TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-491 Otsuse kuupäev 13.06.2006 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi G.D.i kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori käskkirja 01.12.2005 nr. 1-3.11/140 ja vaideotsuse nr. 13-25/176 15.02.2006 peale haldusaktide tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 29.05.2006 , avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja G.D.; Vastustaja : Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Angelika Tõnsing Resolutsioon Rahuldada G.D.i kaebus osaliselt. Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 01.12.2005 käskkiri nr. 1-3.11/140 osas, mis puudutab kaebaja taotlust pindalatoetuse saamiseks põldude nr. 4, 5 ja 6 osas ning teha PRIAle ettekirjutus põldude nr. 4 , 5 ja 6 osas taotlus nr. 11005490636 uuesti läbi vaadata. Tühistada vaideotsus nr. 13-25/176 15.02.2006 osaliselt, so. põldude nr. 4, 5 ja 6 osas. Muus osas jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb teatada asja otsustanud kohtule kirjalikult 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. 13.06.2006 Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik 30 päeva jooksul ringkonnakohtule sama kohtu kaudu, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui teate esitaja tähtaja jooksul apellatsioonkaebust ei esita , loetakse, et ta ei ole kohtuotsust vaidlustanud G.D. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 01.12.2005 käskkirja nr. 1-3.11/140 „Ühtse pindalatoetuse osaline määramine ja maksmine“ ning vaideotsust nr. 13-25/176 15.02.2006 , millega on jäetud rahuldamata G.D.i vaie vaidlustatud haldusaktile. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori käskkirjaga 01.12.2005 nr. 13.11/140 on leitud, et G.D.i taotlust pindalatoetuse saamiseks tuleb rahuldada osaliselt. Pind, mille eest kaebuse esitaja on toetust saanud , oli 9,45 ha kogusummas 4976 krooni ja 84 senti. Toetust ei ole makstud 4,45 ha pinna osas. Vastustaja on leidnud, et taotletud pindalad on erinevad ning pindalade erinevused seisnesid selles, et massiivil nr. 61450819536 asuvale põllule nr. 1 oli toetust taotletud alla seaduses sätestatud põllu miinimumsuurust (0,30
- ha)ning kolmele põllule põld nr. 4,5 ja 6 oli taotleja märkinud kasvatatavaks põllukultuuriks kuuseistiku , mis ei ole toetusõiguslik põllumajanduskultuur ühtse pindalatoetuse jaoks, mistõttu ei saanud PRIA ka nende põldude eest toetust määrata. Kaebaja on seisukohal, et lähtuma peab Euroopa Nõukogu Komisjoni määrusest nr. 1444/2002 G/5 , mille alla liigitatakse kaubandusliku eesmärgiga metsapuukoolid kas metsamaal või väljaspool seda, vastustaja on ebaõigesti tuginenud sama määruse H/2, mille kohaselt kuuluvad kuuseistikud (jõulupuud) metsamaa kategooriasse. Kaebuses on taotletud kaebaja poolt kogu käskkirja tühistamist, kuid kohtuistungil on kaebaja muutnud nõuet ning taotleb tühistada PRIA käskkirja selles osas, millega ei ole kaebaja taotlust rahuldatud ning samuti taotleb tühistada vaideotsus, kuna vaideotsuses on viidatud valedele õigusaktidele, mis ei puuduta taotletut. Vastustaja esindaja ei nõustu kaebusega ning palub jätta kaebus rahuldamata. Toetust ei ole makstud 4,45 ha pinna osas. Vastustaja on leidnud, et taotletud pindalad on erinevad ning pindalade erinevused seisnesid selles, et massiivil nr. 61450819536 asuvale põllule nr. 1 oli toetust taotletud alla seaduses sätestatud põllu miinimumsuurust (0,30) ning kolmele põllule põld nr. 4,5 ja 6 oli taotleja märkinud kasvatatavaks põllukultuuriks kuuseistiku , mis ei ole toetusõiguslik põllumajanduskultuur ühtse pindalatoetuse jaoks, mistõttu ei saanud PRIA ka nende põldude eest toetust määrata. Taotlejad, kes kinnitavad toetuse taotlemisel oma allkirjaga toetuste tingimustele vastavust, peavad vastutama ise selle eest, et nad toetuste nõuetele vastavad. Vastustaja on seisukohal, et kuuseistik ei ole toetusõiguslik põllukultuur ühtse pindalatoetuse saamiseks. Kohtuistungil möönab vastustaja esindaja, et kui taotluse lisas oleks kaebaja poolt märgitud põldude nr. 4,5,6 osas põllukultuurina “ kuuseistik“ asemel „puukool“, oleks olnud võimalus pindalatoetuse saamiseks. Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus vaatab kaebuse läbi selles osas, milles on kaebaja pindalatoetuste taotlus jäetud rahuldamata. Kohus on kohtuistungil juhtinud kaebaja tähelepanu, et haldusakti tühistamise nõue terve haldusakti ulatuses ei ole kaebaja jaoks mõistlik, kuna osaliselt on kaebaja taotlus rahuldatud ja väljamakstav summa määratud. Samas ei ole kohus seotud tulenevalt HKMS 19 lg 7 kaebuse või protesti sõnastusega, vaid lähtub asja otstarbekusest. Kuna kohus osaliselt kaebuse rahuldab, mis tähendab osalist haldusakti tühistamist , tuleb kohtu poolt tühistatud osas vastustajal asi uuesti läbi vaadata. Asja materjalide kohaselt on G.D. esitanud ühtse pindalatoetuse ja keskkonnasõbraliku tootmise taotluse 23.05.2005 nr. 11005490636. Kohus toob välja põldude loetelu järjekorranumbri järgi 2, 5,6, 7, põllunumbritega 1,4,5 ja 6, mille osas jäi taotlus rahuldamata ja on käesolevas asjas vaidlusesemeks: Jrk. nr. 2. põllumassiivi number 61450819536, põllunumber 1 0,21 ha, põllukultuur – puukool 5. põllumassiivi number 61450802659, põllunumber 4 l,9 ha, põllukultuur – kuuseistik 6. põllumassiivi number 61350847756, põllunumber 5 2,0 ha, põllukultuur – kuuseistik 7. põllumassiivi number 61350847756, põllunumber 6 0,34 ha, põllukultuur – kuuseistik ---------------kokku 4,45 ha osas Vaidlustatud käskkirja kohaselt on põllu nr. 1 osas jäetud toetus maksmata, kuna toetust ei maksta põldude kohta, mille pind on alla 0,30 hektari (seaduse § 12 lg 2; komisjoni määruse 1973/2004 art. 134; määruse nr. 49 § 2 lg 2. alusel) ja põllu nr. 4,5 ja 6 osas on taotlus rahuldamata, kuna põld peab olema maa-ala, millel kasvatatakse ühte põllumajanduskultuuri (seaduse § 12 lg 3, nõukogu määruse 1782/2003 art. 143b lg 4). Vastustaja on leidnud, et kaebaja poolt taotluses toodud kuuseistik ei ole toetusõiguslik põllumajanduskultuur ühtse pindalatoetuse jaoks. Seega on PRIA maksnud pindalatoetust 9,45 ha osas kogusummas 4976 krooni ja 84 senti ning toetus on jäänud maksmata 4,45 ha maa osas. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt on õigus ühtset pindalatoetust taotleda põllumajandusega tegeleval isikul, kes vastab EL Nõukogu määruses 1782/2003/EÜ , millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks sätestatud nõuetele ja kasutab vähemalt 1,00 ha põllumajandusmaad. Sama sätte lg 2 kohaselt põllumajandusmaa pindala määramisel võetakse arvesse põllud, mille pindala on vähemalt 0,30 ha . Euroopa Liidu komisjoni määruse nr. 1973/2004 29.10.2004 Artikkel 134 kohaselt on toodud toetuskõlbliku ala miinimumsuuruseks põllumajandustootja kohta põld pindalaga 0, 3 ha. Põld nr. 1. Antud juhul on põld nr. 1, millele on kaebaja toetust taotlenud – põllumassiivil 61450819536, alla seaduses sätestatud põllu miinimumsuurust. Asja materjalide kohaselt on põllumassiivide 61450819536 ja 6145080775 vahel kattega teed, mida saab käsitleda eraldi põldudena . Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lg 4 sätestab põllumassiivi mõiste, mis on maastikul selgelt eristuvate püsivate objektidega piiristatud ühtne maaala. Seega tuleb käsitleda põllumassiivi 61450819536 põld nr. 1 (0,21
