KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Lilianne Aasma ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-5

) § 9 lg 2 kohaselt taotleb välismaalane tähtajalist elamisluba Eesti välisesindusest. Sama paragrahvi lg 3 p 6 kohaselt võib KMA-st tähtajalist elamisluba taotleda välismaalane, kellele on selleks KMA poolt erandina luba antud tingimusel, et välismaalasel puudub mõjuvatel põhjustel võimalus taotleda elamisluba Eesti välisesinduses. R N. avalduse kohaselt ei ole tal võimalik elamisluba välisesinduses taotleda, kuna õpib Jõhvi Ametikoolis. Avaldusele lisatud dokumentidest selgub, et R N. on Vene Föderatsiooni kodanik ning viibib Eestis ebaseaduslikult, kuna tema passi kantud Eesti viisa kehtivus lõppes

1. augustil
2. Sooviavalduses nimetatud asjaolusid ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks, miks R N- il puudub võimalus esitada elamisloa taotlus Eesti Vabariigi välisesinduses. R. N. omab kehtivat reisidokumenti ning puuduvad andmed, et tema tervislik seisund takistaks Eestist lahkumist.
3. jaanuaril 2004 esitas R. N. sooviavalduse rahuldamata jätmise peale vaide (halduskohtu tl 20, 28) KMA- le. R. N. palus tema sooviavaldus erandina siseriigis elamisloa taotlemiseks veelkord läbi vaadata ning teha uus otsus, millega lubada tal esitada sooviavaldus erandina KMA- le. Vaide kohaselt ei saa ta Eest ist ära sõita, kuna õpib Jõhvi Ametikoolis keevitajaks, selle aasta märtsis algab lõpupraktika ja aprillis on eksamid. Tal ei ole Venemaal sugulasi ja tuttavaid, kelle juures ööbida ning puuduvad reisimiseks materiaalsed vahendid. Ta on vabaabielus I. K-ga, kes on rase. Eestis möödus R. N. lapsepõlv, aga
4. a. tema vanemad lahutasid ja ema võttis ta Venemaale kaasa.
5. KMA
6. veebruari 2004 vaideotsusega (halduskohtu tl 5-7) jäeti R. N. vaie rahuldamata. R. N. sooviavalduses ja selgitustes esitatud asjaolud ei saa olla mõjuvaks põhjuseks, miks isikul puudub võimalus esitada elamisloa taotlus Eesti Vabariigi välisesinduses. Tähtajalise elamisloa taotlemisega seotud ebamugavused ei kujuta endast vaide esitaja subjektiivsete õiguste rikkumist. R. N-il on kehtiv reisidokument ja Eesti Vabariiki on tal õigus tagasi pöörduda viisa alusel. Elamisloa taotluse esitamine välisesindusele ei ole seatud sõltuvusse elu- või ööbimiskoha olemasolust. Isikute piiriületuste registrist selgub, et vaide esitaja ema G. N. on Vene Föderatsiooni kodanik, ta on Eestisse tulnud viisaga nr ES T 0011849
7. augustil 1998 ja lahkunud siit
8. augustil 1998, seega ei viibi hetkel Eestis. Sooviavalduse rahuldamata jätmise otsus vastab HMS § 54 ja § 55 lg 4 nõuetele.
9. R. N. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus vaideotsus tühistada ja rahuldada kaebaja erandina siseriigis elamisloa taotlemise sooviavaldus. Kaebuse kohaselt ei arvestanud vastustaja otsuse tegemisel R. N. põhjendatud huvidega: ta lõpetab eriala omandamist Jõhvi Ametikoolis ja elamisloa vormistamisel välisriigis jääks tal haridustee pooleli; tema vanemad ja elukaaslane elavad Eestis ning juunis peaks sündima tal laps; tal ei ole välisriikides lähedasi, mis tooks kaasa suured kulutused – ööbimine hotellis jne. Vaideotsuses on ebaõigesti märgitud, et R. N. ema G. N. elab Venemaal. Kaebaja ema tuli 2001 a. juulis Eestisse ja elab siin käesoleva ajani. R. N. on suurema osa elust elanud Eestis ja siit lahkus ta koos emaga seoses tema vanemate abielu lahutamisega. Vaideotsus rikub kaebuse 2 3-04-51 esitaja subjektiivseid õigusi ebaratsionaalsetest kulutustest. omandada haridus, elada koos lähedastega, hoiduda
10. KMA palus jätta kaebus rahuldamata. Sooviavalduse rahuldamiseks peab olema mõjuv põhjus, mille esinemine välistab isikul elamisloa taotluse esitamise välisesindusele. Selliseks põhjuseks ei saa olla teatud ebamugavused ega viibimiskoha ja lähedaste puudumine välisriigis, samuti elukaaslase olemasolu Eestis ja asjaolu, et ta on suurema osa elust elanud Eestis. Kaebuse esitaja ema viibib käesoleval hetkel tõesti Eestis, kuid samuti ebaseaduslikult. Vaideotsus ei riku R. N. õigusi, sest Eestis elamine ei kuulu välismaalase subjektiivsete õiguste hulka.
11. Tallinna Halduskohtu
12. juuni 2004 otsusega jäeti R. N. kaebus rahuldamata. Kohtuotsuses leiti, et rahvusvahelise õiguse põhimõtete kohaselt on riigil õigus otsustada välismaalase riiki sisenemine, tema riigis viibimine ja riigist väljasaatmine. Põhiseaduse (edaspidi PS) § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas PS-ga. PS § 26 sätestab igaühe õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele, § 27 lg 1 sätestab, et perekond on rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse all. PS § 37 kohaselt on igaühel õigus haridusele. Samas ei anna PS välismaalasele põhiõigust asuda ja jääda Eestisse elama. Kaebajal on neid õigusi võimalik realiseerida üksnes siis, kui tal on Eestis viibimiseks seaduslik alus. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 2 kohaselt on välismaalasel keelatud viibida Eestis ilma

-s fikseeritud seadusliku aluseta. Kaebajal puud ub

§ 9lg 1 sätestatud alus Eestis viibimiseks.

Kaebaja elab Eestis ebaseaduslikult alates 10. augustist 2001.

§ 9

lg 2 kohaselt taotleb välismaalane tähtajalist elamisluba Eesti välisesindusest.

§ 9

lg 3 p 6 alusel võib KMA-st seda taotleda üksnes siis, kui talle on ameti poolt erandina luba antud tingimusel, et tal puudub mõjuvatel põhjustel võimalus taotleda elamisluba Eesti välisesindusest. Kaebaja ei ole sooviavalduses ega kohtumenetluse kestel esitanud mõjuvaid põhjusi, miks ta ei saa esitada tähtajalise elamisloa taotlust Eesti välisesindusele. Vabaabielus olemine, peatselt sündiv laps, hariduse omandamine ning Venemaal elukoha ja lähedaste puudumine ei takista kaebaja reisimist Venemaale, mille kodanik ta on. Selleks tehtavad kulutused ei ole liigsed ega ebamõistlikud, sest on vajalikud kaebaja seadusevastase käitumise lõpetamiseks. Kaebaja tuli Eestisse vabatahtlikult, kohustudes sellega järgima Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. Kaebuse esitaja oleks pidanud enne õppima asumist ja peresuhte loomist seadustama oma Eestis viibimise. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. R. N. apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 11. juuli 2004 otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kohus kohaldas vääralt

§ 9

lg 2 leides, et kuna kaebajal puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks, siis pole tal õigust erandina taotleda elamisluba KMA-st. Nimetatud säte sellist piirangut ette ei näe. Kohus jättis õigusvastaselt kohaldamata haldusmenetluse seaduse § 3 lg 2, § 4 lg 2 ja § 5 lg 2, mille kohaselt peab halduse õigusakt ja toiming olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes, kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada oluliste asjaoludega ja põhjendatud huvidega, haldusmenetlus viiakse läbi vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Väär on kohtu väide, et kulutused ei ole liigsed ega ebamõistlikud, kuna need on vajalikud kaebaja seadusevastase käitumise lõpetamiseks. Kulutusi ei tee mõistlikuks asjaolu, et kulutused on vajalikud apellandi seadusvastase käitumise lõpetamiseks, apellandi jaoks jäävad need ikka 3 3-04-51 suureks. Samuti on väär kohtu järeldus, et R. N. ei esitanud mõjuvaid põhjuseid, miks ta ei saa esitada tähtajalise elamisloa taotlust Eesti välisesindusele. Apellandi õpingud Eestis, tema lähedaste (s.h.

1. juulil 2004 sündinud poeg) elamine Eestis, kellest eemalolek põhjustaks talle kannatusi, samuti üleliigsed kulutused on kindlasti mõjuvad põhjused erandina elamisloa taotlemise sooviavalduse rahuldamiseks. Kohus jättis tähelepanuta, et kaebaja saabus Eestisse alaealisena koos emaga, tal puudus sisuliselt valikuvõimalus, kuna sugulasi tal Venemaale ei jäänud.
2. KMA kirjalikus vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellant ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis takistaks tal elamisloa taotlemist ettenähtud korras. Sooviavalduse rahuldamiseks peavad olema objektiivsed tegurid, mis teevad võimatuks elamisloa taotluse esitamise välisesindusele, kuid sellega seotud ebamugavused ei tee võimatuks elamisloa taotluse esitamist välisesindusele. Lähedastest eemalolek, hariduse omandamine Eestis, liigsed kulutused, lähedaste sugulaste puudumine välisriigis ei ole apellandist sõltumatud põhjused. Põhiseadusest tulenevad õigused perekonnaelule ja haridusele ei ole Eestis elava välismaalase piiramatud põhiõigused. Realiseerimaks õigust elada oma perekonnaga legaalselt Eestis ning omandada Eestis haridus, peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks seaduslik alus. RINGKONNAKOH TU PÕHJENDUSED
3. Apellatsioonkaebuses on leitud, et halduskohus on vääralt tõlgendanud

§ 9lõiget 2.

Ringkonnakohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. Halduskohus ei ole oma otsuses järeldanud, et

§ 9

lõike 2 kohaselt ei ole õigust elamisluba erandina KMA-st taotleda isikul, kes viibib Eestis ebaseaduslikult. Halduskohus on leidnud, et kaebajal puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks ning et üldjuhul toimub elamisloa taotlemine Eesti välisesinduse kaudu. Halduskohus on asunud seisukohale, et kaebaja pole toonud välja mõjuvaid põhjuseid selleks, et tema suhtes kohalduks

§ 9lg 3 p 6.

1. Apellatsioonkaebuses leitakse, et halduskohus on jätnud põhjendamatult kohaldamata HMS § 3 lg 2, § 4 lg 2 ja § 5 lg
2. Ringkonnakohus märgib, et kaebuse lahendamisel kontrollis kohus seda, kas KMA on asunud õigele seisukohale, et kaebuse esitajal puudusid mõjuvad põhjused elamisloa erandina siseriiklikult taotlemiseks. Termin „mõjuvad põhjused“ on määratlemata õigusmõiste, mille sisustamine toimub konkreetsete eluliste asjaolude hindamise teel. Kui mõjuvaid põhjusi ei tuvastata, kuulub kohaldamisele

§ 9lg 2, st et elamisluba tuleb taotleda välisesindusest.

HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Arvestades üksnes kaebuse esitaja huvidega, võib tõesti väita, et elamisloa KMA-st taotlemine oleks tema jaoks lihtsam, kiirem, mugavam ning odavam. Samas ei anna eeltoodu veel alust jätta

§ 9lõiget 2 koha ldamata.

Viitega HMS sätetele ei ole võimalik teiste õigusaktidega kehtestatud õigusnorme eirata. Ringkonnakohus leiab, et mõjuvaks põhjuseks

§ 9

lg 3 punkti 6 tähenduses ei saa üldjuhul pidada asjaolu, et elamisloa taotlemine välisesindusest on kulukam (suurem riigilõiv, sõidu- ja elamiskulud) ning võtab enam aega. Vastasel juhul kuuluks

§ 9

lg 3 p 6 alati kohaldamisele, mis ei ole aga kooskõlas seadusandja tahtega: üldjuhul taotletakse elamisluba välisesindusest, välja arvatud juhul, kui esineb mõni

§ 9lõikes 3 esinev alus.

Välisesindusest elamisloa taotlemise kulukus võib mõjuvaks põhjuseks olla näiteks juhul, kui rahaliste vahendite puudumine muudab sisuliselt võimatuks asukohariiki sõitmise, sest isikule ei jää pärast kulutuste kandmist vajalikke vahendeid 4 3-04-51 igapäevaseks äraelamiseks. Kaebaja puhul ei ilmne, et tal pole võimalik Venemaale sõita, vaid kaebaja peab sõiduga seonduvaid kulusid üleliigseteks. 10. Kaebaja esitas vastustajale järgmised põhjused, miks ei ole võimalik taotleda elamisluba välisesindusest: õpingud Eestis, lähedaste elamine Eestis, Venemaal lähedaste puudumine, elukaaslane on lapseootel (laps sündis 2.07.2004), Eestis on möödunud enamus kaebaja elust (välja arvatud periood 1992 jaanuar kuni 2001 juuli). Ajal, mil kaebaja saabus perega 2001.a. juulis Eestisse, oli ta 16-aastane ning KMA- le sooviavalduse esitamisel 19-aastane. Kuigi kaebaja on täisealine, oli ta sooviavalduse esitamise ajal isa poolt ülalpeetav, õppides Jõhvi Ametikoolis. Venemaaga ei olnud tal peale kodakondsuse mingit seost. Mõlemad vanemad elasid Eestis (ema ilma seadusliku aluseta). Ringkonnakohus leiab, et kõike eeltoodut arvesse võttes, oleks KMA pidanud võimaldama kaebajal taotleda elamisluba erandina siseriiklikult. Määratlemata õigusmõiste sisustamisel tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõttega. KMA on mõistele „mõjuvad põhjused“ andnud ilmselgelt liiga kitsa tõlgenduse, arvestades sooviavalduse lahendamisel üksnes selliste asjaoludega, mis sõna otseses mõttes muudavad Venemaale naasmise võimatuks. Ringkonnakohus leiab, et

§ 9

lg 3 punktis 6 sisalduva erandi eesmärgiks on kaitsta ka selliste isikute õigusi, kellel oleks küll võimalik taotleda elamisluba välisesindusest, kuid kellele see tooks kaasa põhjendamatult suure koormuse (nt era- ja perekonnaelu riive). Antud juhul oli kaebaja küll täisealine, kuid ta polnud majanduslikult sõltumatu. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja vanematest lahutamine enne elamisloa taotluse sisulist läbivaatamist ei olnud proportsionaalne. Siinkohal ei saa määravaks vastuargumendiks olla ebaseaduslik riigis viibimine.

§ 9lg 3 p 6 võimaldab mõjuvate põhjuste olemasolu hinnata sellele vaatamata.

Kuivõrd ringkonnakohus on jõudnud seisukohale, et sooviavalduse rahuldamata jätmine oli ebaproportsionaalne ning arvestades kaebuse esitaja seisukorda sooviavalduse esitamise ajal, oleks õiguspärane olnud üksnes sooviavalduse rahuldamine, tuleb esitatud tühistamiskaebus rahuldada.

1. Kaebaja on kohtul palunud veel rahuldada sooviavaldus siseriigis elamisloa taotlemise kohta. Ringkonnakohus leiab, et kohustamiskaebus tuleb rahuldada. Kaebaja kahjuks ei saa tõlgendada seda, et tema olukord on sooviavalduse esitamise ajaga võrreldes muutunud (kool on lõpetatud). Ka ettekirjutus Eestist lahkumiseks on tehtud
2. jaanuaril 2004, so pärast sooviavalduse esitamist ning selle õigusvastaselt rahuldamata jätmist ega saa seetõttu kohustamiskaebuse rahuldamist takistada. KMA- l tuleb nimetatud ettekirjutuse õiguspärasust ning põhjendatust uuesti hinnata.
3. Eeltoodust tulenevalt kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele ning halduskohtu otsus tühistamisele. Kohtukulude hüvitamist kaebaja taotlenud ei ole. Lilianne Aasma Ivo Pilving vaidlustatud Kaire Pikamäe 5