KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-314 Haldusasi R.M.R. i kaebus sünniakti osalise tühistamise ja uue kande tegemise nõ udes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 10. detsembri 2004. a otsus haldusasjas nr 3-2326/04 Menetluse alus ringkonnakohtus R.M.R. i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 8. veebruar 2006 Menetlusosalised Kaebaja R.M.R. Vastustaja Tallinna Perekonnaseisuamet Kolmandad isikud M.R. ja J.R. RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10. detsembri 2004. a otsus haldusasjas nr 3-2326/04 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. M.R. palus Tallinna Perekonnaseisuametis poja sünni registreerimisel kanda sünniakti isanimi lapse eesnime järele. Kuna ametnik sellest keeldus, nõustus isa poja isanime registreerimisega teiseks eesnimeks. 2. R.M.R. esitas oma isa M.R. kaudu kaebuse halduskohtule taotledes Tallinna Perekonnaseisuameti 24. septembril 2004. a sünniakti nr 3537 osalist tühistamist ja Tallinna Perekonnaseisuameti sünniakti kande tegemise kohustamist. 3. Tallinna Halduskohtu 10. detsembri 2004. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Perekonnaseadus, Vabariigi Valitsuse 19. augusti 1997. a määrus nr 159 ja 30. novembri 1999. a 3-04-314 määrus nr 365 ega ka Riigikogu 21.novembril 1996 vastu võetud vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni ratifitseerimise seadus ei kohusta perekonnaseisuametit tegema kannet, mis kajastaks kaebuse esitaja isanime tema ametliku nime ühe osana. Vabariigi Valitsuse 30. novembri 1999. a määrusega nr 365 kinnitatud sünnitunnistuse riiklik vorm ei võimalda isanime märkimist sünnitunnistusele eesnime järel, kuna puudub vastav koht. Isanime kohta on tehtud kanne sünniaktis isa eesnime kajastavas lahtris. Kaebuse esitaja seadusliku esindaja soovile vastu tulles on kaebuse esitaja isanimi fikseeritud ka tema teise eesnimena. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. R.M.R. apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada. Apellandi põhjend used on järgmised:
- a)Isiku õigust oma soovil nime muuta ei tohi piirata (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi 3. mai 2001 .a otsus nr 3-4-1-6-01). Sama põhimõte kehtib ka lapsele nime andmisel. Vastavalt inimõiguste rahvusvahelistele standarditele tagatakse vähemusrahvustele eriõigused nimede kasutamisel. Apellandi eellased olid venelased ja elasid nii Eesti Vabariigis kui Eestimaa kubermangus. Mõlemad lapsevanemad on Eesti Vabariigi kodanikud ja omavad kauaaegseid, kindlaid ja kestvaid sidemeid Eestiga. Seega käsitatakse apellanti ja tema perekonnaliikmeid vähemusrahvusena tulenevalt vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioonist ja selle ratifitseerimise seadusest.
- b)Eesti seaduste kohaselt ei kanta isanime isikut tõendavatesse dokumentidesse, sest isiku ametlik nimi koosneb eesnimedest ja perekonnanimest. Kuid igal vähemusrahvusesse kuuluval isikul on õigus oma isanime ametlikule tunnustamisele. Isanimi kujutab endast tähtsat osa isiku identiteedist. Selle kaudu isik samastab end ka teatud etnilise grupiga. Eestis kehtiv seadusandlus piirab vene päritoluga Eesti kodanike õigusi oma identiteedi säilimisele, sest vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni art 11 lg 1 ei kehti isanime ametliku tunnistamise osas Eesti territooriumil. Vastavat perekonnaseaduse muudatust ei ole vastu võetud. Selline olukord on vastuolus põhiseaduse § 123 lg-ga 2. Lapse õiguste konventsiooni art 3 lg 1 kohaselt tuleb esikohale seada lapse huvid. Laps sündis vene perekonnas ja tal on õigus tervele rahvusnimele, mis koosneb ka isanimest. 5. Tallinna Perekonnaseisuameti vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Perekonnaseisuamet ei keeldunud isanime kandmisest sünniakti. Lapse isa ees- ja perekonnanimi on lapse sünniaktis märgitud selleks ettenähtud kohas. Isanime kandmist sünniakti ja sünnitunnistusele lapse eesnime järele ei võimalda riiklikult kinnitatud sünniakti ja sünnitunnistuse vorm (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 30. novembri 1999. a määrusega nr 365). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Nõustuda ei saa vastustaja väitega, et taotletava toimingu sooritamisest ei ole keeldutud. Kaebaja venepärane isanimi on kantud sünniakti teise eesnimena. Kaebaja nõuab aga, et isanimi oleks sünniaktis tähistatud isanimena, mitte eesnime osana. 7. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et Eesti siseriiklikud õigusaktid ei näe ette sünniakti isanime kandmist venepärasel kujul. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kaebaja on venelane ning seega vähemusrahvusesse kuuluv isik. 8. Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni (VKRK) art 11 lg 1 sätestab: „Pooled kohustuvad tunnistama, et igal vähemusrahvusesse kuuluval isikul on õigus kasutada oma perekonnanime (isanime) ja eesnime vähemuse keeles ning õigus nende ametlikule tunnustamisele vastavalt poolte õigussüsteemides ettenähtud korrale.“ 2
(4)3-04-314
- Ringkonnakohus märgib esmalt, et isanime dokumenti kandmata jätmine venepärasel kujul ei takista isikul oma igapäevaelus isanime kasutamist. Inimese nimi on tema identiteedi osa ja riik ei saa selle valikusse sekkuda. Riik sekkub õigusaktidega vaid inimese ametliku nime valikusse, määrates muuhulgas kindlaks selle osised ja nõudes ametlikus asjaajamises just ametliku nime kasutamist. Mitteametlikes suhetes võib inimene end esitleda vabalt valitud nime all, sealhulgas kasutada nimeosasid, mis ei kuulu ametliku nime hulka. Samuti ei tulene Eesti õigusaktidest keeldu, et vene rahvusest isik ei võiks end ametlikes suhetes esitleda lisaks eesja perekonnanimele ka isanime ära märkides. See, kas võimud talletavad isiku isanime ja pöörduvad tema poole isanime kasutades, ei puuduta isanime kasutamist isiku enda poolt, vaid on küsimus nime ametlikust tunnustamisest.
