KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2006, Tallinn Haldusasja

§ 197lg 2 p-s 1 sätestatud soodsaima 12 kuu teenistustasust.

Tallinna Ringkonnakohtu

1. oktoobri
2. a otsusega tühistati pensionikomisjoni otsus ja Tallinna Pensioniametit kohustati lahendama kaebaja pensioni ümberarvutamise avaldust lähtudes kohtuotsuse motiividest. Nimetatud kohtuotsus on jõustunud.
3. Vabariigi Valitsuse
4. märtsi
5. a määrusega nr 66 suurendati palgaastme K18 kuupalgamäära 6200 kroonilt 6700 kroonini alates
6. jaanuarist
7. Kaebaja taotles
8. märtsil 2004 Tallinna Pensioniametilt pensioni ümberarvutamist tagasiulatuvalt alates
9. jaanuarist
10. Tallinna Pensioniameti I pensioniosakonna pensionikomisjoni
11. mai
12. a otsusega nr 60414 arvutati kaebaja pension ümber alates avalduse esitamise päevast, s.o
13. märtsist 2004 ja uueks pensioni suuruseks määrati 8321 kr kuus. Otsuse kohaselt loeti pensioni arvestamise teenistustasuks 11 094 kr. Kaebaja vaidlustas nimetatud otsuse Tallinna Pensioniameti keskkomisjonis. Keskkomisjoni
14. mai
15. a vaideotsusega nr 13 jäeti vaie rahuldamata.
16. Halduskohtule esitatud kaebuses palus E. Ä. tühistada Tallinna Pensioniameti I pensioniosakonna pensionikomisjoni
17. mai
18. a otsuse ja Tallinna Pensioniameti keskpensionikomisjoni
19. mai
20. a vaideotsuse ning teha ettekirjutus pensioni ümberarvutamiseks. Kaebaja leidis, et pensioni arve stamise teenistustasu on arvestatud valesti, sest lisatasuna selle kooseisus olev väljateenitud aastate tasu on jäetud uue palgamäära alusel ümber arvutamata. Väär on ka pensioni määramisel aluseks võetud auastmetasu. Pension oleks tulnud ümber arvutada tagasiulatuvalt alates
21. jaanuarist
23. Tallinna Halduskohtu
24. mai
25. a otsusega haldusasjas nr 3-2195/2004 jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohtu otsuse põhjendused olid järgmised: a) Kaadrikaitseväelasele makstakse teenistuses olles teenistustasu, mis koosneb ametipalgast, puhkusetasust ja puhkusetoetusest ning lisatasudest kooskõlas ja koostoimes kaitseväeteenistuse seaduse (

) § 153 lg-ga 1 ja § 156 lg-ga 1. Väljateenitud aastate tasu arvestatakse pensioni määramisel ja hiljem seda enam ei muudeta. Pensioni ümberarvutamine

§ 209alusel ei ole enam pensioni määramise aluse muutmine.

Kaadrikaitseväelane teeb oma valikud

§ 197

alusel.

§ 209

kohaselt pensioni ümberarvutamine toimub vaid teenistustasu koosseisu arvatud ametpalga ja auastmetasu muutumisel, teised teenistustasu koosseisu arvatud teenistustasu komponendid, mis on tuletatud ametipalgast, ei kuulu ümberarvutamisele. Näiteks väljateenitud aastate tasu, puhkusetoetus ja puhkusetasu ei kuulu ümberarvutamisele, vaid on üldjuhul aluseks pensioni arvutamisel selle määramise staadiumis. Ka diferentseeritud osa 2

§ 197lg 1 kohaldatakse ka eruväelastele, sama paragrahvi lõige 2 neile ei laiene.

1. b)Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2004. a määrusega nr 66 muudeti Vabariigi Valitsuse 13. mai 2003. a määruse nr 151 lisasid 1 ja 2 ning kehtestati palgaastmetele uued palgamäärad, kuid sama määruse lisa nr 3, millega kehtestati auastmetasud, jäi muutmata. Kaebaja auaste alates 1. maist 2000 kuni 25. aprillini 2001 oli kolonelleitnant, alates 26. aprillist 2001 kolonel. Kolonelleitnandi ega koloneli auastmetasu suurus ei ole muutunud, mistõttu ei olnud võimalik selles osas pensioni ümber arvutada.
2. c)Tuginedes

§ 209lg- le 4, on pensioni ümberarvutamise aeg määratud õigesti.

