3-04-361/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-361 Haldusasi AS S.G. kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse
2. oktoobri 2004 maksuotsuse nr 12-5/347 tühistamise nõudes Tallinna Halduskohtu
3. veebruari 2006 otsus haldusasjas nr 3-04-361 Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
4. mai 2006 Menetlusosalised Kaebaja: AS S.G., esindajad R.T. ja advokaat M.M. Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus, esindaja M.R. RESOLUTSIOON Jätta Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu
5. veebruari 2006 otsus haldusasjas nr 3-04-361 muutmata. Mõista Maksu- ja Tolliametilt AS S.G. kasuks välja kohtukulud 7080 (seitse tuhat kaheksakümmend) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. Tulenevalt kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lõikest 2 peab kassatsioonkaebus olema esitatud ringkonnakohtu kantseleisse hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kohtu tööpäeva lõppu. Posti teel menetlusdokumentide edastamise korral lähtutakse tähtaja arvutamisel kohtusse posti saabumise ajast, mitte aga postitempli kuupäevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3-04-361
6. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 14.10.2004 maksuotsusega määrati AS-le S.G. täiendav käibemaks summas 244 080 krooni ja tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summas 562 190 krooni ning nimetatud summadelt arvestatud intressid. Maksuotsuses leiti, et OÜ M.T. ei ole osutanud AS-le S.G. nõustamisteenust, mille eest on
7. aastal tasutud kokku 1 600 080 krooni.
8. AS S.G. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 14.10.2004 maksuotsuse tühistamiseks. Teenuste osutamist tõendab kaebaja ja OÜ M.T. vahel 06.01.2003 sõlmitud leping, mille punkti 2.1 kohaselt oli lepingu eesmärgiks teenuse osutamine OÜ M.T. poolt, mille tulemusena leitakse kas 66% või 100% AS Narva Elektrivõrgud (NEV) aktsiate omandamisest huvitatud finantsinvestor. Lepingu eesmärk realiseerus. Maksuhaldur on põhjendamatult keskendunud lepingu punktis 4.1 loetletud üksikute ülesannete teostamise kohta kirjalike tõendite otsimisele. Maksumenetlus on läbi viidud puudulikult ja uurimispõhimõtet rikkudes.
9. Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskus palus jätta kaebuse rahuldamata.
10. Tallinna Halduskohtu 08.02.2006 kohtuotsusega kaebus rahuldati ning Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 14.10.2004 maksuotsus tühistati. 1) OÜ M.T. on registreeritud käibemaksukohustuslasena alates 01.09.
11. Käesolevas haldusasjas ei ole maksuhaldur kaebajat maksupettuses osalemises süüdistanud ning puuduvad ka sellekohased tõendid. Maksuotsusest ei nähtu, et OÜ M.T. ei ole maksustatavat käivet deklareerinud. Kuna arveldused toimusid pangaülekannetega, peab täiendava maksu määramiseks olema võimalik asuda seisukohale, et mõistlikult käituv ostja pidi aru saama, et tegemist ei ole tegeliku müüjaga või kaebaja on osalenud maksupettuses. Selliseid järeldusi asjas kogutud tõendite põhjal teha ei saa. 2) Kaebuse esitaja juhatuse liige R.K. on nii maksuametis kui ka kohtus kinnitanud OÜ-lt OÜ M.T. teenuse saamist ja selgitanud, et lepingu eesmärgiks oli finantsinvestori leidmine. Tööde kirjeldusi kaebajal esitada ei ole, sest neid OÜ-lt M.T. ei nõutud; omavaheline suhtlemine toimus suuliselt; kirjaliku dokumendina esitas OÜ M.T. NEV väärtuse kohta koostatud finantshinnangu; informatsioon, et austerlased on huvitatud NEV-st, tuli OÜ-lt M.T.; OÜ M.T. pakkus välja ka teisi investoreid. Asjaoludest, et kaebajal ei olnud maksurevisjoni ajal esitada OÜ-lt M.T. teenuse saamise kohta lisaks arvetele ja lepingule muid täiendavaid dokumentaalseid tõendeid, et finantsinvestori leidmise tööprotsess ei ole dokumenteeritud, et kaebaja juhatuse liige ei kontrollinud, kas ja milliseid töid OÜ M.T. lepingu raames reaalselt teostas, et kaebaja juhatuse liige ei suutnud maksurevisjoni ja kohtumenetluse ajal anda täpseid selgitusi, mida konkreetselt OÜ M.T. saadud raha eest tegi, ega ka kaebaja poolt kirjeldatud teenuse eripärast lähtudes ei saa järeldada, et kaebaja pole üldse nõustamisteenust OÜ-lt M.T. saanud või pidi aru saama sellest, et OÜ M.T. ei ole tegelik teenuse osutaja. R.K.i väidetel tundis ta lepingupartnerit ehk OÜ M.T. juhatuse liiget U.K.d
