← Eesti

3-04-15/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-15 Haldusasi V. S. (S.) kaebus Tallinna Linnavalitsuse 29. detsembri 2004. a korralduse nr 2766-k õigusvastasuse tuvastamise ja Tallinna linnalt kahju väljamõistmise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 15. haldusasjas nr 3-915/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna Linnavalitsuse apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 13. veebruar 2006 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja V. S. (isikukood *), esindaja PeeterUno Rahi Vastustaja Tallinna Linnavalitsus, esindaja adv Tarvo Lindma märtsi 2005. a otsus RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Linnavalitsuse apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15. märtsi 2005. a otsus haldusasjas nr 3-915/2004 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest 16. veebruaril 2006. Kassatsioonkaebus peab hiljemalt tähtaja viimasel päeval olema jõudnud kohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. V. S. esitas 17.01.1992 avalduse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni 16.11.1998 otsusega nr 10342 loeti Tallinnas Faehlmanni */ Vase * hoones asuv korter nr * omandireformi objektiks ja V. S. tunnistati nimetatud vara suhtes õigustatud subjektiks. Kadrioru Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõte müügilepingu alusel Faehlmanni */ Vase * korteri * E. R.. võõrandas 20.07.1994 ostu- 3-04-15 E. R. võõrandas 30.11.2002 eluruumi P. M.. V. S. 14.01.2003 hagi rahuldati Tallinna Linnakohtu 08.09.2003 otsusega tsiviilasjas nr 2/254358/03 ja kohus tunnustas ostu-müügilepingu tühisust. Tuvastati, et eluruum erastati E. R. ajal, millal V. S. oli esitanud eluruumi tagastamise avalduse ja tagastamise küsimus oli lahendamata. V. S. palus Tallinna Linnavalitsusel hüvitada temale Tallinna linna õigusvastase toiminguga põhjustatud kahju. Tallinna linn vastas, et puudub õiguslik võimalus poolte kokkuleppel tasuda taotlejale tekitatud kahju. Faktiliselt tekitatud kahju suurus selgub kohtumenetluses. Tallinna Linnavalitsuse 29.12.2004 korraldusega nr 2766-k jäeti rahuldamata õigustatud subjekti V. S. taotlus korteri tagastamise kohta, kuna see on füüsilise isiku heauskses omandis. Sama korraldusega otsustati alustada nimetatud korteri kompenseerimise menetlust. 2. V. S. esitas halduskohtule kaebuse, paludes Tallinna linnalt välja mõista kahju 750 000 kr. Kaebuse täienduses paluti tuvastada Tallinna Linnavalitsuse 29.12.2004 korralduse nr 2766k õigusvastasus. 3. Tallinna Halduskohtu 15.03.2005 otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja mõisteti Tallinna linnalt kaebuse esitaja kasuks välja hüvitus avalik õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest, mille suuruse määramisel tuleb arvestada korteri turuväärtusega 522 600 krooni, millest on vaja maha arvata kaebuse esitajale väljamaksmisele kuuluv kompensatsioon vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 29.12.2004 korraldusele nr 2766-k. Halduskohtu otsuse põhjendused olid järgmised.

  1. a)Riigi ja teiste avalik-õiguslike isikute iseseisva õigusvõimeta struktuuriüksused ei saa olla halduse kandjaks, saavad aga olla tema nimel tegutsevaks haldusorganiks. Üksikisik on õigussuhtes riigi või kohaliku omavalitsuse kui tervikuga, mitte haldusorgani või ametiisikuga (riigivastutuse seaduse § 12). Kuigi kahju saavad tekitada oma õigusvastaste toimingute ja haldusaktidega halduse kandja nimel tegutsevad iseseisva õigusvõimeta struktuuriüksused, tuleb nõue kahju hüvitamiseks esitada avaliku võimu kandja, s.o kohaliku omavalitsusüksuse vastu lähtuvalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 2 lõikest 1 ja § 7 õ l ikest 1. Tallinna linn on munitsipaalettevõtte õigusjärglane. Munitsipaalettevõtte põhimäärusest tuleneb Tallinna linnale kohustus võtta enda kanda munitsipaalettevõtte kohustused.
