← Eesti

2-05-956/2

Obsah (5)§ 51§ 60§ 61§ 71§ 70

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 2. mail 2006 Tallinnas tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-05-956

§-st 71 ning lähtuvalt tema varalisest seisundist ja teise lapse olemasolust. 8. Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja tõendid Same Sport AS-ist ja Inex Consult OÜ-st tema sissetulekute kohta, tütre Seveli Kaseväli sünnitunnistuse ja kinnistusraamatu väljavõtted hagejale kinnistute kaasomandi osana kuulumise kohta. Kohtuotsuse põhjendused. Lk 3

(5)9. Kohtuistungil leidis tõendamist, et poolte abielu on registreeritud 27.03.1998.a. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et abielulised suhted nende vahel on lõppenud ja mõlemad pooled soovivad abielu lahutada. Seega ei ole pooltel abielu jätkamine võimalik ning abielu kuulub Perekonnaseaduse ( edaspidi

) § 29 lg 2 alusel lahutamisele. 10. Juhindudes Nimeseaduse §-st 11 ja tulenevalt R.K-S avaldusest tagastada talle abielueelne perekonnanimi, tuleb hagejal taastada kohtuotsusega tema lahutatava abielu eel kantud perekonnanimi „Kuusma”. 11.

§ 51

alusel tuleb poolte abielust sündinud poeg C.Si elukohaks määrata tema ema elukoht, sest see on olnud lapse harjumuspärane elukeskkond, laps jäi elama koos emaga pärast poolte suhete lõppu ning lapse elukoha üle ei vaidle ka pooled. 12.. Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus

§ 60lg 1 ja § 61 lg 1 ja 2 sätetest.

Tulenevalt

§ 60

lg 1 on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 13. Kohus on seisukohal, et kostja taotlus vabastada ta täielikult elatise võlgnevuse tasumisest

§ 71

alusel, ei ole põhjendatud ega asjakohane.

§ 70

lg 1 alusel mõistetakse elatis välja isikult kes ei täida ülalpidamiskohustust alates elatise hagi esitamisest ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib elatise hageja nõudel välja mõista ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Käeolevas kohtulahendis kohus alles otsustab millisest

§ 70

sätestatud tähtajast kostjalt elatis välja mõista.

§ 71

alusel saab aga elatist maksma kohustatud isik esitada kohtusse nõude elatise võlgnevuse tasumisest täielikuks või osaliseks vabastamiseks kui selleks on seaduses sätestatud alused, mitte aga elatise väljamõistmise aja ja korra muutmiseks nagu kostja käesoleval juhul palub. Kohus peab põhjendatuks kostjalt elatis välja mõista alates elatise hagi kohtusse esitamisest. 14. Igakuise elatusraha suuruse kindlaksmääramisel arvestab kohus poolte väiteid ja vastuväiteid ning nende tõendamiseks esitatud dokumentaalseid tõendeid. Hageja on esitanud hagiavalduse lisana kokkuvõtte lapse ülalpidamiseks tehtavatest kulutustest, mille kohaselt moodustavad lapse ülalpidamiskulud kuus kokku summa 4600.krooni. Kostja sellele vastuväiteid ei esitanud. Kohus loeb lapsele tehtavad kulutused eeltooduga põhjendatuteks. Poolte varalise seisukorra kindlaksmääramisel arvestab kohus poolte poolt kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid OÜ-st Hansaliin hageja kohta ja AS-st Same Sport ja OÜ-st Inex Consult kostja kohta ning leiab, et poolte sissetulekud tuleb esitatud tõendite alusel võrdseteks lugeda, kusjuures arvesse tuleb võtta brutopalk, mitte netopalk, sest ka elatusraha suurus määratakse kindlaks brutos ning füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel

§ 61

järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Kohus nõustub küll hageja seisukohaga, et kostja poolt esitatud tõendid tema sissetulekute kohta juhatuse liikme tasu ja ka miinimumpalgalähedase töötasu kohta kostja isale kui enamuse aktsiate omanikule kuuluvas äriühingus on kahtlustäratavad, kuid tõendeid, et kostja sissetulekud oleksid suuremad, kohtule esitatud ei ole. Kohus on aga seisukohal, et kostja Lk 4

(5)väike sissetulek ei vabasta teda lapsele ülalpidamise andmise kohustusest piisaval määral, sest mõjuvaid põhjusi miks kostja ei saa töötada enamtasustataval ametikohal kostja esile ei toonud. Kohus on seisukohal, et poolte poolt kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõtted kinnitavad, et hagejale kuulub kahe kinnistu kaasomandi osa, kostjale seevastu aga üks terve kinnistu, kusjuures kostja kinnistu on tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõigusega koormatud Ants Savesti ja Virve Savesti kasuks. Kohus arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel ka asjaoluga, et kostjal on kooselust Eija Kaseväliga 20.07.1004.a. sündinud tütar Seveli Kaseväli. Samas ei pea kohus põhjendatuks kostja seisukohta, et tal kulub alla kahe aastase lapse ülalpidamiseks 1750.- krooni ja 7aastase lapse ülalpidamiseks on tal võimalik maksta elatusraha vaid 1500.- krooni. Kohus leiab, et kostja esimesest abielust lapse heaolu, elukvaliteet ja võimalused areneda nii füüsiliselt kui ka vaimselt ei tohi kannatada ei tulenevalt sellest, et kostjal on uuest kooselust sündinud teine laps ega ka seetõttu et kostjal on sissetulek alla vabariigi keskmise palga. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et kostjalt väljamõistetava elatise suuruseks tuleb määrata kohtuotsusega 2500.- krooni. 15. Kohtukulud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. TsMS § 64 lg 1 ja § 48 lg 1 p 3 alusel mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu riigituludesse elatise hagilt võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, mis kuni 31.12.2005 kehtinud riigilõivuseaduse § 37 lg 1 lisa 2 järgi oli 1750.- krooni. Tulenevalt asjaolust, et hageja palus kostjalt välja mõista tema kohtukuludest, s.o. hagi esitamisel tasutud riigilõivust abielu lahutamise eest pool tasutud summast ehk 150.- krooni ja lapse elukoha kindlaksmääramise hagi eest tasutud kogu riigilõivu 60.- krooni ja kohus mõlemad nimetatud nõuded rahuldab, on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks viimase poolt hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõivust 210.- krooni. Arvestades asja keerukust, selle ettevalmistamiseks kulunud aega ja kohtuistungite kestvust, samuti seda, et põhiliseks vaidlusesemeks poolte vahel oli väljamõistetava elatise suurus, peab kohus põhjendatuks TsMS § 61 lg 1 p 1 ja p 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista tema õigusabikulude katteks 2500.- krooni. Tulenevalt TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 sätestatust kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna veel 188,40 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk kostjale hagiavalduse ja kirjaliku vastuse esitamise kohustuse kättetoimetamise kulus ja menetlusosalistele kohtukutsete kättetoimetamise kulus. Kohtunik: Lk 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.