Vabariigi Valitsuse

1. märtsi
2. a määruse tagasiulatuv rakendustähtaeg kohaldub teenistuses olevatele kaitseväelastele. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
3. E. Ä. apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse peamised põhjendused: a)

§ 209lg 1 sisaldab üldnormi.

Sama paragrahvi lõige 2 on erinorm, mis täpsustab pensioni ümberarvutamist ainult ühe pensioni määramise aluseks olnud asjaolu, s.o pensioni suuruse arvestamise aluse muutumisel. Kui muutub pensio ni arvutamise aluseks olnud teenistustasu koosseisu arvatud ametipalga või auastmetasu suurus, siis tekib õiguslik alus pensioni ümberarvutamiseks.

§ 209

sätestab pensioni ümberarvutamise õigusliku aluse, ümberarvutamise tähtaja ja korralduslikud tingimused, kuid ei reguleeri ümberarvutamisega seonduvaid matemaatilisi tehteid. Uus pensioni suurus arvutatakse

§ 198

alusel, kusjuures seaduses sätestatud protsentuaalne suhe ametikoha järgse pensioni arvestamise teenistustasuga peab säilima. Pensioni ümberarvutamisel kuuluvad ümberarvutamisele ka teised teenistustasu koosseisu kuuluvad komponendid. b) Kaitseministeerium esitas Pensioniametile 30. novembri 2001. a kirjas nr 1-411/5569 ja 24. detsembri 2003.a kirjas nr 1-411/8736

§-de 197 ja 209 subjektiivsed ja seadusele mittevastavad tõlgendused. Väärtõlgenduse puhul väheneb pensioni ümberarvutamisel ilma õigusliku aluseta ümberarvutatav osa. Tegevteenistuses oleva kaadrikaitseväelase teenistustasu ja pensioni suuruse arvestamise aluseks oleva teenistustasu arvutamise erisused on sätestatud

§-s 197. Seaduses ei ole ühtki sätet, mis annaks aluse väita, et pensioni suuruse arvutamise teenistustasu tuleks arvutada pensioni määramiseks ja pensioni ümberarvutamiseks erinevalt.

§ 156

lg 1 kohaselt makstakse kaadrikaitseväelasele lisatasuna väljateenitud aastate tasu.

1. c)Pensioni ümberarvutamise otsuses ei ole näidatud, millise suurusega auastmetasu on arvutamisel kasutatud. Arvutuslikult saadavat auastmetasu ei ole ette nähtud ühelegi kaitseväela sele. Võrdse sõjaväelise auastmega isikutele aua stme alusel arvutatava pensioniosa erineva suuruse määramine ei vasta võrdse kohtlemise põhimõttele. Pensioni suurus arvutati valeandmeid sisaldava Piirivalveameti 5. märtsi 2004. a teatise nr 7.6-3/3317 alus el.
2. d)Tähelepanuta jäeti Vabariigi Valitsuse määruse tagasiulatuv rakendustähtaeg (1. jaanuar 2004). Seega tulnuks pension ümber arvutada 1. jaanuari 2004. a seisuga, mitte avalduse esitamise seisuga (22. märts 2004) vastavalt

§-s 209 sätestatule. Tagasiulatuva tähtaja määramine valitsuse poolt kaitseb pensionäride huve ja seda eesmärki täitev kord seadustati

§ 209lõigete 6 ja 9 jõustumisega.

