← Eesti

2-04-1255/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-04-1255 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Külli Mõlder Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2006.a., Tallinn Tsiviilasi T.H.i hagi V.T.A. vastu kahju 230 000 krooni hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
  2. detsembri
  3. a otsus nr 2/109-8283/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T.H.i apellatsioonkaebus Menetlusosalised Apellant T.H., vastustaja V.T.A., esindaja adv A.K. Kohtuistungi toimumise aeg
  4. aprill
  5. a, avalik kohtuistung RESOLUTSIOON
  6. Jätta Tallinna Linnakohtu 14.12.2005 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagiavalduse asjaolud ja menetluse käik
  7. T.H. esitas 29.09.2004 hagi Tallinna Linnakohtusse V.T.A. vastu kahju 20 000 krooni hüvitamiseks.
  8. Hageja sõlmis kostjaga
  9. a lõpus lepingu, mille kohaselt pidi kostja teda esindama kohtus riigilt 230 000 krooni väljamõistmiseks ebaseadusliku vabadusekaotusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kostja ei andnud hagejale lepingu ärakirja, vaid andis kokkuleppe, mis oli eesti keeles. Kostja selgitas hagejale, et
  10. hakkab esindama tema huve kohtus, koostab taotlusi ja ka apellatsioonkaebuse kui kohus jätab hagi rahuldamata. Hageja tasus kostjale töö eest 5000 krooni. 05.03.2001 jättis Tallinna Linnakohus hagi rahuldamata ning hageja eeldas, et kostja esitab Tallinna Ringkonnakohtusse apellatsioonkaebuse. Hageja usaldas täielikult kostjat, kuna tal endal ei ole küllaldasel määral õigusalaseid teadmisi. Kostja ei esitanud aga apellatsioonkaebust, ei kutsunud hagejat enda juurde ega selgitanud, millised tagajärjed kaasnevad kaebuse mitteõigeaegse kohtusse esitamisega. Sellest tulenevalt jättis hageja kostja süül kasutamata enda õiguse linnakohtu otsuse vaidlustamiseks ning kostja kohustub hüvitama hagejale kahju seoses sellega, et jättis täitamata oma kohustused. 09.06.2005 esitas hageja hagiavalduse täienduse, paludes kostjalt välja mõista tekitatud kahju summas 230 000 krooni. Kostja hagi ei tunnista. 19.11.1999 koostas kostja hagejale Tallinna Linnakohtule esitamiseks hagiavalduse Eesti Vabariigi vastu materiaalse kahju 230 000 krooni hüvitamiseks. Kuna kostja advokaat V.T. on spetsialiseerunud kriminaalasjade ajamisele, siis kliendi esindamiseks kohtus ta kokkulepet ei sõlminud.
  11. a augusti teisel poolel pöördus hageja kostja poole palvega esindada teda samas hagiasjas toimuval teisel eelistungil, sest juba toimunud eelistungil ei olevat ta suutnud kohtule selgitada, mida ta soovib esitatud dokumentidega tõendada. Pooled leppisid eelistungil esindamises ja veel vajalike tõendite väljanõudmises advokaadi poolt kokku ja kuna hagejal polnud enda ütlustel võimalik õigusabi eest samal päeva tasuda, siis lubas ta seda teha 06.10.2000 ning samaaegselt pidid pooled lepingu kirjalikult vormistama. 06.10.2000 ega ka hiljem hageja õigusabi eest tasuma ega ka lepingut vormistama ei ilmunud.
