3-04-318/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ivo Pilving ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-318 Haldusasi OÜ Õ.K. kaebus kahju hüvitamiseks summas 70 000 krooni Tallinna ja Harjumaa kohtutäiturite E.V.e ja tema asendaja S.K. vastu Tallinna Halduskohtu
2. jaanuari 2005 otsus haldusasjas nr 32338/2004 Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Õ.K. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
3. mai 2006 Menetlus osalised Kaebaja: OÜ Õ.K., esindaja R.M. Vastustajad: E.V. ja S.K., esindaja advokaat U.K. RESOLUTSIOON Jätta OÜ Õ.K. apellatsioonkaebus rahuldamata. Muuta Tallinna Halduskohtu
4. jaanuari 2005 otsuse haldusasjas nr 3-2338/04 põhjendusi osas, millega OÜ Õ.K. kaebus jäeti osaliselt rahuldamata, asendades need käesoleva kohtuotsuse põhjendustega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebus peab ringkonnakohtusse jõudma hiljemalt tähtaja viimasel päeval (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3-04-318
5. 03.03 2003 ostis T.-J.K. üksiktoa nr 55 ja ½ mõttelist osa korterist nr 38/39 aadressil K69 – V1, Tallinn 35 000 krooni eest A.P.ilt. 06.03.2003 tegi A.P. täitemenetluse alustamiseks avalduse T.-J.K. vastu 35 000 krooni nõudes. 06.05.2003 müüdi kohtutäitur E.V.e büroos toimunud E.V.e asendaja S.K. läbiviidud enampakkumisel võlgnikule kuuluvad üksiktuba nr 55 ja ½ mõttelist osa korterist nt 38/39 aadressil K69 – V1, Tallinn alghinnaga 38 000 krooni H.K. OÜ-le. Tallinna Linnakohtu 15.03.2004 otsusega tsiviilasjas nr 2/125-414/04 tunnistati nimetatud enampakkumine kehtetuks. Otsuse kohaselt enampakkumise sammuks 100 000 krooni kehtestamine oli põhjendamatu, vastuolus hea tava ja mõistlikkuse põhimõttega. Sammu suurus peab olema mõistlik, et vara saaks müüdud kõrgeima hinnaga. Samm, mis ületab mitmekordselt alghinda, on ebamõistlikult suur ja rikub enampakkumisel osalenute õigusi pakkuda suuremat hinda. 13.02.2004 sõlmis T.-J.K. OÜ-ga Õ.K. nõudeõiguse loovutamise lepingu, mille punktide 1.1 ja 1.2 kohaselt loovutab T.-J.K. oma nõude kogusummas 70 000 krooni Harjumaa ja Tallinna kohtutäitur E.V.e ja tema asendaja S.K . vastu OÜ- le Õ.K..
6. OÜ Õ.K. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus välja mõista Tallinna ja Harjumaa kohtutäiturilt E.V.elt ja tema asendajalt S.K.lt solidaarselt OÜ Õ.K. kasuks enampakkumise läbiviimise tulemusena tekitatud kahju summas 70 000 krooni. Kaebuses leiti, et enampakkumise normaalse sammu korral 1000-5000 krooni oleksid korterid müüdud tõenäoliselt nende kohaliku keskmise turuhinnaga 2x26 000 = 52 000 krooni ning arvestades tegelikult saadud summat 38 000 krooni moodustaks kahju 14 000 krooni. Tõenäoliselt oleks piisanud vaid ühe korteri enampakkumisele panemisest. Mõlema korteri müügi asemel oleks kohtutäitur pidanud võlgnevuse täielikuks kättesaamiseks rakendama teisi sobivamaid lahendusi, näiteks võlgniku pensionist 50 % kinnipidamine või tema pangakonto arestimine. Kohtutäituri tegevuse tulemusena on kaebaja kaotanud ühe vajaduseta müüki pandud korteri. Väljamõistetav hüvitis peab võimaldama osta kaotatud varaga samaväärse vara kohtuotsuse tegemise seisuga (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.11.1994 otsus nr III-2/1-45/94). Samaväärse üksiktoa turuväärtus aadressil K69 – V1 on käesoleval hetkel 70 000 krooni.