1. Tallinna Pensioniameti vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtukulud apellandi kanda. Vastustaja nõustus halduskohtu seisukohtadega.
2. Kaitseministeeriumi vastuses leitakse, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja palutakse see jätta rahuldamata. Seisukohta põhjendatakse järgmiselt: 3

§ 209

lg 2 kohaselt arvutatakse pension ümber kaadrikaitseväelase, reservväelase või eruväelase pensioni arvestamise aluseks olnud teenistustasu koosseisu arvatud ametipalga ja auastmetasu suuruse muutumisel. Teenistustasu arvutamine ja pensioni ümberarvutamine ei ole samatähenduslikud.

§ 209

lg 2 annab aluse, millisel juhul tuleb pension ümber arvutada ja teenistustasu arvutamist see ei sätesta. Pensioni suurus arvutatakse ümber

§-s 209 sätestatud alustel ja korras, mitte ei arvutata uue pensioni suurust

§ 198alusel.

Vabariigi Valitsuse

1. märtsi
2. a ja
3. jaanuari
4. a määrustes fikseeritud ametipalga aluseks olevad palgamäärad ja auastmetasude suurused võivad aja jooksul muutuda. Apellant on ajanud segamini teenistustasu (sisaldab lisatasusid) ja ametipalga (kuulub teenistustasu koosseisu). Lisatasusid on apellandile arvestatud pensioni määramisel

§ 198alusel pensionile jäämisel.

Lähtudes

§-dest 198 ja 209 arvutatakse teenistustasu pensioni määramisel ja pensioni ümberarvestamisel erinevalt. Lisatasud ja ametipalk kuulub teenistustasu koosseisu ning

§ 209

lg 2 ei näe ette võimalust pensioni ümberarvutamiseks teenistustasu muutumisel, vaid ainult ametipalga ja auastmetasu muutumisel. Lisatasude protsendi muutumist ei saa rakendada erusõjaväelasele, va id ainult tegevteenistuses olevale kaadrikaitseväelasele. Tegevteenistuses oleva kaadrikaitseväelase väljateenitud aastate tasu, puhkusetasu ja puhkusetoetus on iga isiku puhul personaalsed ning neid ei ole võimalik rakendada teise pensionil oleva eruväelase suhtes tema pensioni ümber arvutamiseks. Pensioni ümberarvutamisel apellandi tõlgendust kasutades võib pension väheneda, kui lisatasud on vä henenud. b) Kaitseministeeriumi seisukohad pensioni ümberarvutamisel on vaidlustatud teises haldusmenetluses. Ministeeriumi seisukohad ei ole Pensioniametile täitmiseks kohustuslikud ega ole haldusakti andmisel õigus likuks aluseks. c)

§ 156

puhul on tegemist lisatasuga väljateenitud aastate eest, mida

§ 209lg 2 p 1 kohaselt pensioni ümberarvestamisel arvesse ei võeta.

Apellandi auastmetasu suurus ei muutunud, mistõttu ei peetud seda vajalikuks otsuses kajastada. d)

§ 209lg 4 kohaselt pensioni tagasiulatuvalt ümber ei arvutata.

Avalduse ja vajalike dokumentide hilisema esitamise korral arvutatakse pension ümber vastava avalduse ja vajalike dokumentide esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud kuupäev annab aluse määruse rakendamiseks, mitte õiguse rakendada määrust tagasiulatuvalt. e) Pensionikomisjoni

1. mai
2. a otsuses märgiti, et teenistustasu leiti Piirivalveameti
3. mai
4. a teatises nr 7.6-3/3317 näidatud teenistustasu üldsumma jagamisel 12- ga. Penisoniameti nõue, milles ta palus Piirivalveametit esitada pensioni ümberarvutamiseks andmed, kus ümber oleks arvestatud ainult ametipalk, ja ülejäänud teenistustasu komponendid märkida endistena, kuna need ei kuulu ümberarvutamisele, tulenes

