MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht 24.mai 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-552 Haldusasi V Mi kaebus sisemin

§-le 26 saata tähitud kirjaga. Vaidlustatud käskkirjas on märgitud edasikaebamise tähtajaks 30 päeva. Tähtaja ennistamise taotluse täienduses 31.märtsist 2006 selgitati, et tegelikult sai kaebaja käskkirja kätte mitte 1.märtsil, vaid 8.märtsil 2006, kui kaebaja abikaasa käis oma ema naistepäeva puhul õnnitlemas, avastas kirja ja edastas kaebajale. Käskkiri toimetati 9.märtsil 2006 bussiga Tallinnasse ning kullertaksojuhiga õigusbüroosse. Vastustaja palus jätta tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja lõpetada menetlus. 3. Tallinna Halduskohtu 18.aprilli 2006 määrusega jäeti kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja haldusasja menetlus lõpetati HKMS § 12 lg 3 alusel kaebetähtaja rikkumise tõttu. Kohtu põhjendused: 1) Kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega. VMS § 136 lg 1 kohaselt võib elamisloa andmisest keeldumise otsuse peale esitada kümne päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates kaebuse halduskohtule või vaide. Kaebuses ja 28.märtsi 2006 taotluses tähtaja ennistamiseks on kaebaja väitnud, et sai haldusakti kätte 1.märtsil 2006 oma abikaasa vahendusel. 28.märtsi 2006 taotluses võttis kaebaja omaks, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega. Alles siis, kui kaebaja sai vastustaja vastulausest teada, et haldusakti kätteandmise hetke ei ole vastustajal võimalik dokumentaalselt tõendada, muutis kaebaja oma seletust ja väitis, et tegelikult sai ta haldusakti kätte 8.märtsil 2006 ning kaebus on esitatud tähtaegselt. Selgituse muutmine ei ole usaldusväärne. Kunstlik on kaebetähtaja ennistamise taotluse 31.märtsi 2006 täienduses toodud põhjendus, miks algselt ja hiljem esitatud selgitused haldusakti kättesaamise aja kohta on erinevad. Kaebaja ja tema esindaja on mõlemad vene keelt rääkivad isikud, kes telefoni teel on võimelised arusaadavalt suhtlema kaebuse esitamise seisukohast olulisel teemal, nagu seda on kaebuse tähtaegne esitamine. On tõenäoline, et KMA poolt 17.veebruaril 2006 välja saadetud haldusakt saabus * postkasti juba järgmisel või ülejärgmisel päeval. On loogiline, et isik, kes saab tema aadressile tulnud, kuid mitte talle adresseeritud kirja, ei hoia seda nädalaid, vaid astub samme kirja üleandmiseks adressaadile. Kohus loeb, et kaebaja sai haldusakti kätte 1.märtsil, kaebuse esitamise 10päevane tähtaeg lõppes 13.märtsil ning kohtule 17.märtsil 2006 laekunud kaebus ei ole tähtaegne. 2) Kaebetähtaja ennistamiseks puuduvad mõjuvad põhjused. Asjas ei oma tähtsust, et käskkiri saadeti lihtkirjaga, ega see, millisel aadressil käskkiri saadeti. Oluline on, et kaebaja ei eita haldusakti kättesaamist. Asjaolu, et käskkirjas on ekslikult märgitud edasikaebamise tähtajaks 30 päeva, ei ole piisav argument kaebetähtaja ennistamiseks, sest viide VMS paragrahvile on käskkirjas õige. Saatekirjas oli kaebetähtajaks märgitud õigesti 10 päeva. 2

