2-05-18586/9

1 2 – 05 – 18586 KOHTUMÄÄRUS Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Määruse tegemise aeg ja „23“mail 2006.a. Jõhvi linnas koht: 2 – 05 – 18586 Tsiviilasja number: Tsiviilasi: Virumaa kohtutäituri K M taotlus R B kuuluvale kinnisvarale, milleks on korteriomand, asukohaga: xxx, registriosa nr.11176 Viru Maakohtu kinnistusosakonnas, Ida – Viru jaoskonnas, sissenõude pööramise viisi otsustamiseks. Menetlustoiming: Menetluse lõpetamine seoses avaldaja loobumisega avaldusest; Menetlusosalised ja nende Virumaa kohtutäitur K M (büroo asukoht: Jaama 14, 41533 Jõhvi linnas); Kohtutäituri lepinguline esindaja: esindajad: M T (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Sissenõudja: Korteriühistu Narva mnt.49 (registrikood: xxx, asukoht: xxx); Sissenõudja lepinguline esindaja volikirja alusel: P P (isikukood: xxx); Võlgnik: R B (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Võlgniku lepinguline esindaja: FIE W I (asukoht: xxx, konto nr.221010796426 Hansapangas); Kohtuistungi aeg: toimumise „29“märts 2006.a. Kohtuistungist osavõtjad: RESOLUTSIOON: Istungisekretär Laila Üleoja; Lõpetada menetlus Virumaa kohtutäituri K M avalduses / taotluses R B kuuluvale kinnisvarale, milleks on korteriomand, asukohaga: xxx, registriosa nr.11176 Viru Maakohtu kinnistusosakonnas, Ida – Viru jaoskonnas, sissenõude pööramise viisi otsustamiseks, kuna Virumaa kohtutäitur K M on 1 2 loobunud oma avaldusest / taotlusest. Käesolev määrus tehakse avalikult teatavaks „23“mail 2006.a. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu, kell 16.

1. Toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Kohtukulude jaotus: Jätta sissenõudja, Korteriühistu Narva mnt.49, võlgniku, R B ning Virumaa kohtutäituri K M poolt seoses käesoleva menetlusega kantud kohtukulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord: Määrusele võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul Viru Maakohtu kaudu alates määruse kättetoimetamise päevast. ASJAOLUD Virumaa kohtutäitur, K M, on esitanud kohtule avalduse / taotluse R B kuuluvale kinnisvarale, milleks on korteriomand, asukohaga: xxx, registriosa nr.11176 Viru Maakohtu kinnistusosakonnas, Ida – Viru jaoskonnas, sissenõude pööramise viisi otsustamiseks põhjusel, et kohtutäituri poolt algatatud täitemenetluses ei ole võlgnik, R B, asunud täitma Ida – Viru Maakohtu otsust „10“novembrist 2003.a. tsiviilasjas nr.2 – 187 / 03 selle jõustunud osas, millega mõisteti R B välja Korteriühistu Narva mnt.49 kasuks 21 312.39 krooni võlga. Taotluse esitamise ajaks on teised täitemenetluse võimalused võla kättesaamiseks ennast ammendanud. R B ei ole tasunud võlga. Sissenõudja, Korteriühistu Narva mnt.49, nõuab sissenõude pööramist R B kinnisvarale sundenampakkumise teel. KOHTUTÄITURI NÕUDED Virumaa kohtutäitur K M kohtuistungile ei ilmunud. Esitas kohtule „19“jaanuaril 2006.a. kirjaliku avalduse menetluse lõpetamiseks (tl.29-30), kuna loobub oma avaldusest / taotlusest. Esitas kohtule 13.veebruaril 2006.a. kirjaliku 2 3 vastuse (tl.45-47), milles vaidles vastu R B menetluskulude nõudele. Samuti ei ilmunud kohtuistungile kohtutäituri lepinguline esindaja volikirja alusel M T. Kohtutäituri lepinguline esindaja M T väidab kirjalikus vastuses kohtukulude nõudele, et kohtutäitur esitas hoopis avalduse läbi vaatamata jätmise avalduse, kuna kohus ei ole pädev otsustama kinnisvarale sissenõude pööramise viisi uues, alates 01.jaanuarist 2006.a., kehtima hakanud täitemenetluse seadustiku redaktsioonis. SISSENÕUDJA NÕUDED Sissenõudja, Korteriühistu Narva mnt.49, oma esindajat kohtuistungile ei saatnud. Menetluse lõpetamise kohta kirjalikke vastuväiteid kohtule esitanud ei ole. VÕLGNIKU VASTUVÄITED Võlgnik, R B, kohtuistungile ei ilmunud ja menetluse lõpetamisele vastuväiteid ei esitanud. Samuti ei ilmunud kohtuistungile võlgniku lepinguline esindaja FIE W I. R B esitas kohtule 02.veebruaril 2006.a. kirjaliku menetluskulude nõude summale 2 500.