← Eesti

3-06-188/6

Obsah (4)§ 9§ 7§ 6§ 14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Silvia Truman ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 24. märts 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-188 Haldusasi M. S. ja

§ 9lg 1 seab 2

(5)3-06-188 tähtaja kulgemise alguse sõltuvusse haldusaktist, mitte selle õigusvastasusest teadasaamisest. Tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks ei ole kaebajate lootus, et korteriühistu vaide menetlemisel Tallinna Linnavalitsuses ehitusluba tühistatakse. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. M. S. ja V. O. taotlevad määruskaebus tes Tallinna Halduskohtu 16.02.2006 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist asja menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaebajad väitsid, et ei ole õige kui M. S. ja tema esindaja V. O. huvides 21.11.2005 ehitusloa vaidlustamine nende endi otsustamisel ja eestvedamisel välistab nende võimaluse oma õiguste kohtulikule kaitsele. Haldusakt on tähtaegselt vaidlustatud vaidemenetluses. Halduskohus on jätnud vastamata kaebajate põhjendusele, et nad said oma õiguste kohtuliku kaitse vajadusest teada 28.12.2005 kirjast, millega jäeti rahuldamata vaie ehitusloa nr 11790 tühistamiseks ning et kaebeõiguse näeb ette HMS § 87 lg 1 ja lg 2 p
  2. Halduskohus on leidnud, et kaebajad pidid jõudma selgusele, kas haldusakt rikub nende õigusi, 30 päeva jooksul alates 08.11.
  3. M. S. ja tema esindaja jõudsidki selle aja jooksul asjas selgusele ja otsustasid ehitusloa nr 11790 vaidlustada, mida tegi nende õiguste kaitseks korteriühistu. Selle vaidlustamise tõttu ei saanud tekkida õiguskindlust haldusakti kehtivuse suhtes. Oleks ebamõistlik oodata, et ühistu liikmest juhatuse liige ja ühistu liikmest advokaat vaidlustavad ise paralleelselt ühistuga sama haldusakti, mille vaidemenetluses nad ise tegutsevad. Asjaolu, et haldusakt oli vaidlustatud kaebajate huvides Tallinna Linnavalitsuses, tuleb lugeda kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Halduskohus justkui soovib praktikat, et kui ühistu oma liikmete huvides vaide esitab, peaksid selle liikmed esitama samuti „igaks juhuks“ kaebuse kohtusse. Vastustaja ja kolmanda isiku eesmärk on hoida kaebajaid ebaselguses. Ehitusloa taotlemine ja väljaandmine toimus ilma avaliku menetluseta – detailplaneeringu koostamiseta. Samuti ei ole vastustaja ega kolmas isik suutnud adekvaatselt selgitada mis hoone see „pansionaat” on. See on oluliselt takistanud kaebajal olukorras selgusele jõudmist ja seda tuleb arvestada õiguskindluse kaalumisel. Linnaplaneerimise Amet on vastuskirjadega venitanud nii kaua kui võimalik. Kuna maa-alale ei ole tehtud detailplaneeringut, ei osanud kaebajad arvata, et piirkonda väljastatakse ehituslubasid uute hoonete ehitamiseks. 07.09.2005 alustati olemasoleva ehitise lammutustöödega, millest ei saanud järeldada uue, kaebajate õigusi riivava ehitise rajamist. Alates info saamisest, et kolmas isik pakub tulevases hoones kortereid, on kaebajate õigusi kaitstud vaidemenetlusega. Vastustaja ja kolmanda isiku eesmärk on algusest peale olnud rajada keelatud viisil (ilma detailplaneeringuta) keelatud hoone (liiga suur kortermaja), seetõttu on kaebajatele küüniline ette heita liiga aeglast reageerimist. Isikult ei saa nõuda, et ta eeldab haldustegevuse õigusvastasust.
  4. AS ** palub jätta määruskaebus rahuldamata. Kolmas isik nõustub halduskohtu määruse seisukohtadega. 1) Puudub vaidlus selles, et kaebajad ei vaidlustanud ehitusluba halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 9 lg-s 1 ettenähtud 30 päeva jooksul arvates ehitusloast teadasaamisest. Kaebetähtaja seostamine Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt korteriühistu „**” taotluse rahuldamata jätmisega 28.12.2005 kirjaga on alusetu. Korteriühistu „**” ja kaebajad on eraldi isikud, mistõttu puudub kaebajatel alus tugineda HMS § 87 lg- le 1. 2) Kaebajad ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust tähtaja möödalaskmiseks. Et nad ei pidanud mõistlikuks tähtaegselt kaebuse esitamist, ei ole objektiivseks asjaoluks, mis takistas kaebuse tähtaegselt esitamist. Kaebajateks on korteriühistu juhatuse liige ja vandeadvokaat, mis tähendab, et tegemist on isikutega, kes peavad teadma, kes, kuidas ning millise tähtaja raames saavad oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Nad pidid ka arvestama võimalusega, et korteriühistu ei pöördu vaide rahuldamata jätmise korral kohtu poole või loobub kaebusest. Seetõttu polnud neil alust eeldada, et korteriühistu poolt vaidemenetluses ehitusloa vaidlustamisega on nende huvid kaitstud. Vastustaja ja kolmas isik pole oma käitumisega hoidnud kaebajaid ebaselguses, sest va stustaja on 3