12. aasta lõpust ja U.K. ütles, et tal on olemas investorid. OÜ M.T. poolt kaebajale teenuse osutamist kinnitavad ka tunnistaja P.R. ütlused, kelle väitel tegi tema U.K.le ettepaneku, et OÜ M.T. nõustaks kaebajat NEV aktsiate müümiseks ostja leidmisel. 3) Arvestades NEV aktsiate müügitehingu mahtu, oli tavapärane ka OÜ-le M.T. makstava edukustasu suurus, so 1,5% tehingusummast. 2 3-04-361 4) Et OÜ M.T. kasutas lepingu realiseerimiseks omakorda allhankijaid, selgus R.K.ile alles maksumenetluse käigus. Sellekohast korraldust ta OÜ-le M.T. andnud ei olnud. 5) Puuduvad andmed, et OÜ-le M.T. käibemaksuna tasutud raha oleks tagastatud kaebajale või kellelegi temaga seotud isikutest, või et kaebuse esitaja juhatuse liikmel oleks tihedaid suhteid OÜ M.T. esindusõigusliku isikuga. Puuduvad ka andmed selle kohta, et OÜ M.T. oleks oma arvetelt sularaha välja võtnud ja kasutanud seda viisil, mis viitaks kaebaja võimalikule seotusele maksupettusega. 6) Väär on anda hinnanguid kaebaja ja OÜ M.T. õigussuhtele lähtudes OÜ M.T. suhetest tema allhankijatega. Kui maksuhaldur seab kahtluse alla OÜ M.T. ning OÜ O.I., OÜ N.I. ja OÜ S.S. vaheliste tehingute toimumise, siis selle eest ei saa vastutust panna kaebajale. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
13. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 08.02.2006 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta AS S.G. kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuses leitakse järgmist: 1) Kaebaja ja OÜ M.T. vahel sõlmitud lepingu punktist 4.1 nähtub, et OÜ-l M.T. oli NEV aktsiate võõrandamise protsessis juhtiv roll, so kogu protsessi koordineerimine algusest lõpuni. Olemasolevate dokumentide põhjal ei ole võimalik kindlaks teha, kas OÜ M.T. on reaalselt kaebajale teenust osutanud ja lepingu raames töid teostanud. Tehinguga seotud isikud annavad vastuolulisi ütlusi selle kohta, mis ülesandeid keegi täitis või täitma pidi. 2) Lepingu punkti 5.1 kohaselt pidi kaebaja tasuma nõustamistasu 29 000 krooni kuus. 22.04.2003 sõlmitud lepingus lisa 2 punktiga 2 tõsteti nõustamistasu 68 000 kroonile. OÜ M.T. juhatuse liige U.K. ei osanud maksumenetluse käigus vastata, kas ja kui palju igakuist nõustamistasu saadi ning kui suur oli edukustasu. Lepingust ning lepingupoolte seletustest ei tulene, kuidas kujunes OÜ-le M.T. makstav nõustamistasu ning miks seda märgatavalt suurendati. 3) Lepingu kohaselt tuli igakuine nõustamistasu ning edukustasu (kokku summas 1 600 080 krooni) tasuda alles pärast NEV aktsiate võõrandamist. Nõustamisteenust pakkuv isik sellistel tingimustel lepingut ei sõlmiks. 4) Lepingu punkti 5.6 kohaselt pidi kaebaja OÜ-le M.T. hüvitama kõik lepingu eesmärgi saavutamiseks tehtavad dokumentaalselt tõendatud kulud. Pole tuvastatud, et OÜ M.T. oleks taotlenud selliste kulude hüvitamist, kuigi tehingu maksumust arvestades oleks pidanud sellised kulutused tekkima. 5) Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mille alusel on võimalik tuvastada, et ta on OÜ M.T. poolt pakutava teenuse kätte saanud. Seega puudub kaebajal konkreetse teenuse osas käibemaksuseadusest tulenev õigus sisendkäibemaksu maha arvata. Arved ei vasta raamatupidamise algdokumendile esitatavatele nõuetele. 6) Halduskohtu otsuses ei ole põhjendatud, millistele tõenditele tuginedes on kohus tuvastanud, et kaebaja soetas reaalselt teenust OÜ-lt M.T.. Osapoolte ütlused on vasturääkivad, mis annab alust kahelda nende õigsuses. 7) Halduskohus ei ole hinnanud ega analüüsinud tõendeid, mis puudutavad kaebaja ja L.T. ning välisinvestori vahelisi suhteid. R.K. pöördus investori leidmiseks L.T. poolt eeldatavasti 2003.a. jaanuaris-veebruaris, kes pakkus talle välja ühe Austria perekonna. L.T. esimene kohtumine 3 3-04-361 investoritega toimus juba märts-aprill
14. Maksuhalduril on kahtlus, kas sellistel eeldustel kaebaja üldse vajas nõustamisteenust OÜ-lt M.T.. 8) Käesolevas asjas ei saa tekkida küsimust hoolsuskohustuste rikkumise osas, kuna kaebaja ei ole soetanud nõustamisteenust OÜ-lt M.T. ning sellest tulenevalt ei olegi kaebajal võimalik hoolsuskohustust rikkuda. On põhjendatud kahtlus, et kaebaja on osa võtnud maksupettusest. Kaebaja ei ole esitanud täiendavaid tõendeid selle kahtluse ümberlükkamiseks.