- krooni (tl.36-42), kuna kohtutäitur K M on teda alusetult terroriseerinud korteriomandi sundvõõrandamisega, mis muudeti ära Viru Ringkonnakohtu otsusega. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §2 lg.2 sätteid, mille kohaselt seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt kohtumenetlusse võetud asjades kohtualluvus ja – pädevus tulenevalt uue Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja uue Täitemenetluse seadustiku jõustumisest ei muutu. Kohus pidas vajalikuks käesolevas asjas rakendada Virumaa kohtutäituri K M poolt avalduse esitamise hetkel kehtinud Täitemenetluse seadustikku. „Täitemenetluse seadustiku“ §6416, §6417, §6418 ja §6419 sätteid, mille kohaselt sissenõude pööramisel võlgniku kinnisvarale kohaldatakse TMS §§48, 50 2.,
2. ja
3. lõike, 51, 57, 59, 62, 63 ja 643 sätteid. Sissenõude pööramine kinnisvarale toimub kinnisasja sundenampakkumise või sundvalitsemise teel. Kinnisvarale sissenõude pööramise viisi otsustab kohus, kuulates ära sissenõudja seisukoha. Sissenõuet ei pöörata riigivaraseaduses sätestatud piiratud tsiviilkäibega riigivarale. Sundenampakkumise korral rahuldatakse sissenõue kinnisasja enampakkumisest saadavast rahast. Sundenampakkumine toimub TMS §§64336448 sätestatud korras. Sundvalitsemise korral rahuldatakse sissenõue 3 4 kinnisasjast sundvalitsemisega saadavast viljast. Kinnisasja sundvalitsemine toimub TMS §§6424-6431 sätestatud korras. TsMS §428 kohaselt lõpetab kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui: 1) kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja seda korda ei saa enam rakendada; 2) samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise; 3) hageja on hagist loobunud; 4) pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle; 5) asjas poolena osaleva füüsilise isiku surma või juriidilise isiku lõppemise korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust. Kohus lõpetab menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel. Vastavalt TsMS §9 ja 11 lahendavad tsiviilasju maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. Tsiviilasja võib poolte kokkuleppel anda lahendada vahekohtule, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilasja ei vaata kõrgema astme kohus läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Maakohtud vaatavad esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. Seadusega võib sätestada, et teatud liiki asju vaatab läbi üksnes mõni maakohus, kui see asja läbivaatamist kiirendab või muul viisil tõhustab. MÄÄRUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Virumaa kohtutäituri K M avaldus menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtule esitatud kirjalik avaldusest / taotlusest loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus kuulub käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele. Menetlusest loobumise avaldusega ei ole rikutud olulist avalikku huvi. Menetlusosaliste kohtukulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtule jäi täielikult arusaamatuks kohtutäituri lepingulise esindaja M T vastuväited menetluskulude nõudele nagu oleks esitanud kohtutäitur asja läbi vaatamata jätmise avalduse (ei vasta toimikus olevale kohtutäituri avaldusele). Samuti jäi arusaamatuks väide, et maakohus ei ole pädev asju arutama (väide ei ole kooskõlas kehtiva seadusandluse nõuetega), mille tõttu jättis kohus need vastuväited tähelepanuta ja lahendas tsiviilasja kehtiva seadusandluse kohaselt. Johannes Külaots Kohtunik 4