§ 26

lg 1 kohaselt saadetakse dokumendi postiga kättetoimetamise korral dokument menetlusosalisele taotluses märgitud aadressil tähtkirjaga. Kohus ei arvestanud, et kaebaja teatas KMA- le oma elukoha muutusest, ega hinnanud tõendeid, mis kinnitavad, et KMA oli kaebaja elukohast teadlik ja saatis kirjad uuele aadressile. Kohus ei saa oletada, kuidas käitub inimene, kes on saanud temale mitteadresseeritud kirja. Kohus jättis tähelepanuta, et kaebaja suhted ämmaga ei laabunud algusest peale ning sellega seoses kolisid kaebaja ja tema abikaasa elama Jaama 181-49. Kohus ei põhjendanud määruses, miks jäeti rahuldamata kaebaja taotlus tema, abikaasa ja kaebaja poja ülekuulamiseks, kes saanuks tõendada kirja üleandmise asjaolusid. 2) Ebaõige on kohtu seisukoht, et tähtsust ei oma käskkirja lihtkirjaga saatmine ega see, millisel aadressil kiri saadeti. Vaidlus kaebetähtaja üle ongi tekkinud haldusakti kättetoimetamise korra rikkumise tõttu. 3) Väär on kohtu järeldus, et käskkirjas olev viga kaebetähtaja osas ei ole tähtaja ennistamisel piisav argument. KMA-l ei ole õigust teha parandusi haldusaktis, mida ta ei ole andnud. Käskkirja viide 30-päevasele kaebetähtajale eksitas nii kaebajat kui ka tema esindajat. 4) Ebaõige on kohtu seisukoht, et siseministri keeldumine ei saanud tulla kaebajale üllatusena. Asjatundjate komisjoni ettepanek ei ole siseministrile kohustuslik, ministril on kaalutlusõigus. 3

§ 26

sätestatud korras, on vastustaja jätkuvalt seisukohal, et asjas ei oma tähtsust, mil viisil ning millisel aadressil on haldusorgan haldusakti teatavaks teinud. 2) Asjas pole oluline, kas kiri saabus * postkasti järgmisel või sellele järgnevatel päevadel, vaid see, et kaebaja sõnul sai ta haldusakti kätte 1.märtsil

1. Sellel kuupäeval haldusakti kättesaamist on kaebaja kinnitanud kohtule kahel korral ning seetõttu osutus vajalikuks ka kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamine. Alles olukorras, kus kaebaja oli saanud vastustajalt kinnituse, et haldusakt on edastatud lihtkirjana ning vastustajal ei ole võimalik selle kätteandmise momenti üheselt tõendada, on kaebaja oma varasemaid selgitusi muutnud. Kaebaja ebajärjekindlus kahandab tema selgituste usutavust. 3) Kuigi käskkirjas on ekslikult märgitud kaebetähtajaks 30 päeva, on selles viide VMS sättele, mille kohaselt on kaebetähtaeg 10 päeva. Edasikaebamise korrast teavitati kaebajat täiendavalt ka käskkirja saatekirjas. Vastuolu ning kahtluse korral oli võimalik leida asjakohane seadusesäte. Lisaks on kaebaja kasutanud nii haldus- kui kohtumenetluses õigusabi. Asjaolu, et õigusabi osutaja asub erinevalt kaebajast Tallinnas, ei anna tähtaja ennistamiseks alust. Teenuse osutaja valik põhineb isiku vabal tahtel. Tänapäevased side- ja kommunikatsioonivahendid võimaldavad ka mahukat infot kiiresti edastada.
2. HKMS § 37 lg 3 alusel lahendas ringkonnakohus määruskaebuse kirjalikus menetluses sõltumata protsessiosalise taotlusest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Apellatsioonimenetluses vaieldakse jätkuvalt selle üle, kas V. Mi kaebus siseministri 16.veebruari 2006 käskkirja nr 74 tühistamiseks esitati halduskohtule tähtaegselt. Kui kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega, tuleb anda hinnang ka sellele, kas kaebetähtaja ennistamiseks on halduskohtule esitatud mõjuvad põhjused.
4. Halduskohus hindas tähtaja ennistamise taotluse 31.märtsi 2006 täienduses esitatud väite, et haldusakti sai kaebaja tegelikult kätte 8.märtsil 2006, ebausaldusväärseks põhjendustega, et kahes eelnevas kohtule esitatud protsessidokumendis oli kinnitatud haldusakti kättesaamist 1.märtsil 2006, et kaebaja ja tema esindaja vahel ei ole keelebarjääri ning mõlemale oli teada protsessitähtaja järgimise olulisus, et tõenäoliselt saabus 17.veebruaril 2006 välja saadetud haldusakt sihtkohta posti tavapärast liikumiskiirust arvestades järgmisel või ülejärgmisel 4