- Ringkonnakohus ei leia, et venepärase isanime sünniakti kandmata jätmine rikuks konventsioonist tulenevat õigust vähemusrahvusest isiku nime ametlikule tunnustamisele. Selle välistab konventsiooniartiklis endas tehtud reservatsioon „vastavalt poolte õigussüsteemis ettenähtud korrale“. See reservatsioon ei anna liikmesriigile õigust meelevaldselt vähemusrahvusesse kuuluva isiku nime ametlikult tunnustamisel sellest rahvuse traditsioonile vastavaid nimeosasid välja jätta. Küll aga tuleneb reservatsioonist, et liikmesriik ei ole nimede ametlikuks tunnustamiseks kohustatud ümber korraldama oma õigussüsteemi ega halduskorraldust. Käesoleva kaebuse rahuldamine tähendaks, et Eesti Vabariik peaks nägema ette isanime äramärkimise kõigis sünniaktides või kehtestama eraldi sünniakti vormi vene rahvusest isikute jaoks. Sünniaktis fikseeritud ametlikku nime tuleks edaspidi hakata kasutama kogu asjaajamises: muudes perekonnaseisuaktides, isikut tõendavates dokumentides ja muudes vene rahvusest isiku kohta ametiasutuste poolt vormistatavates dokumentides, samuti ametlikes andmekogudes. Nagu kaebaja ringkonnakohtu istungil kinnitas, ei piisaks tema tõlgenduse järjekindlaks rakendamiseks ka neis dokumentides ja registrites isanime äramärkimisest eesnime osana. Kõigis kinnitatud vormiga dokumentides ja elektroonilistes registrites tuleks seega näha ette eraldi lahtrid ja andmeväljad isanime jaoks või dubleerida dokumendivorme ja andmekogude struktuuri vastavalt vene rahvusest isikute jaoks. VKRK § 11 lg-st 1 ei tulene, et kogu riik peaks minema üle vähemusrahvusele omasele nimekasutusele või peaks hakkama dubleerima dokumendiblankette ja andmekogude struktuuri. Säärased mastaapsed ümberkorraldused ei ole kooskõlas konventsiooni eesmärkide ja mõttega ega aita reaalselt kaasa vähemusrahvuse huvide kaitsele. Venepärase nime terviklikul kujul sünniakti märkimata jätmise tagajärjed ei ole kaugeltki nii koormavad, et õigustada sääraseid meetmeid. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et konventsioonisättes tehtud reservatsioon puud utab vaid menetlusõigust. Apellatsioonkaebuses esitatud konventsiooni seletuskirja p 68 tsitaat seda ei kinnita. Ka ei piirdu reservatsioon vaid erinevate tähestike kasutamisega. P-s 68 on tähestikke mainitud vaid ühe näitena.
- Kaebaja viide Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
- mai
- a otsusele ei ole asjakohane, sest see otsus puudutas perekonna nime muutmise õiguslikke aluseid, mille üle käesolevas asjas vaidlust ei ole. Nime ametlik tunnustamine langeb eraelupõhiõiguse kaitsevaldkonda, kuid see, et riik ei kasuta enda asjaajamises kõiki vähemusrahvuste traditsioonidele vastavaid nimeosasid, ei kujuta eraellu sekkumist. Ametlikus dokumendis is anime märkimine eesnime osana ei mõjuta isiku identiteeti olulisel määral (vt eespool p 9). Ametlikes dokumentides venepärase isanime väljajätmisest ei saa järeldada, et riik eitaks kaebaja kuulumist vene rahvusesse. Seetõttu ei ole perekonnaseisuameti tegevus vastuolus lapse õiguste konventsiooni art 3 lg- ga
- Eelneva tõttu ei ole sünniakti vormistamist reguleerivad Eesti siseriiklikud õigusaktid põ3
(4)3-04-314 hiseadusevastased ning puudub alus nende kohaldamata jätmiseks. Seetõttu ei ole kaebajal õigust nõuda venepärase isanime kandmist enda sünniakti. Kaebajal ei ole õigust nõuda ka sünniakti osalist tühistamist eesnime kande osas, sest see kanne vastab kaebaja vanemate tahteavaldus ele ja tahteavalduse esitamiseks ei avaldatud õigusvastast survet. Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus 4
(4)