7. Vastustajad leidsid, et kaebus tuleb rahuldamata jätta.
8. Tallinna Halduskohtu
9. jaanuari 2005 otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja mõisteti E.V.elt ja S.K .lt solidaarselt OÜ Õ.K. kasuks välja tekitatud kahju summas 14 000 krooni. Enampakkumise sammuks 100 000 krooni kehtestamine oli põhjendamatu, vastuolus hea tava ja mõistlikkuse põhimõttega ning TMS § 64 1 lg 1 nõudeid eirates ei võimaldanud silmas pidada võlgniku huvi müüa asi maksimaalse pakutava hinnaga. On tõenäoline, et täituri selline viga tõi kaasa T.-J.K.le kahju tekkimise. Hinnates enampakkumise tõ enäolist kulgu madalama sammu (1000-5000 krooni) puhul on piisavalt alust eeldada, et korter oleks müüdud alghinnast 2 3-04-318 kõrgemalt. T. -J.K.l jäi täituri seadusevastase tegevuse tõttu saamata tulu kokku 52 000 – 38 000 = 14 000 krooni. Põhjendatud pole kaebaja väide, et müüki oleks tulnud panna ainult üks korter ja ülejäänud osas oleks tulnud pöörata sissenõue võlgniku hoiusele või pensionile. Selline lähenemine ei oleks taganud TMS § 64
10. lõikest tuleneva enampakkumise eesmärgi, milleks on sissenõudja nõude kiire rahuldamine, täitmist. Kui lähtuda kaebaja andmetest ja arvestada ühe korteri keskmiseks müügihinnaks 26 000 krooni ning teades nõude suurust, kulunuks T.-J.K. pensioni suurust arvestades nõude rahuldamiseks minimaalselt 12 kuud, mille puhul ei oleks tegemist nõude kiire rahuldamisega. Seega on kaebaja 70 000 kroonine kahjunõue tema valdusest väljaläinud korteri väärtuse ulatuses alusetu. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11. OÜ Õ.K. apellatsioonkaebuses paluti tühistada Tallinna Halduskohtu 31.01.2005 otsus osas, millega jäeti rahuldamata OÜ Õ.K. kaebus. Kohtutäitur oleks pidanud võõrandama ainult ühe võlgnikule kuuluva korteri. Puudujääva summa oleks kohtutäitur pidanud sisse nõudma kasutades teisi seaduses ettenähtud meetodeid. Mõlema korteri võõrandamine, kusjuures ebamõistlikult madala hinnaga, ei olnud vajalik, mistõttu kohtutäitur on oma tegevusega tekitanud apellandile kahju. Seoses sellega, et kohtutäitur ei viinud täitemenetlust läbi seadusekohaselt ning apellanti ei teavitatud täitemenetluses tehtavatest toimingutest, ei olnud apellandil võimalik neid ka vaidlustada. BRC Kinnisvara eksperthinnangu kohaselt on samaväärse üksiktoa turuväärtus aadressil K69 – V1 käesoleval hetkel 100 000 krooni. Seega oleks kahjunõude suurus kahe korteri kohta 200
12. Apellant peab põhjendatuks nõuda vastutajalt välja tekitatud kahjuna 100 000 krooni. Apellandil peab olema võimalik soetada endale samaväärne vara, mis vastustaja tegevuse tulemusena on ebaseaduslikult tema omandist välja läinud.
13. Vastustajate Tallinna ja Harjumaa kohtutäitur E.V.e ja tema asendaja S.K. kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, märkides muuhulgas, et apellant on apellatsioonimenetluses alusetult suurendanud nõuet. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Ringkonnakohus leiab, et kõigepealt tuleb analüüsida, kas avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahjunõuete loovutamine on võimalik. Sellest sõltub, kas OÜ-l Õ.K. on kaebeõigus halduskohtusse pöördumiseks. HKMS § 7 lõike 1 kohaselt võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Sarnaselt sätestab RVastS § 7 lg 1, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Võimalust nõudeid loovutada ning seeläbi nõude omandajal kaebeõiguse tekkimist HKMS ja RVastS ette ei näe. 3 3-04-318
15. Vastavalt RVastS § 7 lg 4 kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega. Eraõiguses on nõuete loovutamine üldjuhul lubatud. Nii sätestab VÕS § 164 lg 1, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 2 astub uus võlausaldaja nõude loovutamisega senise asemele. VÕS § 164 lg 1 ei ole aga RVastS § 7 lõikes 4 viidatud eraõiguse kahju hüvitamise säte, vaid võlanõudeid üldiselt reguleeriv säte. Ringkonnakohus on seisukohal, et avalik-õiguslike nõuete, sh avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõuete loovutamine ei ole ilma seadusliku aluseta lubatud. Analoogia kohaldamine tsiviilõigusega ei ole vastavas osas põhjendatud. Nii HKMS-st, RVastS-st kui ka HMS-st nähtub, et haldusõigussuhtes ei ole kohtusse pöördumise aluseks mitte nõude olemasolu, vaid eelkõige subjektiivsete õiguste rikkumine. Oma subjektiivsete õiguste rikkumist ei saa teisele isikule loovutada. See saab toimuda vaid õigusjärgluse korras, kui õigus ei ole isikuga lahutamatult seotud. Antud küsimuse lahendamisel tuleb arvestada ka seda, et nii HKMS-s kui RVastS-s puudub norm, mis keelaks lisaks nõude omandajale pöörduda koht usse ka algsel kannatanul. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et ennekõike maksudest laekuvaid avaliku võimu rahalisi vahendeid tuleb kasutada põhjendatult. On õiglane ja põhjendatud kulutada avaliku võimu kandja vahendeid kahju hüvitamiseks tegelikule kannatanule. Käesoleval juhul omandas kaebaja kannatanult nõude oluliselt väiksema summa eest, võrreldes enda poolt kohtule esitatud nõudega. Nõude rahuldamine tooks seega kaasa avalike vahendite kulutamise ilma legitiimse eesmärgita.
16. Eeltoodust tuleneb, et OÜ Õ.K. ei saa vastustajatelt nõuda T.-J.K.le tekitatud kahju hüvitamist. Kaebeõiguse puudumise tõttu tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Halduskohtu põhjendused, millega jäeti kaebus osaliselt rahuldamata, tuleb asendada käesoleva kohtuotsuse põhjendustega. Kuna vastustajad ei ole apellatsioonkaebust esitanud, jääb kohtuotsus juba väljamõistetu summa osas kehtima. Viive Ligi Ivo Pilving Kaire Pikamäe 4