KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse avalikult teatavaks 08.mai 2006. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-05-7410 (endine nr 2/32-11452/05) Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants hagi L.Mi vastu 19 053,40 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, Jõe 3, Tallinn) Hageja esindaja: S.E (AS Julianuse Inkasso Agentuur, registrikood 10686553, Jõe 3, 10151 Tallinn) Kostja: L.M Kostja esindaja: advokaat A.T (Advokaadibüroo Arri Tooming, Tatari 23/25, 10116 Tallinn) esindajad Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Kohtuotsuse resolutsioon 1. Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi L.Mi vastu 19 053,40 krooni väljamõistmiseks. 2. Välja mõista L.Milt Võlgnevus ja viivis 19 053,40 (üheksateist tuhat viiskümmend kolm kr ja 40
- s)krooni ja menetluskulu 2 352,67 (kaks tuhat kolmsada viiskümmend kaks kr ja 67
- s)krooni OÜ Aktiva Finants kasuks. 3. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS Tele2Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) kostjaga 21.11.1997 lepingu, mille kohaselt hageja kohustus kostjale pakkuma telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade/teenuste eest tasuma vastavalt esitatud arvetele regulaarselt ja õigeaegselt. Kostja võlgneb 04.04.1998 seisuga AS-le Tele2Eesti 9 526,70 krooni. Allkirjaga lepingul kinnitas kostja, et kohustub täitma ka lepingu lahutamatuks lisaks oleva QGSM mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi. Kostja kohustus arved tasuma 15 päeva jooksul esitamisest. Tasumisega viivitamise korral kohustus kostja tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Viivist on arvestatud 0,15% ka perioodi eest, mil üldtingimuste järgi oli viivise suuruseks 0,5%. AS Tele2Eesti loovutas nõude hagejale. Kostja võlgnevus on 9 526,70 krooni ja viivis 2630 päeva eest 37 582,83 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 9 523,70 krooni ja viivise põhivõlaga võrdses suuruses - 9 526,70 krooni, kokku 19 053,40 krooni TsK § 173 lg 1, § 174, § 191 lg 1, § 192, § 222 lg 1, § 230 lg 1 alusel. Kohtukuluna palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 1 400 krooni suuruses ja õigusabi eest 952,67 krooni. 19.12.2005 avalduses märgib hageja, et kostjalt nõutakse võlga 21.11.1997-20.03.1998 perioodi eest. Arvete mittetasumisel ei ole oluline kostja süü, vaid see, et arved on tasumata. Lepingus on viide lepingutingimuste allkirjade kohta. Arved saadetakse lihtpostiga. Arvete mittesaamisel pidanuks kostja ise huvi tundma nende mittesaamise kohta. Kostja poolt viidatud teadete kohta hagejale informatsioon puudub. Kostja ei ole oma väiteid tõendanud. Hageja lähtub hagiavaldusele lisatud lepingu lõpetamise teatest. Hagi aegumise tähtaeg ei olnud hagi esitamise ajaks saabunud, mistõttu ei ole otstarbekas diskuteerida mõistliku aja temaatika üle. Kostja vastuväited Kohtule esitatud kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja märgib, et hagiavaldusest ei nähtu, millisel perioodil osutatud või müüdud kaupade ja teenuste eest võlgnevuse tasumist nõutakse. Lepingu sõlmimisest on möödunud 8 aastat, mistõttu kostjal ei ole võimalik täiendavate tõenditeta esitada konkreetseid vastuväiteid. Lepingust ei nähtu, et pooled kohustusid täitma hagiavalduses nimetatud üldtingimusi või mingeid muid tingimusi, mida kohtule esitatud ei ole. Üldtingimused kannavad kuupäeva 01.03.1998 ega seostu kostja ja AS-i Ritabell vahel sõlmitud lepinguga. Hagiavaldusest ei selgu, kas võlgnevus on mingi teenuse või kauba eest. Hageja ei ole tõendanud nõude suurust. Kuigi hageja viitab kostja poolt tasumata arvetele, ei ole ta arveid kohtule esitanud. Üldtingimuste p 6.1.9 kohustab teenuse osutajat postitama arveid regulaarselt, hageja ei ole seda tõendanud. Kostja teatas teenuse osutajale detsembris 1997 telefoni vargusest ja palus mobiiltelefoniside sulgeda. Üldtingimuste p 6.1.6 kohaselt oli AS Ritabell kohustatud seda tegema. Miks teenuse osutaja seda ei teinud, on kostjale teadmata. Telefoniside sulgemisega viivitamisega võimaldas operaator kostja teadmata mobiilsidet isikutele, kes kostja telefoni tema tahte vastaselt omandasid. Võlgnevuse kujunemist ei saa tuvastada arveteta. Pärast telefoni vargust palus kostja väljastada endale kõnede eristuse. Sellest ilmnes, et varastatud telefoniga oli tehtud kõnesid kostjale tundmatutele numbritele. Kostja esitas selle kohta kirjaliku pretensiooni. Kostja ei ole AS-st Ritabell saanud ühtegi teadet võlgnevuse ega lepingu lõpetamise kohta. Kohtu põhjendused Kohus määras asjas kirjaliku menetluse 07.03.2006 kohtumäärusega juhindudes TsMS § 405 lg 1. Määruses andis kohus pooltele tähtaja kõigi asjas tähtsust omavate dokumentide ja taotluste esitamiseks ning selgitas TsMS § 405 2.lõiget. Pooled said kohtumääruse kätte, mida tõendavad väljastusteated. Taotlusi ja tõendeid pooled kohtule ei esitanud. 28.03.2006 avalduses palub hageja hagi rahuldada. Kostja hageja poolt 19.12.2005 esitatud avaldusele ei reageerinud. Pooled ei vaidlustanud asja lahendamist kirjalikus menetluses. 2 Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hagi aluseks olevate asjaolude tekkimise ajal kehtinud TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. § 174 järgi ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud. Tõendatud on, et kostja sõlmis 21.11.1997 AS-ga Ritabell Q GSM lepingu. Lepingusse on märgitud, et õigused ja kohustused on kindlaks määratud Asi Ritabell lepingutingimustega (üldtingimused), mis moodustavad lepingu lahutamatu osa. Seega võttis kostja lepingule alla kirjutades endale ka kohustused, mis on sätestatud üldtingimustes, kuna nimetatud tingimused on lepingu osa. Nõude suurust tõendavad hageja poolt 19.12.2005 avaldusele lisatud arved. TsK § 231 lg 1 kohaselt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Pooled leppisid viivise suuruses kokku, mistõttu viivise väljamõistmisel kuulub kohaldamisele kokkulepitud suurus. Viidatud TsK sätetest juhindudes ja ülalmärgitud põhjendustel tuleb hagi 19 053,40 krooni väljamõistmiseks rahuldada. Kooskõlas TsMS ja TMS RakS § 3 kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS järgi. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus rahuldas hageja nõude 19 053,40 krooni suuruses. Juhindudes TsMS § 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud kostjalt välja mõista. Hageja kohtukuluks, mille väljamõistmist ta taotleb, on riigilõiv 1 400 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel ja õigusabikulu 952,67 krooni, mis vastab TsMS § 61 lg 1 p 1 kehtestatud 5%-le rahuldatud hagist. T. Hiiuväin kohtunik 3