§-st

1. Seega ei esitanud Piirivalveamet valeandmeid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Kaebaja on erru arvatud kaadrikaitseväelane ja saab eluaegset kaitseväelase väljateenitud aastate pensioni. Vabariigi Valitsuse
3. märtsi
4. a määrusega nr 66 suurendati kaebaja pensioni arvutamise aluseks olnud palgamäära (K 18) 6700 kroonini tagasiulatuvalt alates
5. jaanuarist
6. Vaidlust ei ole selle üle, et seadus näeb pensioni arvestamise aluseks olnud palgamäära muutumisel ette pensioni ümberarvutamise. Vaidlus käib selle üle, kas pensioni ümberarvutamisel oleks tulnud ümber arvutada ka pensioni määramise aluseks olnud teenistustasu hulka kuuluv lisatasu väljateenitud aastate eest (I) ja auastmetasu (II), samuti ümberarvutatud pensioni rakendamise aja üle (III). Otsuse IV osas selgitab ringkonnakohus otsuse resolutiivosa. 4

§ 209

lg 1 sätestab: „Kaitseväelasele või toitjakaotuspensioni korral kaitseväelase perekonnaliikmele pensioni määramise aluseks olnud pensioni vähendamist või suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse pension ümber.” Sama paragrahvi

1. lõike
2. punkt sätestab: „Pensioni ümberarvutamine pensioni suuruse arvestamise aluse muutumisel toimub … kaadrikaitseväelase, reservväelase või erusõjaväelase pensioni arvestamisel aluseks olnud teenistustasu koosseisu arvatud ametipalga ja auastmetasu suuruse muutumisel. Seega on osundatud paragrahvi lõige 1 ümberarvutamise aluseid reguleeriv üldnorm ja lõige 2 erinorm, mis sätestab ammendavalt ümberarvutamise eeldused juhul, kui muutub pensioni suuruse arvestamise alus.
3. Vastustaja ja kolmas isik on seisukohal, et

§ 209

lg 2 p 1 näeb ette vaid pensioni koosseisu kuuluva ametipalga ja auastmetasu ümberarvutamise. Kaebaja leiab, et nimetatud säte ei piira pensioni ümberarvutamise ulatust. 11. Ringkonnakohus nõustub kaebaja tõlgendusega. Keeleliselt on

§ 209

lg 2 p 1 suunatud vaid juhtude reguleerimisele, millal toimub pensioni ümberarvutamine.

§ 209

lg 2 p 1 ega ükski teine norm ei piira otsesõnu ümberarvutamise eset vaid ametipalga ja auastmetasuga. Vastustaja ja kolmas isik tuletavad ümberarvutamise juhtudest ka ümberarvutamise eseme. Ringkonnakohtu arvates puudub selleks alus.

§ 209lg 2 p 1 näeb ette erukaitseväelase õiguse pensioni ümberarvutamisele.

Ümberarvutamise eseme või ulatuse kitsendamine pensioni arvutamise teatud komponentidele kujutab endast selle õiguse piirangut, mis peab tuginema seaduslikule alusele. 12. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et seadusandja soovis lisaks pensioni ümberarvutamise juhtudele piirata

§ 209lg 2 p-s 1 ka ümberarvutamise eset.

Esiteks tuleb eeldada, et seadusandja oleks säärase piirangu kehtestamisel kasutanud selgesõnalist formuleeringut. Teiseks räägivad vastustaja ja kolmanda isiku tõlgenduse kahjuks teleoloogilised argumendid. Ümberarvutamise eseme piiramine on vastuolus väljateenitud aastate pensioni mõtte ja eesmärgiga.

1. Väljateenitud aastate pensioni kujunemisel mängib olulist rolli erukaitseväelase teenistusstaaž. Vastustaja ja kolmanda isiku tõlgenduse korral väheneks staaži alusel arvestatud pensioni osakaal seda enam, mida enam riik suurendab ametipalga määra. Pensioni ümberarvutamise peamine eesmärk on tagada elukalliduse tõusmisel pensioni reaalse väärtuse säilimine. Inflatsiooni tingimustes väljateenitud aastate tasu alusel arvutatava pensionikomponendi ümberarvutamata jätmine tähendab selle reaalse väärtuse vähenemist. Seega, mida suurem on inflatsioon, seda enam kaotaks asutuste tõlgenduse korral pensionär ja seda enam säästaks riik tema arvel ning seda vähem omaks tähtsust kaitseväeteenistuses oldud aeg.
2. Pensioni arvestamisel aluseks olnud ametipalga suuruse muutumine toob kaasa ka pensioni arvestamise aluseks olnud väljateenitud aastate tasu suuruse muutumise. Väljateenitud aastate tasu suuruse muutumine ei anna küll ise alust pensioni ümberarvutamiseks, kuid kui ametipalk muutub, tuleb ümberarvutamise korral esmalt