- ha)all eraldi põlluna ning kuna selle pind on alla 0,3 ha, on PRIA õigesti leidnud, et nimetatud põld ei ole toetusõiguslik. Põld nr. 1 osas jätab kohus kaebuse rahuldamata ning vaidlustatud otsuse selles osas tühistamata. Põld nr. 4, 5 ja 6. Põldude nr. 4,5 ja 6 suhtes on PRIA vaidlustatud käskkirjas tuginenud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lg 3, mille kohaselt on põld ühtne maaala, millel kasvatatakse põllumajanduskultuuri või mida kasutatakse püsirohumaana või mis on põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas. Kohtuistungil väidab vastustaja esindaja, et PRIA on lähtunud põldude nr. 4, 5 ja 6 suhtes kaebaja taotlusest , kes on märkinud kasvatatavaks põllukultuuriks „kuuseistik“ ning kui oleks märgitud „puukool „ ,oleks olnud põld toetusõiguslik. Kohtuniku küsimusele, kas PRIA ei oleks pidanud tegelikke asjaolusid lähemalt kontrollima, oli vastustaja esindaja seisukohal,. et lähtuti ainult kirjalikust taotlusest. PRIA on lähtunud taotluse menetlemisel ja toetuse maksmisel taotleja poolt täidetud ja edastatud pindalatoetuse taotlusest, kuhu toetusliigid on märgitud ning ei ole seda käsitlenud kui põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlemist. Kaebaja sõnutsi on kuuseistik põllukultuur, kuna seda kasvatatakse kaubanduslikul eesmärgil, oma puukoolis kasvatab kaebaja kuuseistikuid ja männiseemikuid. Euroopa Ühenduse Komisjoni Määruses nr. 1444/2002 G/5 on sõnastatud „Puukoolid „ kus on sätestatud : I - on noorte puittaimedega kaetud alad, kus puid kasvatatakse avamaal hilisema ümberistutamise jaoks. Samas on punktis „d“ toodud eraldi metsapuukoolid (välja arvatud need, kus kasvatatakse metsamaal puid ettevõtte enda vajadusteks); II – kaubandusliku eesmärgiga metsapuukoolid kas metsamaal või väljaspool seda loetakse kategooria G/5 alla kuuluvaks nagu ettevõtte oma tarbeks väljaspool metsamaad haritavad metsapuukoolid, mille otstarve ei ole kaubanduslik . Nimetatud määruse artikkel G /5 kohaselt kuuluvad puukoolid püsikultuuride kategooriasse ning nimetatud pinnad on toetusõiguslikud. Metsamaa (kategooria H/2) alla loetakse metsamaal ettevõtte enda otstarbeks haritavad puukoolid. Kohtuistungil taotleb kaebaja lugeda pindalatoetuse taotluse lisas põllunumbrite 4,5 ja 6 osas sõna „kuuseistik“ sõnaga „puukool“ ning vastustaja väidete kohaselt sellisel juhul ei oleks olnud takistusi kaebajal toetuse saamise osas. Tulenevalt Haldusmenetluse seaduse (HMS)§ 51 on vaidlustatud käskkiri haldusakt, mis on haldusorgani poolt välja antud haldusülesannete täitmisel üksikjuhtumi reguleerimiseks ning tulenevalt haldusmenetluse põhimõtetest tuleneb HMS § 6 kohaselt tugineda uurimispõhimõttele, mille kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral selleks tõendeid koguma oma algatusel. Antud juhul on PRIA nimetatud põhimõtet rikkunud ning lähtunud esitatud pindalatoetuse taotluse sõnastusest, olles teinud otsustuse asjaolusid kontrollimata. Kohus on seisukohal, et kui vastustaja esindaja möönab kohtuistungil, et „kui taotluse sõnastuses oleks sõna „kuuseistikud“ asemel sõna „puukool“ põldude 4,5 ja 6 osas, oleks tulnud vastupidine otsustus“, seega tulnuks PRIA´l kontrollida tegelikke asjaolusid, mitte lähtuda ainult sõnastusest. Kohus tühistab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 01.12.2005 käskkirja nr. 1-3.11/140 osas, mis puudutab põllumassiive 61450802659 (põld nr. 4), 61350847756 (põld nr. 5) ja 61350847756 (põld nr. 6) ja teeb ettekirjutuse haldusakti tühistatud osas asi uuesti läbi vaadata. Samas kuulub tühistamisele vaideotsus nr. 13-25/176 15.02.2006 osaliselt, so. põldude nr . 4, 5 ja 6 osas, kuna vaidemenetluse käigus ei ole pööratud tähelepanu nimetatu läbivaatamise osas menetlusnormide rikkumisele, vaid jäädud samale seisukohale asjaolusid kontrollimata. Kohus lähtub kohtuotsuse tegemisel HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 1. Kohtukulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks