ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungite toimumise aeg Kohtuistungitel osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane
- juuni 2006, Jõhvi 3-06-856 A. V. (isikukood )9 kaebus Kohtla-Järve linna poolt tekitatud kahju hüvitamiseks
- juuni 2006 A. V. esindaja Tiit Toomsalu ning Kohtla-Järve linna esindaja Maksim Fedotov RESOLUTSIOON 1.Rahuldada kaebus osaliselt. 2.Mõista Kohtla-Järve linnalt A. V. kasuks välja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks 9690 (üheksa tuhat kuussada üheksakümmend) krooni ja kohtukulude hüvitamiseks 298 (kakssada üheksakümmend kaheksa) krooni.
- Kohtla-Järve linna kohtukulud jätta tema enda kanda. 4.Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest kirjalikult teatada kohtunikule. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Sellest tähtajast hiljem võib apellatsioonkaebuse esitada üksnes teate esitanud isik. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED Kohtla-Järve Linnavalitsuse 04.02.2004 korraldusega nr. 190 algatati peremehetuks tunnistamise menetlus mitmete Kohtla-Järve linnas asuvate hoonete, sealhulgas ka Vahtra 18 reaalosade suhtes. Kohtla-Järve linnavolikogu 21.05.2004 otsusega nr. 118 (t.l. 12) tunnistati selle hoone korterid 2, 3, 5, 7, 9, 10, 12-14, 16-21, 23, 26-28 ja 30 peremehetuks ja otsustati hõivata. 23.12.2005 koostatud kirjaga (t.l. 6-7) tegi A. V ettepaneku linnavolikogu otsuse osaliseks muutmiseks ja talle kuulunud korteri nr. 2 kompenseerimiseks. 17.02.2006 koostas ta 14 000 krooni suuruse kahju hüvitamise nõude (t.l. 10-11). 28.04.2006 kirjaga (t.l. 15) teatas Kohtla-Järve Linnavalitsus, et jätab nõude rahuldamata. 08.05.2006 esitas A. V Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 2-4) ja palus, et Kohtla- Järve linnalt mõistetaks tema kasuks välja 14 000 krooni korteri hävitamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebaja väitis, et Vahtra 18-2 korter kuulus erastamisjärgselt vallasvarana talle ja selle alalisest kasutamisest loobumine oli tingitud hoone enamusomanikuks olnud linna tegevusetusest, mitte omandist loobumise tahtest. Ta väitis, et ehkki tema uus alaline viibimiskoht oli linnale teada ja rahvastikuregistri kaudu tuvastatav, pole temaga ühendust võetud ja luba korteri lammutamiseks küsitud. Veel märkis kaebaja, et Vahtra 18 hoone suhtes puudub Kohtla-Järve linna põhimääruse § 66 lg. 1 kohane linnavolikogu 1 otsus hoone kasutamiskõlbmatuks tunnistamise ja lammutamise lubamise kohta. Kohtla-Järve Linnavalitsus ei tunnistanud oma kirjalikus vastuses (t.l. 24-25) kaebust, palus selle rahuldamata jätta ja märkis riigivastutuse seaduse § 7 lg. 1 viidates, et kaebaja pole kasutanud ühtegi seaduses ette nähtud õiguskaitsevahendit. Seejuures selgitati, et Vahtra 18 reaalosade peremehetuks tunnistamise menetluse algatamise kohta avaldati teade Ametlikes Teadaannetes 27.02.2004 ja ajalehes “Põhjarannik” 17.02.2004, kuid ettenähtud tähtaja jooksul kaebaja ühtegi vastuväidet ei esitanud, samuti pole ta kahju tekkimise vältimiseks nõudnud haldusakti kehtetuks tunnistamist, haldusakti andmist, toimingu sooritamist või selle lõpetamist. Kohtuistungil jäi A. V esindaja Tiit Toomsalu kaebuse väidete ja taotluse juurde palus välja mõista riigilõivu tasumisega seotud kokku 432 krooni suuruse kohtukulu ning selgitas, et kahju suurus on tuletatud korteri ostu-müügilepingus märgitud hinnast, millele on lisatud kinnisvara hindade kasvust tulenev osa. Ta leidis, et vara peremehetuks tunnistamisel ei piisa üksnes teate avaldamisest, sest seadus eeldab omandist loobumise tahet. Riigivastutuse seaduse § 7 lg. 1 kohaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmist põhjendas ta asjaoluga, et korter on hävitatud ja kahju tekitamine seega pöördumatu. Ka Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja Maksim Fedotov jäi kirjalikult väidetu juurde ning märkis, et omandist loobumise tahet andis kaebaja neile mõista sellega, et ei elanud korteris mitu aastat ega täitnud selle säilitamise kohustusi. KOHTU PÕHJENDUSED Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses. Nimetatud seaduse § 7 lg. 1 ja 3 kohaselt võib isik, kelle seadusest tulenevaid õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus rikkunud, nõuda otsese varalise kahju ja saamata jäänud tulu hüvitamist, kuid ainult juhul, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada tühistamisvõi kohustamisnõude abil. A. V leiab, et Kohtla-Järve linn on talle tekitanud varalise kahju, sest tema poolt erastatud korter on peremehetuks tunnistatud ja maja lammutatud. Kohtuistungil kinnitas Vahtra 18 asunud elamu lammutamise fakti ka Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja (t.l. 39). Väidet, et kaebaja sai teada vara peremehetuks tunnistamisest ja sellega seotud kahju tekkimisest alles peale elamu lammutamist (t.l. 2), ta ümber ei lükanud. Elamu lammutamise tõttu tekkinud kahju on pöördumatu ja seega ei saanud sellise tagajärjeni viinud haldusaktide või toimingute vaidlustamine kahju tekkimist ära hoida ega ka kõrvaldada. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg. 2 kohaselt on kohalikul omavalitsusel ja riigil õigus peremehetu ehitis hõivata. Vastava korra on Vabariigi Valitsus kinnitanud oma 08.08.1996 määrusega nr.