§ 156

kohaselt uue ametipalga alusel arvutada välja ka uus lisatasu väljateenitud aastate eest, seejärel

§ 153

lg 1 ja § 197 kohaselt uus pensioni arvestamise teenistustasu ning selle alusel

§ 198kohaselt ümberarvutatud väljateenitud aastate pension. 5

§ 197on kaitseväelase suhtes rakendatav ka pärast pensioni määramist.

Asjakohane ei ole Kaitseministeeriumi väide, et lisatasu ümberarvutamist takistab pensioni personaalsus. Kaitseväelase väljateenitud aastate pension on seotud konkreetse kaitseväelasega ja jääb personaalseks ka pärast pensioni ümberarvutamist. Lisatasu kujunemise valemis muutub vaid ametipalk. Lisatasu ümberarvutamisel säilivad muutumatuna lisatasu individuaalsed komponendid, nt

§-s 156 sätestatud protsent. Lisatasu ümberarvutamine pensioni komponendina ei tähenda teenistustasu arvutamise ja pensioni ümberarvutamise mõistete samastamist. See, kas ametipalga määra vähendamine tooks eeltoodu valguses kaasa ka selle alusel arvutatava väljateenitud aastate tasu vähendamise pensioni komponendina, ei ole käesoleva asja lahe ndamisel oluline. II.

1. Kaebaja leiab, et Pensioniamet oleks pidanud tema pensioni ümber arvutama ka õigest auastmetasust lähtudes. Kaebaja leiab, et kuna ta oli erruarvamise hetkel koloneli auastmes, tuleb pensioni arvutamisel võtta aluseks koloneli auastmetasu.
2. Ringkonnakohus selles küsimuses kaebajaga ei nõustu. Kaebaja pensioni arvestamise aluseks olnud auastmetasu Vabariigi Valitsuse
3. märtsi
4. a määrusega nr 66 ei muudetud. Seega puudus selles osas kaebaja avalduse alusel pensioni ümberarvestamiseks alus. Kaebaja auastmetasu muutumine enne erruarvamist, ei ole aluseks tema pensioni ümberarvutamisele. Samuti ei saanud pärast vaidlustatud haldusaktide andmist toimunud auastmetasu muutmine kohustada vastustajat vaidlustatud haldusaktides tegema auastmetasu muudatustest tulenevaid ümberarvutusi. Teiseks leiab ringkonnakohus, et kaebajal ei ole õigust pensioni arvestamisele koloneli auastmetasu alusel. Kaebaja pensioni arvestamise teenistustasuks ei olnud tema viimase ametikoha järgne teenistustasu, vaid viimase 12 kuu teenistustasu vastavalt

§ 197lg 1 p-le 1.

Ka pensioni arvestamise teenistustasu koosseisu kuuluv auastmetasu tuli arvutada viimasel 12 kuul saadud auastmetasu alusel. Koloneli auastmes oli kaebaja sellest perioodist vaid viis päeva. Kaebajat ei ole koheldud ebavõrdselt võrreldes teiste kolonelidega. Tegevteenistuses olev auastmetasu saav kolonel on teistsuguses olukorras kui väljateenitud aastate pensioni saav erukolonel. Vaheteoks on seega objektiivne alus ja erinev kohtlemine ei kujuta endast antud juhul võrdsuspõhiõiguse rikkumist. III. 18. Pensioni ümberarvutamise aja osas on apellatsioonkaebus põhjendatud.

§ 209

lg 4, mis tooks kaasa pensioni ümberarvutamise alates avalduse esitamise päevast, on üldnorm. Vabariigi Valitsuse

1. märtsi
2. a määruse nr 66 § 2 kujutab endast selle suhtes erinormi. See 6