  12. a augustis sõlmitud suulise lepingu ja selle põhjal vormistatud volituse alusel ilmus advokaat V.T. 23.10.2000 T.H.i esindajana Tallinna Linnakohtu istungile, kus täitis endale võetud kohustuse kliendi esindamiseks. Peale kohtu eelistungit avaldas hageja, et seoses kaksikute sünniga perekonda ja korteri ostmisega on tal riigilt saadud varasem rahaline hüvitus kulutatud ja tal puudub rahaline võimalus kostjale nii eelistungil osalemise eest tasumiseks kui ka kohtu põhiistungil advokaadi esinduse eest maksmiseks. Hageja tänas advokaat V.T.t osutatud õigusabi eest, lubas materiaalse olukorra paranedes selle eest ka tasuda ning sellest ajast kuni käesoleva hagiavalduse koopia saamiseni ei olnud kostjal hageja kohta mingit informatsiooni. Hagiavalduses sisalduvad väited selle kohta, et hageja on sõlminud kostjaga kirjaliku lepingu enda esindamiseks kõnealuses tsiviilasjas, kaasa arvatud apellatsioonkaebuse koostamiseks ning et on ka õigusabi eest tasunud, on valed. Kohtuistungil hageja esindamiseks ja vajaduse korral apellatsioonkaebuse koostamiseks pole kostja hagejaga ei kirjalikult ega suuliselt kokkulepet sõlminud ning seega mingit kohustust selleks kostjal ei tekkinud. Isegi kui hageja poolt väidetu poleks vastuolus tegelikkusega, puuduks esitatud hagi rahuldamiseks õiguslik alus, kuna käesolevas asjas puudub alus väita, et kui esimese astme kohtuotsust oleks apellatsioonikohtus vaidlustatud, siis oleks kõrgema astme kohtute lõpliku lahendina hageja hagi Eesti Vabariigi vastu rahuldatud ja tema kasuks rahaline hüvitus välja mõistetud. Esimese astme kohtu lahend ja põhjendused
  13. Kohus jättis rahuldamata T.H.i hagi V.T.A. vastu 230 000 krooni hüvitamiseks ning mõistis hagejalt välja õigusabikulu 11 500 krooni V.T.A. kasuks.
  14. Asjas ei ole ümber lükatud kostja vastuväide, et kostja ei sõlminud hagejaga kokkulepet tema esindamiseks tsiviilasjas ega ka vajadusel apellatsioonkaebuse 2

(4)koostamiseks, milles hageja nõudis Eesti Vabariigilt 230 000 krooni hüvitamist ja et hageja oleks tasunud kostjale 5000 krooni. Ka Tallinna Linnakohtu 05.03.2001 otsusest nähtub, et hagejal ei olnud kohtus esindajat. Kõik hageja hagiavalduses toodud väited on paljasõnalised ja hageja ei ole neid millegagi tõendanud. Seega ei saa väita, et kostjal oleks tekkinud kohustus tollel ajal kehtinud Eesti NSV tsiviilkoodeksi (TsK) §-de 173 ja 174 mõttes, sest ei ole tõendatud, et kostja oleks hageja suhtes endale mingit kohustust võtnud tema esindamiseks.
  1. Asjas ei ole tõendatud, et kostjal oleks hageja suhtes mingi kohustus tekkinud. Lisaks ei ole hageja põhjendanud, milles seisneb temale tekitatud kahju 230 000 krooni, mille eest peaks vastutama kostja. Hageja on juba sama nõude esitanud Eesti Vabariigi vastu, mis on Tallinna Linnakohtu 05.03.2001 otsusega jäetud rahuldamata. Sellest kohtuotsusest nähtub, et Rahandusministeerium hüvitas hagejale ebaseadusliku vabaduse võtmise eest kahju 178 556 krooni, mis oli hagejale piisav, et hüvitada hagejale kulutused ka abikaasa ja lapse ülalpidamiseks. Sama nõude esitamine advokaadibüroo vastu on põhjendamatu, arvestades ka asjaoluga, et asjas ei ole tõendatud, et V.T.A. pidi eeltoodud tsiviilasjas hagejat esindama. Seega eeltoodud alustel ja põhjendustel tuleb hagi täies ulatuses jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
  2. T.H. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub linnakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
  3. Hageja esitas kohtule nii kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2/5/34-801 kui ka advokaatide poolt väljastatud tõendid, mis tõendavad, millised summad olid hageja poolt neile tasutud, kuid mida kohus vastu ei võtnud. Lisaks sellele oli nende hulgas ka teisi tõendeid, mis tõendasid hagi põhjendatust. Kui arvestada protokolle ja kostja selgitusi, siis oli ta hageja esindajaks käesolevas asjas ning seetõttu kohustus ta esindama hagejat vaatamata sellele, et kostja ei tegelenud alates
  4. aastast tsiviilasjadega. Kostja esindas hagejat, kuna nägi võimalust, et hageja võib saada Eesti Vabariigilt tagasi tegelikud kulud, mida ta kandis ajal, kui talt oli võetud alusetult vabadus. Hageja oli sunnitud tasuma advokaatidele oma huvide ja õiguste kaitsmiseks, vaatamata sellele, et V.T. enda advokaadibürooga rikub seadusi ja ei tasu riigile käibemaksu saadud rahalt.
