Obsah (7)

§ 442§ 230§ 229§ 162§ 64§ 129§ 453

ÄRAKIRI ts.asi nr.2-05-22752 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Otsuse tegemise aeg ja koht 23.mail 2006, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-22752 Tsivii

§ 442lg.

6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus jõustub, kui apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud. Hagi, selle aluseks olevad asjaolud ja põhjendid: 19.12.2005 Lääne-Viru Maakohtule esitatud hagiavalduses taotleb hageja K. J. kostjalt A. K. nende kooselust 28.11.2001 sündinud lapse A. K. ülalpidamiseks elatise väljamõistmist summas 2380 krooni kuus. Avalduses esitatud asjaolude kohaselt elavad pooled lahus alates juulist

1. Kostjaga on sõlmitud Rakvere Linnavalitsuse lastekaitsespetsialisti juures kirjalik kokkulepe, milles kostjas lubab maksta 2500 krooni elamiskulusid kuus. Kostja poolt allakirjutatud kokkuleppest järeldab hageja, et kostja on suuteline ka reaalselt nimetatud summat maksma. Kostja ei pidanud kokkuleppest kinni augustis ja novembris ning ka hagi esitamise ajal (detsembris 2005) ei ole ta last rahaliselt toetanud. Hageja töötab Rakvere Rahvamajas töötasuga 5750 krooni (brutto) kuus. Kostja töötab OÜ-s Linnuse Autokeskus ning tema sissetulek hagejaga kooselu ajal oli kättesaadava töötasuna ca 4400 krooni kuus. Kuna kostja elab oma vanemate juures, siis hagejale teadaolevalt temal väljaminekud eluasemele puuduvad. Kostja hobiks on jahindus, millele kulub suur osa tema sissetulekust. Kostja prioriteedid ei ole lapse heaolu arvestavad, kuna elatusraha mittemaksmist põhjendab kostja ka auto remondile tehtavate kulutustega. Hageja taotleb perekonnaseaduse § 60 lg 1 ja 61 tulenevalt kostjalt elatusraha väljamõistmist summas 2380 krooni. Hagiavaldusele lisatud arvestuste järgi kulub hagejal ühes kalendrikuus lapse osas tehtavate vajalike kulutustena kommunaalkuludele ja üürile 1500 krooni, söögile 1500 krooni, huvialaringidele ca 400 krooni, hügieenile 100 krooni, lasteaiamaksu tasumisele 240 krooni, lasteaia söögirahale 420 krooni, ravimitele 200 krooni ning riietusele 400 krooni kuus, s.o. kokku 4760 krooni, millistest kulutustest poole, s.o. summas 2380 krooni kuus on kohustatud tasuma kostja. Kostja vastuväited: Vastuseks hagile teatas kostja 23.01.2006 kirjalikult, et hageja esitatud põhjenditel ta hagi õigeks ei võta ega ole ka nõus hageja nõutud suuruses elatist maksma. Kostja on pidevalt võtnud osa tütar A.ülalpidamisest ja kasvatamisest ning on maksnud ka vabatahtlikult elatist. Alates jaanuarist 2006 maksab kostja elatist 1500 krooni kuus. Hageja esitatud kokkuleppega kohustus kostja maksma hagejale xxxxx elamise ajal 2500 krooni elamiskuludega seonduvaid makse, mille hulka kuulusid korteriühistule tasutavad kommunaalteenuste maksed, sülearvuti järelmaks ja pangalaenu osamaksed. Pangalaenu osamakseid keeldus hageja tasumast, kui kostja ei anna nõusolekut korteri müügiks. xxxxxxx asuva korteri müüsid pooled oktoobris
2. Kostja on kokkuleppes nimetatud summad tasunud. Tegemist ei olnud elatusraha osas sõlmitud kokkuleppega, mistõttu hageja korterist lahkumise järel ei olnud kostjal enam kohustust kokkuleppes märgitud rahalist kohustust täita. Kostja on ka detsembris elatist maksnud: 23.12.2005 kandis kostja hageja pangaarvele 580 krooni (selgitusega ”A. suusad”) ja 28.12.2005 andis veel 500 krooni. Kostja leiab ka, et hageja ei ole lapse vajadusi ega lapse tegelikke elutarbelisi kulutusi tõendanud, kuna esitatud kalkulatsioon on meelevaldne ja tõendamata. Hagejal puudub õiguslik alus nõuda kostjalt hageja üüritud eluruumi põhjendamatu üürimakse tasumist. Kostja töötab Linnuse Autokeskuses müüjana netopalgaga 3041 krooni kuus. Alates jaanuarist on kostja kandnud hageja arvele lapse elatusraha 1500 krooni kuus, mis moodustab poole kostja palgast. Augustist kuni oktoobrini 2005 maksis kostja oma palgas hagejale elamiskulude katmiseks ca 83% ulatuses. Hageja netopalk vastavalt tema töötasutõiendile on 4593.554 krooni