2-05-21830/1

KOHTUOTSUS (ÕIGEKSVÕTUOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-21830 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi O U hagi V U vastu abielulahutuse ja elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
2. mai 2006 Menetlusosalised Hageja: O U (IK xxx, elukoht: xxx) Kostja: VU (IK xxx, elukoht: xxx) Resolutsioon O U hagi rahuldada. Lahutada O U ja V U vahel
3. aprillil 1992.a. Kohtla-Järve Linna Perekonnaseisosakonnas (kanne nr. 181), registreeritud abielu. Välja mõista elatis V U`lt O U kasuks laste ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 08.12.2005.a kuni 31.12.2005.a summas 4 035 (neli tuhat kolmkümmend viis) krooni, alates 01.01.2006 summas 4 500 (neli tuhat viissada) krooni kuni tütre J U (sündinud xxx) täisealisuseni, s.o. xxx ning edasi summas 3 000 (kolm tuhat) krooni kuni poegade I U ja J U (sündinud xxx) täisealisuseni, s.o. xxx a, või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem alammäärast, mis on Perekonnaseadusega kehtestatud. Otsus elatiste viivitamatult. väljamõistmise osas kuulub täitmisele Välja mõista V U`lt riigilõiv 3 750 (kolm tuhat seitsesada viiskümmend) krooni riigituludesse. Pärast O U ja V U abielu lahutamist määrata nende alaealiste laste: tütre J U, sündinud xxx.a ja poegade I U ja J U, sündinud xxx.a elukohaks O U elukoht. 1 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg on
4. mai 2006.a kell 16.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. ASJAOLUD O U ja V U abielu on registreeritud 22.04.1992.a Kohtla-Järve Linna Perekonnaseisuosakonnas. Abielust on sündinud xxx.a tütar J U ning xxx.a kaksikud pojad I U ja J U. Kohtule 08.12.2005.a esitatud hagiavalduse kohaselt on pooltevaheline abielu lõppenud, kuna kostja on vägivaldne nii laste kui ka hageja suhtes. Lapsed on hageja ülalpidamisel. Hageja palub lahutada poolte abielu ning välja mõista kostjalt elatise igale lapsele 1 300 krooni. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäi hageja haginõude juurde ja palus hagi rahuldada. Hageja palus poole abielu lahutada, kuna kostja on vägivaldne ning perekondlike suhete jätkamine on seetõttu võimatu. Elatise palus hageja kostjalt välja mõista miinimumsummas. Hageja palus jätta lapsed elama tema juurde. Kostja nõustus abielulahutusega, hageja poolt nõutud elatisega ning asjaoluga, et lapsed jäävad hageja juurde. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära poolte seletused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 ja lg 2 lahutab kohus abielu, kui teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Hageja seletustest nähtub, et ta peab perekondlike suhete jätkamist võimatuks, kuna kostja tarvitab alkoholi ning on vägivaldne. Kostja abielu lahutamisele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et sellistel asjaoludel on perekonna säilitamine ja abielu jätkumine muutunud võimatuks ning poolte abielu kuulub lahutamisele. PKS §-i 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vastavalt PKS § 61 lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest ning vastavalt PKS § 61 lg 4 igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtuvalt 2005 aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2 690 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele 2 lapsele olla väiksem kui 1 345 krooni. Käesolevast aastas moodustab kuupalga alammäär 3 000 krooni, seega ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni. Vastavalt PKS 70 lg 1 mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud PKS §29 lg 1 p 2, lg 2, lg 3, lg 5; § 51, § 60 lg 1; § 61 lg 1, lg 2, lg 4; § 70 lg
5. Menetluskulud Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne
6. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja ei ole taotlenud kostjalt kohtukulude väljamõistmist. Seega jäävad hageja poolt tasutud kohtukulud tema enda kanda. Hagi on esitatud kohtule
7. detsembril
8. Hageja on riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Enne
9. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Vastavalt enne
10. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 48 lg 1 p 3 määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga, mis käesoleva hagi puhul moodustab 53 640 krooni. Enne
11. jaanuari 2006 kehtinud RLS § 39 lg 1 ja RLS lisa 2 alusel tuli hagilt hinnaga kuni 55 000 krooni tasuda riigilõiv 3750 krooni. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi täies ulatuses ning kostjalt kuulub välja mõistmisele riigilõiv 3750 krooni riigituludesse. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige 3