KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-537 Haldusasi A. P kaebus Harku Vallavolikogu 23. novembri 2000. a otsuse osaliseks tühistamiseks või õigusvastaseks tunnistamiseks, Harku Vallavalitsuse 10. mai 2005. a korralduse nr 711 osaliseks tühistamiseks ja puurkaevu sanitaartsooni tagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 25. jaanuari 2006. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus A. P määruskaebus Menetlusosalised Kaebaja A. P Vastustajad Harku Vallavolikogu ja Harku Vallavalitsus Kolmandad isikud OÜ F. E ja OÜ T RESOLUTSIOON 1. 2. Jätta määruskaebus rahuldamata. Muuta Tallinna Halduskohtu 25. jaanuari 2006. a määruse motiive vastavalt käesoleva määruse motiividele. Muus osas jätta halduskohtu määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul selle saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harku Vallavolikogu 23. novembri 2000. a otsuse nr 91 p-ga 1 kehtestati „Lamedi“ maaüksuse detailplaneering Türisalu külas. 2. A. P esitas 5. juulil 2005 halduskohtule kaebuse järgmiste taotlustega asja sisuliseks lahe ndamiseks:
- a)tühistada Harku Vallavolikogu 23. novembri 2000. a otsusega nr 91 kehtestatud detailplaneering teede paiknemise osas, mis piirnevad Naage külas aiandusühistu Siinus maaüksusega „Siinus 67“ ja läbivad puurkaevu sanitaarkaitseala või tühistamise võimatuse korral tuvastada planeeringu osaline õigusvastasus; 3-05-537
- b)kohustada Harku Vallavalitsust tagama aiandusühistu Siinus maaüksusi veega varustava puurkaev-pumpla sanitaarkaitseala 30 m ulatuses. Kaebaja täpsustas 17. augustil 2005 kaebust, lisades muuhulgas taotluse tühistada Harku Vallavalitsuse 10. mai 2005. a korraldus nr 711 OÜ- le T ehitusloa väljaandmise kohta Lamedi maaüksusel puurkaevu sanitaarkaitseala läbiva tee osas ning korralduse alusel antud tee-ehitust lubavad muud aktid. Kaebaja täiendas 27. detsembril 2005 kaebust, lisades alternatiivse taotluse kohustada vallavolikogu viima detailplaneering seadusega kooskõlla. Ühtlasi palus kaebaja ennistada kaebetähtaja detailplaneeringu tühistamise või õigusvastaseks tunnistamise taotluse osas. 3. Tallinna Halduskohtu 25. jaanuari 2006. a määrusega jäeti kaebaja taotlus Harku Vallavolikogu 23. novembri 2000. a otsuse nr 91 p 1 peale kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata, lõpetati asja menetlus 23. novembri 2000. a otsuse nr 91 p 1 osalise tühistamise või alternatiivselt selle õigusvastaseks tunnistamise osas ning jäeti läbi vaatamata kaebaja 27. detsembri 2005. a nõude täiendus. Kohus leidis järgmist:
- a)Kaebus volikogu otsuse tühistamiseks või õigusvastaseks tunnistamiseks on esitatud tähtaega rikkudes. Vaidlusaluse planeeringu avalik väljapanek toimus 6.—20. oktoobrini 2000 ja sellest teatati ajalehes „Harjumaa“. Kaebaja ei esitanud avaliku väljapaneku käigus ettepanekuid ega vastuväiteid. Sellega minetas kaebaja sisuliselt õiguse planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks.
- b)Kuni 31. detsembrini 2001 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 9 lg 1 kohaselt tuli kaebus esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik kaevatavast haldusaktist teada sai või pidi teada saama, kui seadus ei sätestanud teisiti. Kaebaja pidi detailplaneeringust teada saama hiljemalt 27. jaanuaril 2003, mil ta märkis Lamedi maaüksuse siseteede ehitusprojekti kooskõlastuslehele, et ta ei ole nõus tee-ehitusega projektis näidatud asukohas. Projekti juures oli seletuskiri, milles oli märgitud, et tee projekteerimise aluseks oli vaidlusalune detailplaneering. Kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib rikkuda tema õigusi, peab ta mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Kaebaja pidi planeeringu kehtestamisest ise meedia vahendusel teada saama. Kohalik omavalitsus ei olnud kohustatud kaebajat täiendavalt teavitama, sest kaebaja ei olnud esitanud oma ettepanekuid ega vastuväiteid planeerimismenetluses.