kuus, mis on kostja saadavast palgast suurem. Asja kohtuliku menetluse käik: 08.02.2006 eelistungil esitas hageja lapsele vajalike kulutuste tõendamiseks väljavõtted oma pangakontost (Hanzanet, veebruar 2006): hageja on tasunud OÜ-le Esteetika ja Tantsukool õppemaksu 250 krooni (lk36), lasteaiakoha eest 240 krooni, Algkool-lasteaia söögiraha summas 400 krooni, üüri 2000 krooni, elektrienergia eest 201.90 krooni. Samuti esitas hageja kohtule korteriühistu ”Jalakas” arved tema poolt üüritud korteri ekspluatatsioonikuludest detsembris 2005 summas 891.08 krooni ja jaanuaris 2006 summas 1907.56 krooni, sotsiaalkindlustusameti kinnituse hagejale makstavast peretoetusest summas 300 krooni kuus. 22.02.2006 esitatud avalduses esitas hageja nõude põhjendid ja kulude täpsema arvestuse. Hageja nõustus lapse söögirahana arvestama koos lasteiaiasöögirahaga kokku 1420 krooni kuus, kuid lisas samas, et lapse riietusele tehtavad kulutused olevat tegelikult suuremad – ca 5180 krooni aastas. Kuna laps on allergiline, siis esinevad täiendavad väljaminekud riiete muretsemisel ja ravimite ostmisel. Hageja väitel on kostja perega koos elades olnud suuteline hageja nõutud suuruses kulutusi katma. Lapsel on õigus elada samaväärset elu, mis talle seni oli võimaldatud. Lapse kasvades tema vajadused suurenevad ning tema elukvaliteet ei tohiks varasemaga võrreldes halveneda. 22.03.2006 kirjalikus vastuses jäi kostja oma vastuväidete juurde. Hageja esitatud arvutused on meelevaldsed ning tõendamata. Hageja esitatud avaldus ei ole tõendiks. Kumbki pool peab tõendama asjaolusid, millel tema nõuded ja vastuväited tuginevad. Kostja on seisukohal, et nelja-aastase lapse ülalpidamiskulud ei ületa 3000 krooni kuus. 11.04.2006 esitas hageja kohtule kirjalikult oma seisukohad, leides, et kostja materiaalsed võimalused on paremad kui temal ja lapsel, kuna kostja kasutab hüvesid, milliseid hageja olemasolevate võimaluste juures kasutada ei saa: kostja käsutuses on sõiduauto, ta elab mugavustega majas kartuseta, et teda sealt välja tõstetakse, ta käib jahil ja lõbutseb. 05.05.2006 kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Samal istungil tunnistas hageja, et ta on omandanud pangalaenuga kahetoalise korteri xxxxxxxxxxx ning elab seal koos lapsega alates maikuust
3. Pangalaenu tagastamise osamakse suurus kuus on 2300 krooni, millest ½ palub hageja arvestada ka lapsele vajalike ülalpidamiskulude hulka. 2380 krooni on lapsele vajalikest kulutustest see pool, mida kostja peab maksma. Kostja vastuväited kohtuistungil jäid endiseks. Kostjal puudub ka võimalus hageja nõutud suuruses elatist maksta. Hageja ei ole oma väiteid kostja elustandardist (auto kasutamisest jms) tõendanud. Hageja on saanud alates 01.01.2006 elatist 1500 kr kätte. Kostja on nõus maksma kohtuotsuse alusel elatist 1500 kr kuus koos sellele juurde arvestava tulumaksuga. Kohtu otsustuse põhjendid: Kohus leiab, et hagi elatise väljamõistmise nõudes on põhjendatud, kuid kuulub nõutavas summas rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lõike 1 tulenevalt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lõike 1 kohaselt, kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja nõude esitanud isiku kasuks. Kuna kostja on detsembris 2005 maksnud elatist peale hageja poolt 19.12.2005 kohtusse pöördumist ning poolte vahel on vaidlus elatise maksmise korra ja suuruse üle, siis kohus leiab, et nimetatud asjaoludel on kohtusse hagi esitamine põhjendatud. Elatis lapsele mõistetakse välja igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest vastavalt PkS § 61 lõikes 2 sätestatule. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Hageja on esitanud oma põhjendid elatise väljamõistmiseks kohtule kirjalikes selgitustes, märkides, et kostja esitatud tõendid tema sissetulekute suurusest ei vasta tema tegelikele sissetulekutele. Kostja hageja väiteid auto kasutamisest ja remontimisest, samuti jahil käimistega seotud väljaminekutest ja lõbutsemisest omaks ei võta.