(5)3-06-188 vastanud ehitusloaga seotud päringutele ning esitanud nõutud dokumendid, samuti ei ole kolmas isik jätnud vastamata ühelegi temale esitatud pöördumisele. 3) Lammutamine on samuti ehitamine, mis eeldab ehitusloa olemasolu. Seega pärast ehitustööde algust pidi kaebajatel tekkima kahtlus, et võib olemas olla haldusakt, mis võib puudutada nende huve. Seega pidid kaebajad olema teadlikud ehitusloa olemasolust alates ehitustööde algusest ning ehitusloa vaidlustamise tähtaeg hakkas kulgema alates 10.09.
  1. 4) Korteriühistu „**” poolt Tallinna Linnavalitsuse poole pöördumine ei oma kaebetähtaja küsimuses tähendust juba seetõttu, et korteriühistu poolt Tallinna Linnavalitsusele esitatud taotluse näol ei ole tegemist sama vaidlusesemega, sest vaidemenetluses pole esitatud taotlust ehitusloa kui haldusakti tühistamiseks.
  2. Tallinna Linnavalitsus e vastuses palutakse jätta määruskaebus rahuldamata. Linnavalitsus leiab, et määruskaebuse esitajad ei ole välja toonud mõjuvaid põhjusi tähtaja ennistamiseks, ükski nende poolt viidatud asjaolu (õiguskord ja õiguste kaitsmine peab olema mõistlik, detailplaneeringu puudumine, haldustegevuse õigusvastasuse mitte-eeldamine, kaebajatele pandud tegutsemiskoormuse ebaproportsionaalsus vastustaja ja kolmanda isiku õiguskindlusega) ei saanud kaebajaid objektiivselt takistada tähtaegselt kaebusega kohtusse pöördumast. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7.

§ 9

lg 3 sätestab: „Kohtueelse menetluse läbimisel võib halduskohtule kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta.” Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et Tallinna Linnavalitsusele 22.11.2005 esitatud taotluse näol oli tegemist vaidega ning Tallinna Linnaplaneerimisameti 28.12.2005 kirja nr 1/3-1/05/4998 näol oli tegemist otsusega vaie rahuldamata jätta. Vastustaja ja kolmas isik leiavad aga, et

§ 9

lg 3 ei kuulu käesoleval juhul kohaldamisele seetõttu, et kohtusse on pöördunud vaide esitajast erinevad isikud. Kolmas isik leiab ka, et kaebuse taotlus erineb vaides sisaldunust. 8. 22.11.2005 esitatud avalduses on avaldajaks märgitud korteriühistu „**” ja avalduse esitanud V. O. avaldaja esindajaks. Vaidlus puudub selles, et V. O. on ühistu liige, kes esitas vaide ühistuga advokaaditeenuse tasuta osutamise õigusabilepingu alusel ning M. S. on ühistu ja ühistu juhatuse liige. Vaide põhjendustest (vaide p 2.1) nähtub selgelt, et vaie on esitatud mitte ühistu, vaid tema liikmete õiguste kaitseks. Seega oli 22.11.2005 vaie esitatud kaebuse esitajate õiguste kaitseks. Vaide eesmärgist lähtudes ning haldusmenetluse vormivabaduse ja eesmärgipärasuse põhimõtet silmas pidades saab esitatud vaiet pidada ka korteriühistu liikmete, sh. ka kaebajate nimel esitatud vaideks. Korteriühistu liikmete huvides teiste juriidiliste isikute ja asutustega suhtlemine korteriühistu nimel on üldlevinud, sest korteriühistuseaduse § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu moodustamise eesmärgiks korteriomanikest liikmete ühiste huvide esindamine. Sealjuures aga kohtupraktikas (Riigikohtu 10.04.2001 määrus haldusasjas nr 3-3-1-16-01)

§ 7

lg- le 3 antud tõlgendusest võib järeldada, et korteriühistul puudub liikmete huvides oma nimel halduskohtusse pöördumise õigus, sest kohtusse pöördumise õigus ei tulene seadusest otsesõnu. Eeltoodu ei piira otseselt korteriühistu õigust esitada vaiet enda liikmete huvides. Kui vaiet menetlev haldusorgan oleks leidnud, et korteriühistul puudub vaideõigus, oleks vaide esitamist faktiliselt korraldanud kaebuse esitajatel HMS § 78 alusel puuduste kõrvaldamise korras olnud võimalus vaide esitajaga seonduvaid asjaolusid täpsustada. Võimalik eksimus vaide- ja kaebeõiguse teostamisel ei tohi takistada kohtusse pöördumist. 4

(5)3-06-188 9. 22.11.2005 esitatud vaides oli ehitusloa nr 11790 suhtes tegemist sisult sama taotlusega kui käesolevas asjas kohtule esitatud kaebustes ning taotluste erinev sõnastus ei oma tähtsust. Haldusakti peale esitatud kaebuse ja vaide sõnastus ei peagi olema identne, sest vaides võib HMS § 72 lg 1 p 1 kohaselt taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist, kaebuses aga

§ 6lg 2 p 1 kohaselt haldusakti tühistamist.

10. Eeltoodud asjaoludel on ringkonnakohtu hinnangul tegemist olukorraga, mis on käsitatav kaebuse esitajate poolt vaidemenetluse läbimisel kohtusse pöördumisena

§ 9lg 3 mõttes.

Halduskohtule on kaebus esitatud 30 päeva jooksul Tallinna Linnaplaneerimisameti 28.12.2005 otsuse teatavakstegemisest arvates. Seega on kaebused käesolevas asjas kohtule esitatud tähtaegselt.

  1. Vaidlus puudub selles, et vaidlustatud haldusakte ei ole kaebuse esitajatele varem teatavaks tehtud kui 08.11.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul pidi käesolevas asjas vaidlustatud haldusakti andnud haldusorgan mõistliku hoolsuse korral ette nägema ehituspaiga vahetus läheduses asuvate isikute menetlusse kaasamise vajadust. Vaidlus puudub asjaoludes, et tegemist on linnapargi alaga piirkonnas, mis on valdavalt suurte kruntidega eramutega hoonestatud metsane ala. Piirkonna eripära näitab ka asjaolu, et ehitusalale ei ole Tallinna Linnavolikogu 28.10.2004 määrusega nr 36 kinnitatud Nõmme ehitusmääruse kohaselt lubatud korterelamute ehitamine. Käesolevas menetlusstaadiumis on küll ennatlik seisukohta võtta selles, kas ehitis, mille rajamiseks vaidlustatud haldusaktiga luba anti, on õiguslikult käsitatav korterelamu või pansionaadina. Arvestades aga seda, et ehitist iseloomustavaid asjaolude (mitmekorruseline eluhoone, kus asub 65 „1-4 toalist numbrituba”, mis arendaja kontseptsiooni järgi on mõeldud müügiks) tõttu on tema mõju ümbruskonnale ilmselt sarnane korterelamuga, pidi ehitusloa andja ette nägema ümberkaudsete elanike olulist huvi selle haldusakti andmise suhtes. Asjaolu, et antud ehitusala kohta ei ole kehtestatud detailplaneeringut, ei saa jätta ehituspaiga naabruses olevaid isikuid ilma võimalusest kaasa rääkida piirkonna ehitustegevuse tingimuste osas. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus kolmanda isiku väitega, et kaebetähtaeg antud haldusakti suhtes hakkas kulgema 10.09.2005, mil asuti kolmanda isiku väitel lammutama ehituspaigal varem olnud hoonestust (haigla pesumaja).
  3. Eeltoodud põhjustel tuleb Tallinna Halduskohtu 16.02.2006 määrus tühistada ja määruskaebused rahuldada. Menetluse lõpetamise määruse tühistamise tõttu tuleb halduskohtul kaebuste menetlust jätkata.
  4. Ringkonnakohus täpsustab, et käesolevas asjas vaidlustatud haldusakti andnud haldusorganina

§ 14lg 2 p 2 mõttes tuleb käsitada Tallinna Linnaplaneerimise Ametit, mitte Tallinna Linnavalitsust. Lauri Madise Silvia Truman Kaire Pikamäe 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.