3-06-450/2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-450 Otsuse kuupäev 25.05.2006 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi AKu kaebus Lõuna Politseiprefektuuri toimingu (tegevusetus) õigusvastaseks tunnistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 10.

1. 2006 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja AK, vastustaja Lõuna Politseiprefektuuri esindaja Tarmo Stokkeby Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise kavatsusest tuleb Tartu Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD AKu suhtes on 28.
2. 2001 Tartu Politseiprefektuuri poolt koostatud haldusõiguserikkumise protokoll 2780,01,
3. Tartu Politseiprefektuuri 29.
4. 2001 a. otsusega on AKut karistatud HÕS § 145 lg 1 alusel summas 530 krooni. Otsuse on AK allkirja vastu kätte saanud 29.03.
5. 09.01.2006 esitas AK Lõuna Politseiprefektuurile selgitustaotluse, milles taotles väljastada talle koopiad materjalidest, mis said aluseks temale rahalise trahvi määramiseks summas 530 EEK ulatuses. Lõuna Politseiprefektuuri ülemkomissar Tarmo Stokkeby on 02.02.2006 kirjas vastatud, et AKule on korduvalt vastatud ja selgitatud, et koopiate edastamiseks puudub seaduslik alus. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS 1 Kaebuse esitaja taotleb tunnistada õigusvastaseks Tartu Politseiprefektuuri toimingud, millega keelduti 21.03.2001 a. toime pandud haldusõigusrikkumist käsitlevate materjalidega tutvumist. Põhjendatud huviks märgib kaebaja soovi saada nõutavatest materjalidest koopiad. Kaebuse kohaselt karistuse määramisel 29.
6. 2001 a. viibis AK arestimajas vahistatu staatuses ning vaidlustas määratud karistuse kirjalikus vormis, edastades endapoolse kaebuse arestimaja korrapidajale. AKu kaebusele ei reageeritud. Kuna kaebajal puudusid juriidilised teadmised ja ta viibis vanglas, kus olid piiratud võimalused seista enda õiguste eest, siis AKul puudus varem võimalus vaidlustada määratud karistus ja haldusõigusrikkumise menetlemisega seotud toimingud. Selleks, et tõestada, et ta ei pannud toime haldusõigusrikkumist, pöördus ta Tartu politseiprefektuuri taotlusega, et talle väljastataks kõik materjalid, mis käsitlevad nimetatud halduskaristuse määramist ja selle menetlust kajastavaid dokumente. Tartu Politseiprefektuur arvab, et AKul puudub seaduslik õigus saada koopiaid materjalidest, mis said aluseks karistuse määramisel. AK leiab, et Tartu Politseiprefektuuril puudub seaduslik alus keelduda väljastamast koopiaid materjalidest, mis puudutavad tema halduskorras karistamist. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja Lõuna Politseiprefektuur märgib, et kohtuvälise menetleja Tartu Politseiprefektuuri poolt ei ole väärteoasjas 2780,01,003115 menetlusaluse isiku AKu õigusi rikutud ega kitsendatud. AK on tutvunud väärteo materjalidega, talle on tutvustatud tema õigused ja kohustused, mida ta on kinnitanud oma allkirjaga nii haldusõiguserikkumise protokollil, kui ka otsusel haldusõigusrikkumise asjas. Vastustaja on saanud AKult korduvalt kirju, milles AK väidab, et pole haldusõigusrikkumises süüdi ja pole protokollile alla kirjutanud. Vastustaja kontrollis asjaolusid ja leidis, et kõik on korrektne, AK on saanud haldusõigusrikkumise protokollist koopiad ja otsuse. Kui isik on koopiad kätte saanud, siis politsei ei ole kohustatud korduvalt koopiaid väljastama. AK on vastustajale saatnud kolm kirja ja vastustaja on vastanud neile kolmel korral. Vastustaja on seisukohal, et AKu kaebus on põhjendamatu. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. AK taotleb Lõuna (Tartu) Politseiprefektuuri toimingu õigusvastaseks tunnistamist HKMS § 6 lg 3 p 1 alusel. Toiminguks, mida vaidlustatakse, on vastustaja poolt kaebajale 21.03.2001 toime pandud haldusõigusrikkumise materjalidest koopiate mitte andmises. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kui vaidlustatud haldusakt või toiming kaebaja õigusi ei riku ega tema vabadusi ei piira, jätab kohus kaebuse rahuldamata. HKMS § 26 sätestab halduskohtu volitused. Selle paragrahvi lg 1 p 3 kohaselt on halduskohtul kaebuse sisulisel lahendamisel õigus tunnistada haldusakt või toiming 2 õigusvastaseks, kui kaebuse esitajal on sellise konstateeringu suhtes kaebuses väljendatud põhjendatud huvi. Kaebaja on märkinud, et vastustaja tegevusetuse ehk keeldumise õigusvastaseks tunnistamise põhjendatud huviks on aktsepteerida tema soov saada nõutavatest materjalidest koopiad. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi vastustaja tegevusetuse, mis seisneb haldusõigusrikkumise materjalidest koopiate kaebajale mitte saatmises, õigusvastaseks tunnistamiseks, kuna kaebuse esitajal on olemas kõik 21.03.2001 haldusõigusrikkumise asjaga seotud materjalid. Haldusõigusrikkumise protokolli järgi on kaebaja oma allkirjaga kinnitanud, et ta on oma õigustega tutvunud, on protokolli ärakirja kätte saanud ja kinnitanud oma isiku kohta märgitud andmete õigsust (tlk.14). Kaebaja allkiri on ka 29.01.2001 tehtud haldusõigusrikkumise otsusel (tlk.15). kaebaja ei vaidlusta, et need on tema allkirjad. Vastustaja esindaja seletuse kohaselt on nad kontrollinud 21.03.2001 toime pandud haldusõigusrikkumise menetlemise asjaolusid ning teinud kindlaks, et kaebajale väljastati koheselt kõik haldusõigusrikkumisega seotud materjalid. Seda kinnitab kaudselt ka asjaolu, et kaebaja on alles 2005 aastal asunud taotlema haldusõigusrikkumise materjalidest koopiaid. Tartu Ringkonnakohtu 15.03.2006 määruse järgi väärteoasjas nr 4-05-104 on AK esitanud 2005 aastal Tartu Maakohtusse kaebuse Tartu Politseiprefektuuri 29.märtsi 2001 otsusele väärteaasjas nr 2780,01,003115, taotledes otsuse tühistamist. AKu kaebuse on läbi vaadanud Tartu Maakohus ja seejärel määruskaebuse alusel Tartu Ringkonnakohus, jättes kaebuse tähtaja ületamise tõttu läbivaatamata. Seega, vaidlustades 29.03.2001 väärteootsust, pidi kaebaja käsutuses olema või oli võimalik kätte saada kõik nimetatud väärteoasja puudutavad dokumendid. Seda, et ta on kõik materjalid väärteoasja vaidlustamisega kätte saanud, on kaebaja kohtuistungil ka ise tunnistanud. Seega, kuna kaebajal on olemas kõik koopiad teda puudutavatest haldusõigusrikkumise materjalidest, siis ei rikuta millegagi kaebaja väidetavaid õigusi vastustaja poolt, ning puudub kaebaja põhjendatud huvi taotletud konstateeringu suhtes. Vastustaja eelnevas tegevuses õigusvastasuse tuvastamine olukorras, kus kaebaja õigusi ei rikuta, ei anna kaebajale mingeid täiendavaid õigusi ega pane vastustajale mingeid kohustusi. Nähtuvalt kaebaja seletusest, ei ole ta tegelikult rahul sellega, et teda on haldusõigusrikkumises üldse süüdistatud ning karistatud rahatrahviga. Seetõttu soovib ta saada haldusõigusrikkumise asjas tunnistusi andnud isikute seletusi ehk nende isikute tunnistusi, millest ta näeks, miks ja kelle tunnistuse järgi on teda süüdi mõistetud ehk tõendeid, mida kaebaja arvab, et peaks olema. Kuid haldusõigusrikkumise (väärteo) asjad ja haldusõigusrikkumise menetlusega seotud vaidlused ei kuulu läbivaatamisele halduskohtus. Eda Muts kohtunik 3