  2. b)Tallinna Linnakohtu 08.09.2003 otsusega tsiviilasjas nr 2/254-358/03 leiti, et seaduse olulise rikkumise tõttu on Kadrioru Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõtte ja E. R. vahel 20.07.1994 sõlmitud ostu-müügileping kehtetu algusest peale. Vaidlusalune vara asus õigustatud subjektile vara tagastamise ettevalmistamise ajal füüsilise isiku heauskses omandis. Lähtudes omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 12 lg 3 p-st 3 ei kuulu vara tagastamisele ja Tallinna Linnavalitsuse korraldus on õiguspärane osas, millega jäeti vaidlusalune vara kaebuse esitajale tagastamata. Seega kuulus vara kompenseerimisele. Kompenseerimise menetluse alustamine on toimunud õiguslikel alustel (vt Riigikohtu 18.07.2002 otsus nr 3-3-1-33-02).
  3. c)Õigusvastane on tühise tehinguga omandireformi objektiks oleva vara võõrandamine, mis tingis vara tagastamise võimatuse. Omandireformi aluste seaduses sätestatud kompensatsiooni makstakse isikutele juhul, kui tagastav vara on teiste isikute omandis õiguslikul alusel. Tallinna linna ebaseaduslik tegevus vara võõrandamisel põhjustas vara tagastamise asemel selle kompenseerimise.
  4. d)Enne riigivastutuse seaduse jõustumist 01.01.2002 tekitatud varalise kahju hüvitamist reguleerivad tsiviilkoodeksi (TsK) §-d 448-450. Tallinn linna ebaseadusliku tegevuse tulemusena tekitati kaebuse esitajale kahju, mis kuulub TsK § 450 järgi hüvitamisele üldistel alustel. Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, 2

(5)3-04-15 mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui talle poleks kahju tekitatud. Seega tuleb kahju suuruse määramisel lähtuda korteri väärtusest kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Pindi Kinnisvara hindamisakti kohaselt on vaidlusaluse korteri turuväärtuseks 760 000 kuni 800 000 kr. Korteri koormatus üürilepinguga vähendab korteri turuväärtust 1/3 võrra. Kohus peab õiglaseks võtta kahjusumma hüvitamisel aluseks keskmine korteri turuväärtuse hind ja vähendada seda 1/3 võrra. Seega on kõnealuse korteri turuhinnaks 522 600 kr. Lisaks omandireformi reguleerivate õigusaktide alusel määratavale kompensatsioonile on kaebuse esitajal õigus veel täiendavale rahalisele hüvitusele, mis koos kompensatsiooniga kokku oleks võrdne korteri turuhinnaga. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. Tallinna Linnavalitsuse apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja jätta kohtukulud V. S. kanda. Apellant põhjendab taotlust järgmiselt.
  1. a)Vaidlusalune korter ei kuulu ORAS § 12 lg 3 p 3 kohaselt tagastamisele, kuna see on füüsilise isiku heauskses omandis. Omandireformi aluste seadusega sätestatakse üheselt, et juhul, kui tegu on õigusvastaselt võõrandatud varaga, mida ei tagastata, kompenseeritakse see hüvitusväärtpaberitega. Kuna nimetatud sätted kehtestavad õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes erinormid üldiste kahju hüvitamise normide (TsK § 448 ja 450) suhtes ja antud juhul on tegemist õigusvastaselt võõrandatud varaga, mis ei kuulu tagastamisele, ei ole antud juhul rahalise hüvituse nõudmine võimalik ning esitatud rahaline nõue on alusetu. Ühestki õigusaktist ei tulene, et tagastamata vara kompenseerimisel omab õiguslikku tähendust asjaolu, miks vara tagastamine ei ole võimalik. Oluline on üksnes fakt, kas tagastamine on võimatu või mitte.
  2. b)Kuna korterit ei saa tagastada põhjusel, et korter on kolmanda isiku heauskses omandis, saab ja tuleb tagastamata vara kompenseerida vastavalt ORAS § 17 lg-le 1. Riik on pidanud vajalikuks õigusvastaselt võõrandatud vara osas kehtestada erinev õiguslik režiim ja reglementeerida täpselt ja ammendavalt sellise vara eest hüvitise ehk kompensatsiooni arvutamine ja kindlakstegemine. Seega ei saa õigusvastaselt võõrandatud vara osas lähtuda tavalistest tsiviilõiguslikest normidest. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 2 lg 2 sätestab üheselt, et omandireformi käigus toimub vara tagastamine ja kompenseerimine omandireformi aluste seaduses ning sellest tulenevates õigusaktides sätestatud alustel ja korras. Seega on nii tsiviilõiguslikud aktid kui ka omandireformi reguleerivad õigusaktid kehtestanud vara õigusvastase võõrandamise heastamiseks eriregulatsiooni ning on välistanud sellise omandireformi objektiks oleva vara eest üldises korras hüvituse nõudmise ja muude tsiviilõiguste kaitse viiside rakendamise, allutades sellise vara erirežiimile. Seega ei ole reformi raames hüvitamisele kuuluva summa arvestamise aluseks hüvitatava vara käesoleva hetke turuhind, vaid vastava korra kohaselt arvutatav maksumus, mis hüvitatakse hüvitusväärtpaberitega. Kuna antud juhul on alus kaebuse esitajale õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimiseks omandireformi reguleerivates õigusaktides sätestatud korras vastavalt ORAS § 12 lg 3 p-le 3 ja § 13 lg 1, ei ole kaebuse esitajal õigus nõuda hüvitust rahas (Riigikohtu 18.06.2002 otsus haldusasjas nr 3-3-1-33-02).