  5. Kõik tõendid tsiviilasjas nr 2/5/34-810 olid esitatud ja neid arutati kostja osavõtul ning seetõttu oli asi võidetav, kuna kõik kulud olid tegelikud. Kostja sai raha hageja esindamiseks linnakohtus ja seega on tõendatud asjaolu, et poolte vahel oli sõlmitud suuline leping. Hageja teadis, et advokaadid käituvad õigesti oma klientide suhtes ja ta ei suutnud uskuda, et kostja saades hagejalt raha, ei täida oma kohustusi.
  6. 12.05.1999 tõendist nähtub, et kriminaalasjas sai V.T. hageja kaitsmise eest eeluurimisel 7000 krooni, linnakohtus esindamise eest 5000 krooni ja ringkonnakohtus esindamise eest 3000 krooni ning esindamise eest tsiviilasjas linnakohtus 5000 krooni. Hagejal oli õigus esitada hagi kohtusse ning tema ei ole süüdi selles, et advokaadibüroo ei tasu käibemaksu. Seega peab kostja hüvitama hageja poolt nõutava summa.
  7. Tsiviilasja nr 2/5/34-801 protokollist on näha, et hageja esindajaks oli V.T. ja kostja seletusest nähtub samuti, et ta pidi esindama hagejat. Kostja seletus, et ta andis andmed teise advokaadi kohta, ei vabastanud teda enda kohustuse täitmisest. Kui kostja leidis, et pooltevaheline kokkuleppe esindamise kohta on lõppenud, siis kohustus ta teavitama sellest kohut, kuid 15.02.2001 kohtuistungi protokollist nähtub, et hageja esindaja V.T. on istungile jätnud ilmumata ja mitteilmumise põhjus on teadmata. Seega ei täitnud V.T. enda kohustusi ei kohtu ega ka hageja ees. Kuna 3
(4)advokaat koostas hagi, siis ta oli kindel materiaalse kahju tekitamises hagejale ja seega oma kohustuse täitamata jätmise eest peab ta hüvitama hagejale 230 000 krooni. Vastustaja seisukoht
  1. V.T.A. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta kohtuotsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
  2. Kolleegium leiab, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda ringkonnakohus esimese astme kohtu põhjendusi.
  3. Kohus leidis õigesti, et hageja ei ole tõendanud, et kostjal oleks tekkinud kohustus apellatsioonkaebuse esitamiseks Tallinna Linnakohtu 05.03.2001 otsuse peale. Seega ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks kohustust rikkunud, mis annaks alust üldse esitada kahju hüvitamise nõuet. Hageja ei viita ka apellatsioonkaebuses ühelegi tõendile, mis kinnitaks tema väidet, et kostja kohustus hagejat kohtuistungil esindama ja hagi rahuldamata jätmisel koostama apellatsioonkaebuse.
  4. Tõend kriminaalmenetluses kaitsjale makstud tasude kohta ei näita, milline kokkulepe oli poolte vahel tsiviilmenetluses. Tsiviilasjas 5000 krooni maksmise kohta ei ole hageja tõendit esitanud. Asjaolu, et V.T. ei informeerinud kohut kokkuleppe puudumisest edasiseks esindamiseks, et tõenda seda, milline kokkulepe oli sõlmitud hageja ja kostja vahel.
  5. Lisaks sellele on kahju hüvitamise nõue välistatud ka seetõttu, et tõendamata on kahju olemasolu. Hageja ei ole millegagi põhjendanud oma arvamust, et apellatsioonkaebuse esitamine tähendanuks kohtuotsuse tühistamist ja uue otsusega hagi rahuldamist.
  6. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsioonimenetluse kohtukulud apellandi enda kanda. G. Kivinurm M. Seppik K. Mõlder 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.