15. AS S.G. palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
17. Käesolevas asjas on oluline, et mõlemad tehingupooled, so AS S.G. ja OÜ M.T. kinnitavad tehingu toimumist. Samuti on teada, et tehingu eesmärk realiseerus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et maksuhaldur on liigselt keskendunud kaebaja ja OÜ M.T. vahel 06.01.2003 sõlmitud lepingu üksikute punktide täitmise kontrollimisele. Asjaolu, et kõikide lepingus sisalduvate tingimuste täitmist tegelikkuses ei soovitud ega nõutud, ei anna alust eeldada, et tehingut ei toimunud. Ringkonnakohus ei pea igakuise nõustamistasu suuruse muutmist 22.04.2003 meelevaldseks. Lepingu tingimuste muutmise kokkuleppest nähtub, et selleks ajaks oli OÜ M.G. juba leidnud konkreetse investori, kellega kaebaja oli sõlminud Letter of Intent’i ning kellega läbirääkimisi jätkati. Seega ei saa tasu suurendamist pidada põhjendamatuks. Asjaolu, et tehingupoolte seaduslikud esindajad ei suutnud maksumenetluses nõustamistasu esialgset suurust ja selle hilisemat märgatavat suurendamist selgitada, ei viita tehingu fiktiivsusele. Maksumenetlus toimus ca aasta pärast eelmainitud kokkulepete sõlmimist ning üksikasjade mäletamist ei saa igal juhul eeldada. Sama kehtib ka teiste isikute poolt maksumenetluse käigus antud seletuste kohta. Maksuhaldur on keskendunud vastuolude leidmisele, pööramata samas piisavalt tähelepanu asjaolule, et keegi ei eitanud tehingu toimumist. Maksuhaldur on leidnud, et tingimustel, kus nõustamistasu ja edukustasu maksti alles pärast NEV aktsiate võõrandamist, poleks nõustamisteenust pakkuv isik lepingut sõlminud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna konkreetsel juhul olid tehingu edukast lõpetamisest huvitatud mõlemad pooled, ei viita kirjeldatud tasustamise viis maksuõigusrikkumisele. Initsiatiiv lepingu sõlmimiseks tuli OÜ-lt M.T., kellega oli omakorda seotud P.R., kes oli huvitatud NEV-i müügist.
18. L.T. poole, kes esindas NEV-i ostnud äriühingut, pöörduti ajal, mil leping OÜ-ga M.T. oli sõlmitud. Kaebaja ei pidanud investori leidmisel piirduma üksnes OÜ M.T. nõustamisega. Asjaolu, et nii OÜ M.T. oma allhankijate kaudu kui ka L.T. suhtlesid lõppastmes sama investoriga, ei anna alust eeldada, et ühe või teise poole ütlused ei vasta tegelikkusele. Ringkonnakohus eeldab, et selliste suurte objektide nagu NEV puhul on investeerimisest huvitatud isikute ring piiratud. Nii L.T. kui ka P.R. omasid informatsiooni, et asjast võiksid huvitatud olla Austria investorid. 4 3-04-361
19. Kõike eeltoodut kogumis hinnates on halduskohus jõudnud õigele järeldusele, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid kaebaja osalemist maksupettuses. Kaebaja sai soovitud teenuse ning maksis selle eest kokkulepitud tasu. Tasumine toimus pangaülekannetega ning maksuhalduril puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja tegelikuks eesmärgiks oli raha maksuvaba väljaviimine äriühingust. Kaebaja ei teadnud, et OÜ M.T. kasutab teenuse osutamisel allhankijaid. Kui maksuhaldur leiab, et raha liikumine OÜ M.T. ning OÜ O.I., OÜ N.I. ja OÜ S.S. vahel viitab maksuõiguserikkumisele, ei ole alust eeldada kaebaja osalemist selles. Maksuhaldur ei ole oma kahtlusi kontrollinud ega teinud kindlaks, kuidas kaebaja poolt OÜ-le M.T. tasutud summasid lõppastmes kasutati, so kelleni raha jõudis.
20. Kaebaja on taotlenud kohtukulude hüvitamist. Kulude koosnevad õigusabikuludest summas 7080 krooni. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on kohaste õigusabikuludega, mille kandmine on tõendatud. Viive Ligi Ivo Pilving Kaire Pikamäe 5