§ 26

lg 1 kohaselt saadetakse dokument dokumendi postiga kättetoimetamise korral menetlusosalisele taotluses märgitud aadressil tähtkirjaga. Seaduses või määruses sätestatud juhtudel võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. Vabariigi Valitsuse 26.novembri 2002 määrusega nr 364 kehtestatud asjakohane kord haldusakti lihtkirjaga kättetoimetamise võimalust ei sätesta. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt loetakse dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud.

§ 26

lg 4 näeb ette, et kui menetlusosaline ei ole haldusorganile oma aadressi muutmisest teatanud, saadetakse dokument viimasel haldusorganile teadaoleval aadressil ja sellega loetakse dokument kättetoimetatuks. Vastustaja möönab, et

§ 26nõudeid vaidlustatud haldusakti kättetoimetamisel ei järgitud.

Kohtutoimikus olevatest tõenditest nähtub, et KMA dokumendiregistri andmetel saadeti haldusakt ja kaaskiri lihtkirjaga välja 17.veebruaril 2006 aadressil Tartu, * 10-

1. Ümbrikul (tl 64) oleval KMA markeeringul ei ole kirja saatmise kuupäev ja kuu loetav, sihtkoha postiasutuse templijäljend ümbrikul puudub. KMA-sse 11.oktoobril 2005 saabunud menetlusdokumendis (vaie komisjoni 31.septembri 2005 otsuse peale, kohtutoimiku lk 31-32) on allajoonimisega rõhutatult osutatud, et 13.septembri 2005 kiri nr 15.3 – 09/40268 saadeti avaldaja ämma aadressile * , V. Mi aadressiks on vaides märgitud *. V. Mi elukohana on ka vaidlustatud haldusaktis tuvastatud Jaama 181-49 (tl 20 pöördel). Ehkki ümbrikul ei ole kirja saatmise kuupäev loetav, peab ringkonnakohus usaldusväärseks KMA dokumendiregistri andmeid, mille kohaselt kiri saadeti välja 17.veebruaril
2. Kirja sihtkohta jõudmise aeg ei ole teada. Haldusorgan on eiranud

§ 26

tulenevat nõuet saata dokument tähtkirjaga ning menetlusosalise poolt teatatud aadressil.

1. Erinevalt esimese astme kohtust peab ringkonnakohus usutavaks kaebaja väidet, et tegelikult sai ta haldusakti oma abikaasa kaudu kätte 8.märtsil 2006, ning veenvateks selgitusi selle kohta, miks kaebaja esindaja poolt koostatud algsetes protsessidokumentides märgiti ekslikult haldusakti kättesaamise ajaks 1.märts
2. Põhjendatuks ei saa pidada halduskohtu järeldust, et kaebajat ajendas haldusakti kättesaamise aja kohta antud selgitust 31.märtsil 2006 muutma ja kaebuse tähtaegsust väitma vastustaja 27.märtsi 2006 vastulausest käskkirja kättesaamise aja tõendamise võimatusest teadasaamine. Juba enne nimetatud vastulause kaebaja poolt kättesaamist halduskohtule 28.märtsil 2006 saabunud kaebetähtaja ennistamise taotluses (tl 62-63) osutatakse asjaolule, et käskkiri saadeti

§ 26lg 1 nõudeid eirates tähtkirja asemel lihtkirjaga ja valel aadressil.