§ 230

sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. Tõendeid esitavad menetlusosalised ning kohus on antud asjas teinud pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (

§ 230

lg 2).

§ 229

lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Hageja seletus ja ka kirjalikud selgitused ei ole antud asjas

§ 229lg 2 kohaselt tõenditeks.

Hageja esitatud Viru-Nigula Jahtkonna juhataja G. R. kirjalikust kinnitusest nähtub, et A. K. maksab jahtkonna toetajana toetajaliikme maksu 750 krooni jahiaasta eest (lk. 63). Muid tõendeid kostja väljaminekute suuruse hindamiseks hageja ei ole esitanud. Hageja väited selles, et kooselu ajal oli kostja palk suurem kui tema poolt kohtule esitatud palgatõendist nähtub, on samuti tõendamata. Kohus on tutvunud kummagi poole esitatud pangakonto väljavõtetega, millelt nähtub poolte töötasude laekumine nende arvetele vastavalt palgatõendites märgitud summadele. Rakvere Linnavalitsuse poolt 12.12.2005 kohtule esitatud palgatõendi kohaselt oli hageja kättesaadav töötasu 2005.aastal juunist–novembrini keskmiselt 4593 krooni kuus. Jaanuarisveebruaris 2006 on laekunud hagejale töötasu vastavalt 4814.05 krooni ja 5275 krooni. Hageja sissetulekuteks on lisaks töötasule ka riiklikult makstav peretoetus 300 krooni kuus. Hageja pangakonto väljavõttest nähtuvad ka hagiavalduses märgitud lapsele vajalikud järgmised väljaminekud: lasteia kohamaks summas 240 krooni, lasteaia söögiraha Virumaa Suurköök OÜ (jaanuaris-veebruaris 2006 summas 323 ja 400 krooni), OÜ Esteetika ja Tantsukooli õppemaks 250 krooni, tasutud üür 2000 krooni, elektrienergia eest makstud summa 191 krooni. Nimetatud kulutuste vajalikkust ja suurust kostja 05.05.2006 kohtuistungil ei vaidlustanud. Samuti ei vaidlusta kostja hageja arvestusi lapse toidule summas 1000 krooni, lapse riietusele 400 krooni, ravimitele summas 200 krooni ja hügieenile 100 krooni, s.o. kokku summas 2760 krooni kuus. Lapsele vajalike kulutustena on kostja vaidlustanud hageja makstud üüri summas 1000 krooni (alates maist 2006 eluasemelaenu tagasimaksed summas 1150 krooni kuus), samuti lapse osas tehtud arvestused korteri ekspluatatsioonikulude suurusest (summas 500 krooni). Kostja on esitanud Linnuse Autokeskus OÜ töötasutõendi 30.12.2005 nr 112, millest nähtub, et tema netotöötasuks kuus on 3041 krooni. Alates 01.01.2006 nähtub kostja pangakonto väljavõttelt tema arvele töötasu laekumine summas 3139 krooni kuus. Muude regulaarsete sissetulekute laekumist kostja arvele ei nähtu. Kohus leiab, et lapse ülalpidamiseks vajaliku elatusraha maksmisel on põhjendatud väljaminekuteks lisaks kostja omaksvõetule lapse elukohaks oleva eluruumi ekspluatatsioonikulud, mis vastavalt hageja arvestustele moodustavad koos elektri eest tasutud summaga talvekuudel lapse kohta ca (500 + (191: 2) = 590 krooni kuus. Kokku moodustaks lapsele vajalikud kulutused seega (2760 + 595.50) = 3350 krooni kuus. Kohus nõustub kostja vastuväidetega, et kostja ei pea lapse elatusraha maksmise kohustuse täitmisel tasuma hageja poolt korteriomandi soetamisel