  3. c)Kohtuotsuse kohaselt tekitas kahju Tallinna linn seetõttu, et vara tagastamise asemel otsustas vara kompenseerida. Kaebuse esitaja taolist väidet ei esitanud, mistõttu on kohus väljunud kaebuse piiridest.
  4. d)Lähtuvalt RVastS § 7 lg-st 4, TsK § 448 lg-st 2 ja §-st 450, puudub alus kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks. Tulenevalt eluruumide erastamise seaduse (EES) § 6 lg-st 2 oli vaidlusaluse eluruumi erastamise kohustatud subjektiks Kadrioru Kinnisvarahoolduse ME kui iseseisev juriidiline isik, kes ka nimetatud korteri notariaalse ostumüügilepinguga erastas. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks on kahju 3
(5)3-04-15 tekitaja süü õigusvastase käitumisega kahju tekitamisel. Munitsipaalettevõte oli omandireformi mõttes iseseisvaks subjektiks – eluruumide erastamise kohustatud subjekt. Seega ei saa eluruumide erastamise seaduse mõttes samastada Tallinna Linnavalitsust ja Kadrioru Kinnisvarahoolduse ME-d. Vastustaja ei erastanud vaidlusalust vara – seda korraldas ja viis läbi vastav munitsipaalettevõte. Asjaolu, kas seaduse või põhimääruse kohaselt kannab linn munitsipaalettevõtte varalisi kohustusi või mitte, ei oma antud kontekstis süü kindlakstegemise seisukohalt õiguslikku tähendust.
  1. V. S. vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellandi süü on tõendatud Tallinna Linnakohtu 08.09.2003 otsusega tsiviilasjas nr 2/254-358/
  2. Tallinna linna ebaseadusliku tegutsemise tõttu ei olnud vara tagastamine võimalik. Tallinna linna 31.12.2003 kirjas ei eitatud kahju tekitamist, vaid sooviti faktiliselt tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramist kohtumenetluses.
  3. Kohtuistungil jäid protsessiosalised kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Apellant märkis, et Kadrioru Kinnisvarahoolduse ME õigusjärglane ei ole Tallinna linn, vaid Kadrioru Kinnisvarahoolduse OÜ. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus ei korda TsMS § 654 lõikele 6 tuginedes halduskohtu otsuse põhjendusi.
  5. Apellant väidab esmalt, et vara tagastamise võimatusest tulenev kahju kuulub hüvitamisele ORAS-s sätestatud vara kompenseerimise korras hüvitamisväärtpaberitega. Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul ei ole kahju põhjustanud mitte vara natsionaliseerimine, millega omandiõiguse rikkumise eest kahju hüvitamine on ORAS § 2 lg 1 kohaselt omandireformi eesmärk, vaid vara tagastamise võimatus tulenevalt Kadrioru Kinnisvarahoolduse ME ja E. R. vahel ostu-müügi lepingu sõlmimisest ja linnavalitsuse poolt lepingu sõlmimise võimaldamisest. ORAS ei ole seega eriseadus üldise kahju hüvitamise regulatsiooni suhtes, mis kahju tekitamise ajal oli reguleeritud tsiviilkoodeksiga. Halduskohus on õigesti leidnud, et kompensatsioon, mis vara eest kaebuse esitajale tulevikus makstakse, hüvitab vaid osaliselt õigusvastase teoga tekitatud kahju. AÕSRS § 2 lg 2 tuleb mõista nii, et vara kompenseerimine ORAS alusel toimub ORAS-s sätestatud alustel ning omandireformi käigus õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamist ORAS ei reguleeri. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selline tõlgendus vastuolus Riigikohtu halduskolleegiumi 18.06.2002 otsusega nr 3-3-1-33-
  6. Selles asjas oli vaidlusalune vara juba õigusvastaselt valele isikule tagastatud. ORAS välistab sama vara tagastamise ja selle eest ORAS-s sätestatud kompensatsiooni maksmise. Sellisel juhul on võimalik vaid kahju hüvitamine TsK alusel.