Taotlusele lisatud ümbrikul pole märget, et tegemist on tähtkirjaga (tl 64). Seega teadis kaebaja juba enne 5

§ 26

sätestatud korra mittejärgimist möönis ning käskkirja kättesaamise aja tõendamise võimatust tõdes vastustaja alles 10.aprilli 2006 vastuses (tl 84-85). Keelebarjääri puudumine kaebaja ja temaga õigusabilepingu sõlminud õigusbüroo esindaja vahel (31.märtsi 2006 taotlusest nähtuvalt rääkis kaebajaga telefoni teel OÜ * juhatuse liige, kes ei saanud teabest dokumendi kättesaamise kohta õigesti aru ja edastas selle õigusabi osakonnale moonutatult, haldusakti õige kättesaamise aeg selgus telefonivestluses esindajaga) ei välista vääritimõistmist informatsiooni telefoni teel kiirel edastamisel. Kaebuses sisalduva eksituse kordamist lühikese ajaga koostatud protsessidokumendis ning tähtaja ennistamise taotlemist olukorras, kus esindaja andmed haldusakti kättesaamise aja kohta ei olnud õiged, ei saa üle tähtsustada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjust kahtlustada kaebajat haldusakti kättesaamise aja suhtes vassima asumises ega ka selles, et saades aastaid kestnud elamisloa taotlemise järel keelduva haldusakti, ei võtnud kaebaja ette kõike endast olenevat, et haldusakt viivitamatult õigusabi osutajale edastada ja kohtus vaidlustada.

1. Ebaharilikuks ei saa pidada lihtkirja (tavapäraselt saadetakse olulised ja kiiret reageerimist nõudvad ametlikud dokumendid tähtkirjaga) õigele adressaadile edastamata jätmist ja seda isiku poolt, kes vaidlustatud haldusaktis kajastatud vestluses on märkinud, et ta ei ole kunagi oma tütre abikaasat näinud ja talle on arusaamatu, miks tütar abiellus V. Miga (tl 19).
2. Leides, et kaebaja selgitused haldusakti kättesaamise aja kohta ei ärata usaldust, tulnuks kohtul anda kaebajale tema poolt taotletud võimalus oma väiteid tunnistajate ütlustega tõendada ning kujundada seisukoht tõendite kogumis hindamisel, või põhjendada tõendite vastuvõtmisest keeldumist. Ringkonnakohus ei pea tunnistajate väljakutsumist vajalikuks, sest loeb kaebaja väite haldusakti kättesaamisest 8.märtsil 2006 usutavaks.
3. Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja ja halduskoht u seisukohaga, et antud juhul pole tähtsust, mil viisil ja millisel aadressil haldusorgan haldusakti saatis. Olukorras, kus haldusorgan ei ole järginud haldusakti kättetoimetamise korda, ei saa kõiki küsitavusi tõlgendada kaebaja kahjuks ning vastustaja peab kandma riski, et kohus loeb kaebetähtaja järgituks.
4. Olles eelnevalt asunud seisukohale, et kaebus tuleb lugeda halduskohtule tähtaegselt esitatuks, peab ringkonnakohus siiski vajalikuks märkida, et isegi kui käesolevas asjas on kaebetähtaeg halduskohtu poolt tuvastatud mõne päeva võrra ületatud, on kohtule esitatud piisavalt kaalukad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks. Haldusakti vaidlustamisviites ebaõige kaebetähtaja märkimine on selgelt eksitav ning võib põhjustada kaebetähtaja möödalaskmise suurema tõenäosusega kui vaidlustamisviite puudumine. Vaidlustamisviite puudumisel peab isik näitama üles hoolsust ja vaidlustamise korra võimalikult kiiresti välja selgitama. Ebaõige tähtaja märkimine vaidlustamisviitesse võib aga eksitada ka õigusteadmistega isikut. Mõistlik inimene usaldab haldusaktis sisalduvat vaidlustamisviidet, eeldab selle õigsust, ei asu igaks juhuks üle kontrollima ja keskendub haldusakti sisule. Kaebetähtaeg kaitseb õiguskindluse põhimõtet. Kui haldusorgan ei järgi haldusakti kättetoimetamise korda ja eksib kaebetähtaja osutamisega, ei saa haldusorganil tekkida ka 6