võetud laenukohustusi. Nimetatud summasid saab kohus arvesse võtta hageja poolt tehtavate vajalike väljaminekutena. Samuti ei ole hageja esitatud kohtuväline kokkulepe käsitletav kokkuleppena lapsele elatusraha maksmisel, kuna kokkulepe on piiritletud elamiskuludega xxxxxxxxxxx elamise ajal. Kostja on kohtus hagi õigeksvõtnud summas 1845 krooni, arvestusega, et hageja arvestuslikuks igakuuliseks kättesaadavaks summaks peale tulumaksu mahaarvamist jääb 1500 krooni kuus. Kostja omaksvõttu arvesse võttes, leiab kohus, et summas 1845 krooni kuus elatusraha väljamõistmine kostjalt on lapse ülalpidamiskulude katmiseks vajalik ja, vastavalt tema kohtus tõendatud sissetulekuid ja varalist seisukorda arvestades, ka võimalik. PkS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kuni 31.12.2005 oli elatise PkS § 61 lg 4 järgi ettenähtud elatusraha miinimummääraks ½ alampalgast 2690 kroonist, s.o. 1345 krooni kuus. Kuna hagi on esitatud 19.12.2005 ning kostja on maksnud detsembris 2005 peale hagi esitamist hagejale lapse jaoks kokku 1080 krooni, siis PkS § 70 lg 1 ja 61 lg 4 tulenevalt on kostja sel ajal kehtinud määras detsembris tasumisele kuulunud elatusraha tasunud. Kuigi kostja on maksnud elatist alates 01.01.2006 summas 1500 krooni kuus, peab kohus summas 1845 krooni kuus elatusraha väljamõistmist nimetatud kuupäevast alates põhjen- datuks lähtudes asjaolust, et hagejal elatise saajana tekib nimetatud summas elatusraha väljamõistmisel samast ajast ka tulumaksu tasumise kohustus. Seega, alates jaanuarist 2006 kuulub kostja poolt lisaks seni makstud elatisele (1500 krooni kuus) täiendavalt tasumisele 345 krooni kuus. Tulenevalt PkS § 61 lg 3 sätestatust võib kohus edaspidi vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Vastavalt kehtiva

§ 162lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o.

antud asjas jäävad kohtukulud kostja kanda. Pooled ise kohtukulude hüvitamise nõudeid ei ole esitanud. Hagi on kohtusse esitatud 19.12.2005, s.o. enne 01.01.2006 kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku jõsutumist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Elatise nõudes on hageja riigilõivuseaduses sätestatu kohaselt riigilõivu tasumisest vabastatud. Kuni 01.01.2006 kehtinud

§ 64

sätestas, et riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kostjalt riigilõivu väljamõistmisel kuulub riigilõiv tasumisele alates 01.01.2006 kehtiva riigilõivuseaduse ja

§ 129lg 2 alusel üheksa kuu eest nõutavalt maksete kogusummalt, s.o.

1845 x 9 = 16 605 kroonilt täismääras summas1250 krooni riigituludesse.

§ 453

lg 1 kohaselt tehakse kohtuotsus teatavaks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantselei kaudu.

§ 453

lg 2 kohaselt ei välista ega piira otsuse teatavakstegemine kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalisele kätte. Kohtuotsus jõustub, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud. Kohtunik /allkiri/ I. Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Õ. Bamberg Kohtuotsus jõustus 26.juunil 2006.a Nooremreferent Õ. Bamberg