- c)1. jaanuaril 2002 jõustunud HKMS § 9 lg 5 kohaselt võis kaebuse haldusakti õigusvastaseks tunnistamiseks esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. Kaebus volikogu otsuse kui enne 1. jaanuari 2002 antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamiseks tuli esitada hiljemalt 1. jaanuaril 2005.
- d)Kaebaja ei ole esitanud ühtegi objektiivset põhjust, mis takistas tal volikogu otsuse peale kaebust esitamast hiljemalt 27. veebruaril 2003. Kaebaja tegevusetus teabe hankimisel ei ole mõjuv põhjus kaebuse esitamisega hilinemisel.
- e)Kaebuse täiendus planeeringu seadusega kooskõlla viimiseks kujutab endast uut taotlust. Teised protsessiosalised ei ole andnud nõusolekut kaebuse muutmiseks. Kaebaja ei ole eelnevalt pöördunud valla poole taotlusega volikogu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Kohustamiskaebuse esitamine aga eeldab eelnevat haldusorgani poole pöördumist. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. A. P määruskaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu määrus tühistada ulatuses, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus vallavolikogu 23. novembri 2000. a otsuse nr 91 p 1 peale kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning lõpetati selles osas asja menetlus. Määruskaebuse põhjendused: 2
(4)3-05-537
- a)Detailplaneeringul puudub kaebaja kooskõlastus. Planeeringu materjalidega tutvumist kaebajale ei võimaldatud ja koopiaid ei väljastatud. Kohus tegi otsuse kõiki detailplaneeringu dokumente nägemata.
- b)Kohus ei ole arvestanud asjaolu, et kaebaja ei ole planeeringuga tutvunud. Tema allkiri detailplaneeringu kooskõlastusel puudub. Kaebaja jäeti planeerimismenetlusse kaasamata. Kuigi formaalselt planeering avalikustati, ei teadnud kaebaja, milliseid kinnistuid planeering haarab. Vaatamata asjaolule, et kaebaja oli lülitatud huvitatud isikute nimekirja, ei võimaldatud tal oma õigusi kaitsta. Kaebaja on asunud oma õigusi kaitsma alates planeeringust teadasaamisest 2005. aastal.
- c)Tee-ehitusprojekti kooskõlastusel ei olnud lisadena kaasas detailplaneeringule viitavaid dokumente, seega ei saanud kaebaja 27. jaanuaril 2003 detailplaneeringust teada.
- d)Kohus on rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 2 ja § 7. 5. Harku Vallavolikogu vastuses leitakse, et määruskaebus on põhjendamatu. 6. Kolmanda isiku OÜ F. E vastuses leitakse, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi põhjendust kaebetähtaja möödalaskmise kohta. 7. Kolmas isik OÜ T määruskaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid muuta tuleb halduskohtu määruse motiive. 9. Halduskohus eksib, leides, et planeerimismenetluses vastuväidete esitamata jätmisega minetas kaebaja õiguse planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks. Planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) § 26 lg 1 ei sätestanud halduskohtuliku kaebeõiguse piirangut nende isikute suhtes, kes ei esitanud planeerimismenetluses ettepanekuid või vastuväiteid. Ühtlasi leidis halduskohus ennatlikult, et kaebajat ei tulnud planeerimismenetluses informeerida isiklikult. Ringkonnakohus rõhutab, et efektiivse õiguskaitse ja hea halduse põhimõttest tulenevalt tuleb haldusorganil kasutada võimalikult tõhusaid infokanaleid isikute teavitamiseks, kelle puhul on ettenähtav, et haldusakt võib piirata nende õigusi. Kohustus avaldada planeeringu kohta käiv teave ajakirjanduses ei välista haldusorgani kohustust teha haldusakt isiklikult teatavaks isikule, kelle õigusi see piirab (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 7. mai 2003. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-31-03, p 26 ja 27. septembri 2005. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-4705, p 14). 10. Siiski ei ole käesoleval juhul küsimus, kas planeeringu kehtestamise otsus tuli kaebajale isiklikult teatavaks teha, määrava tähtsusega. Planeerimisseaduse § 26 lg 1 on planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest. Sama tähtaeg ja samasugused tähtaja kulgemahakkamise alused tulenesid PES § 26 lg-st 1. 11. Halduskohus tuvastas, et kaebaja pidi planeeringu kehtestamisest teada saama hiljemalt 27. jaanuaril 2003, mil ta märkis Lamedi maaüksuse siseteede ehituse projekti kooskõlastuste lehele, et ta ei ole nõus teede ehitusega projektis näidatud asukohas (tl 11). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. Kaebetähtaja kulgemahakkamine ei eeldanud, et kooskõlastuslehel on viide detailplaneeringule. Saades teada tee ehitamise kavast, pidi kaebaja 3
(4)3-05-537 saama aru, et projekti aluseks võivad olla varasemad haldusaktid, s.h detailplaneering. Liiatigi on projekti, millele kaebaja
- jaanuaril 2003 viitas, seletuskirjas (
- mai 2002, tl 14) viidatud ka kehtestatud detailplaneeringule. Kaebajal oli õigus nõuda varasemate haldusaktide kohta informatsiooni nii projekti koostajalt ja tellijalt kui ka vallalt. Ringkonnakohus ei nõustu siiski halduskohtu seisukohaga, et kaebetähtaeg hakkas kulgema kohe
- jaanuaril
- Kaebetähtaeg hakkas kulgema pärast mõisliku aja möödumist, mis oleks kulunud tee ehitamise aluseks olevate haldusaktide väljaselgitamiseks. Keeldumine planeerimismenetluse dokumentidele juurdepääsu tagamisest võib olla õigusvastane, rikkuda kaebaja õigusi ja osutuda mõjuvaks põhjuseks lühiajalisel kaebetähtaja ületamisel, kuid ei saanud anda kaebajale alust eeldada, et ta võib planeeringu vaidlustamisega viivitada piiramatult. Ringkonnakohus leiab, et mõistlik aeg detailplaneeringu olemasolu või puudumise selgitamiseks oleks olnud üks kuu, mistõttu kaebetähtaeg möödus
- märtsil
- Halduskohus leidis põhjendatult, et planeeringu kehtestamise otsuse õigusvastaseks tunnistamise taotluse osas möödus kaebetähtaeg
- jaanuaril 2005, sest siis möödus tuvastamiskaebuste suhtes alates
- jaanuarist 2002 kehtestatud kolmeaastane tähtaeg (HKMS § 9 lg 5).
- Kaebuse esitamisega ebamõistliku viivitamise tõttu ei saa kaebajal olla mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks.
- Põhjendamatu on kaebaja etteheide halduskohtule, et kaebuse tähtaegsuse kontrollimisel ja ennistamistaotluse lahendamisel ei tutvunud halduskohus kõigi planeerimismenetluse materjalidega. Planeerimismenetluse materjalid ei saa lükata ümber asjaolu, et kaebajalt
- jaanuari
- a kooskõlastuse küsimine pidi ajendama teda selgitama tee ehitamise õiguslikke aluseid.
- Ringkonnakohus peab vajalikuks juhtida kaebajat esindava vandeadvokaadi tähelepanu sellele, et ainuüksi protsessiosaliste seisukohaga mittenõustumine ei kujuta endast kohtu erapooletuse ja võrdse kohtemise printsiibi (TsMS § 7) rikkumist. Erapooliku õigusemõistmise ettehe itel peab olema objektiivne alus. Ilmselgelt põhjendamatute etteheidete tegemine kohtule ei ole kooskõlas advokaadi kutse-eetikaga. Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus 4
(4)