  7. Apellandi väitel on halduskohus väljunud kaebuse piiridest. Kaebuse esitaja ei olevat taotlenud kahju hüvitamist selle teo eest, millega vara tagastamine muudeti võimatuks ja võimaldati üksnes selle kompenseerimist. Ringkonnakohus märgib, et kaebuse esitaja taotlus oli välja mõista vastustajalt kahju ning kaebust põhjendatakse asjaoluga, et vara tagastamine muutus selle erastamisega võimatuks. Seega on apellandi nimetatud väide ekslik. Kaebuse esitaja on selgelt väljendanud, millist tegu ta kahju hüvitamise aluseks peab. 4
(5)3-04-15
  1. Apellant leiab, et kahju ei ole tekitanud mitte Tallinna linn, vaid Kadrioru Kinnisvarahoolduse ME, kelle õigusjärglane on apellandi esindajale teadaolevalt Kadrioru Kinnisvarahoolduse OÜ. Halduskohus leidis, et juhul, kui Kadrioru Kinnisvarahoolduse ME õigusjärglane on linn, on tulenevalt munitsipaalettevõtte põhimäärusest Tallinna linnal kohustus üle võtta munitsipaalettevõtte kohustused. Samuti põhjendas halduskohus vastustaja määramist asjaoluga, et Kadrioru Kinnisvarahoolduse ME ja E. R. vahel sõlmitud ostu-müügi lepingu tühisuse tuvastamise hagi lahendamisel oli protsessiosaline Tallinna linn, kes oma protsessi kaasamist ei vaidlustanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud seisukohaga. Apellandi väide, et Kadrioru Kinnisvarahoolduse ME õigusjärglane on Kadrioru Kinnisvarahoolduse OÜ, on tõendamata. Nimetatud tõendite kogumiseks kohtu enda algatusel puudub aga vajadus, kuna isegi juhul, kui apellandi väide vastaks tõele, oleks kahju hüvitamine Tallinna linna poolt põhjendatud. EES § 6 lg 1 p 2 kohaselt on eluruumide erastamisel kohustatud subjektiks munitsipaalomandisse kuuluvate eluruumide puhul juriidiline isik, kelle valduses (bilansis) on erastatav eluruum. Nende eluruumide erastamine toimub vastava kohaliku omavalitsuse täitevorgani nõusolekul. Vaidlust ei ole selles, et ostu-müügi lepingu sõlmimine viidi läbi nimetatud sättele tuginedes, kuid ORAS § 18 lõiget 1 rikkudes. ORAS § 18 lg 1 kohaselt kuni omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimuse otsustamiseni (sealhulgas kohtueelse või kohtuliku vaidluse lõppemiseni) oli riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel ning teistel juriidilistel ja füüsilistel isikutel, kelle omandis või valduses vara on, keelatud vara võõrandada või asjaõigusega koormata, kui ORAS-st ei tulenenud teisiti. Erastamist võis EES § 6 lg 1 p 2 kohaselt läbi viia üksnes Tallinna Linnavalitsuse nõusolekul. Ringkonnakohtu hinnangul seisneb apellandi õigusvastane tegu selles, et ta andis nõusoleku vaidlusaluse vara erastamiseks (ei takistanud lepingu sõlmimist). Apellant on, nagu halduskohus õigesti märkis, ka tsiviilkohtumenetluses lepingu tühisuse tuvastamise vaidluses nõustunud sellega, et ta oli menetlusosaline ning menetlusse ei kaasatud munitsipaalettevõtet või osaühingut, mis Kadrioru Kinnisvarahoolduse ME ümberkorraldamisel loodi. Ka Vabariigi Valitsuse 05.07.1990 määruse nr 138 lisa 1 „Munitsipaalettevõtte põhimäärus“ p 3 kohaselt on munitsipaalettevõtte kõrgemalseisvaks organiks kohaliku omavalitsuse täitevorgan. Kõrgemalseisva organi ülesanne on teostada piisavat järelevalvet ja kontrolli alamalseisva organi tegevuse üle.
  2. Apellandi väide süü puudumisest, mis oli eelduseks kahju hüvitamisel TsK kohaselt, on ekslik. Vastustaja süü seisnes selles, et tema töökorraldus muutis võimalikuks sellise õigusvastase teo toimepanemise ja selle kõrvaldamata jätmise enne E. R. poolt vara edasi võõrandamist, mis kaebuse esitajale kahju põhjustas. Viive Ligi Lauri Madise Oliver Kask 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.