- Selle punktides 3, 4 ja 5 kehtestatu kohaselt on ehitis peremehetu, kui omanik on lõpetanud ehitise valduse omandist loobumise tahtega vastavalt asjaõigusseaduse § 96 lg. 3, valdus on lõpetatud, kui omanik on loobunud tegelikust võimust asja üle, valduse lõppemise üle otsustatakse asjaolude alusel vastavalt asjaõigusseaduse § 39 ning ehitise omandist loobumise tahte olemasolu eeldatakse, kui ehitise omanik on väljendanud omandist loobumist või kui omanik ei ole teada. Asjaõigusseaduse § 96 lg. 3 on kehtestatud, et asi on peremehetu ainult siis, kui see ei ole olnud veel kellegi omandis või kui omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega. Kaebuses sisalduva seletusest nähtub, et A. V oli Kohtla-Järve linnas Vahtra 18 majas talle vallasasjana kuulunud korteri nr. 2 kasutamise eluruumina küll lõpetanud ja mujale elama asunud, kuid et ta tegi seda alatiseks ja soovis loobuda ka omandiõigusest selle korteri suhtes, ei kinnita ükski asjas esitatud dokument ega seletus. Asjaõigusseaduse § 39 lg. 2 kohaselt ei saa mööduv takistus või katkestus tegelikku võimu teostamisel valdust lõpetada. Elamu või mõne selles asuva eluruumi halb tehniline olukord, elamiseks vajalike kommunaalteenuste osutamise peatamine ja olukorda parandavate rahaliste vahendite puudus takistavad kahtlemata elamu sihtotstarbelist kasutamist, kuid ei pruugi iseenesest olla veel lõplikud ja viia järelduseni, et omanik on alatiseks lõpetanud nii valduse kui ka soovi seda eluruumi omada. Seda, et 2 omaniku tegevusetus oma vara hooldamisel ja säilitamisel üksi pole piisav selleks, et lugeda ta omandist loobunuks ja olemas peab olema ka tema vastav teade, selgub "Peremehetu ehitise hõivamise korra" punkt 6 sõnastusest. Kaebuse väidetel teatas A. V Kohtla-Järve Linnavalitsusele oma uue elukoha Tallinnas (t.l. 2). Kohtuistungi toimumise ajal rahvastikuregistrist välja võetud elukohaandmed (t.l. 35 ja 40) kinnitavad, et selle teadasaamine pole aega ega vaeva nõudev toiming ning Kohtla-Järve Linnavalitsusel olid olemas kõik võimalused kaebaja tegeliku tahte selgitamiseks. Juba nimetatud “Peremehetu ehitise hõivamise korra” punktis 9 kehtestatu kohaselt peab Ametlikes Teadaannetes ja kohalikus ajalehes avaldatav teade sisaldama viimase teadaoleva omaniku andmeid. Vahtra 18-2 peremehetuks tunnistamise kohta Ametlikes Teadaannetes ja ajalehtedes avaldatud teated (t.l. 32-34) ei sisalda mingeid andmeid omaniku kohta ega ole seetõttu õiguspäraseks aluseks vara peremehetuks tunnistamisel. Kohtla-Järve linna haldusorganite tegevuse õiguspärasuse ja kaebaja õiguste rikkumise hindamisel omab tähendust ka see, et erinevalt teistest peremehetuks tunnistatud ja hõivatud ehitistest, ei ole Kohtla-Järve linnavolikogu Vahtra 18 elamut või selle korterit nr. 2 Kohtla-Järve linna põhimääruse § 66 lg. 1 kohaselt elamiskõlbmatuks tunnistanud ega andnud ka luba lammutamiseks (t.l.14). Kohtuasja toimikusse esitatud ostu-müügilepingu (t.l. 31) kohaselt on A. V Kohtla-Järve linnas Vahtra tänava majas nr. 18 asunud korteri nr. 2 erastanud 9690 krooni eest. Just see rahasumma on ainus reaalne ja tõendatud pidepunkt, mis saab olla talle tekitatud otsese varalise kahju hüvitamise aluseks. Ehkki kinnisvara hindade tõus erastamise hetkest möödunud aja jooksul on üldteada asjaolu, ei saa elamiskõlbmatu eluruumi hinnatõus olla samane ega võrreldav kasutamiskorras oleva eluruumi väärtuse kasvuga. Kohtuistungil kaebaja esindaja poolt kahju suuruse selgituseks esitatu rajaneb üksnes oletustel ja kaebaja pole millegagi tõendanud, et talle kuulunud korteri väärtus maja lammutamise hetkel oli ka tegelikult 14 000 krooni. Seega tuleb kaebuse nõue halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 4 kohaselt küll rahuldada, kuid ainult osaliselt ja mõista kaebajale Kohtla-Järve Linnavolikogu ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse õigusvastaste toimingute ja haldusaktidega tekitatud kahju eest välja 9690 krooni suurune hüvitus. Nimetatud summa moodustab kaebuse nõudest ligikaudu 69%, mistõttu kuulub kaebaja poolt riigilõivu tasumisega kantud kohtukulu (t.l.5) halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg. 3 kohaselt hüvitamisele 298 krooni ulatuses. Maksim Fedotov kohtukulude hüvitamise taotlust ei esitanud (t.l. 40), seetõttu jäävad vastustaja võimalikud kohtukulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 7 kohaselt tema enda kanda. /allkiri/ Raili Randlane Kohtunik Ärakiri õige: Raili Randlane Kohtunik 3