2-05-18461/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-18461 (endine number 2/254-24916/05) Tsiviilasi Eesti Energia AS (registrikood 10421629, asukoht Laki 24 12915 TALLINN) hagi I.Si) vastu 7 456 krooni saamiseks Kohtuistungi toimumise aeg
2. aprill 2006.a. Kohtuistungil osalenud Hageja lepinguline esindaja M.A Kostja I.S Tõlk M.K isikud RESOLUTSIOON
3. Jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotus
4. Menetluskulud jätta Eesti Energia AS-i kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja selle põhjendused Eesti Energia AS esitas 19.10.2005 hagi I.Si vastu 7 456 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt varustas hageja kostjat elektrienergiaga aadressil Akadeemia tee 42-65 Tallinnas vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule. Lepinguga kohustus hageja varustama kostjat elektrienergiaga ja kostja kohustus tarbitud elektrienergia eest nõuetekohaselt tasuma. Poolte vahel sõlmitud leping oli suuline. Hageja väitel ei ole elektrienergia ostu-müügi lepingule sätestatud kohustuslikku vormi. Hageja väitel võis lepingu hetkel kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 60 lg 1 kohaselt teha tehingu mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud kohustuslikku vormi. Hageja leiab, et võimaldades kostjal elektrienergiat tarbida ja luues selleks kõik eeldused, väljastades kostjale arveid ja võttes vastu makseid tarbitud elektrienergia eest, esitas hageja kostjale oferdi. Kostja, teades maksetingimusi ja alustades hageja poolt pakutud elektrienergia tarbimist ning tarbitud elektrienergia eest tasumist, aktsepteeris hageja pakkumust. Kuna aktsept kui tahteavaldus ei pea tingimata väljenduma sõnade kasutamise kaudu mingis kindlas vormis, on kostja astunud hagejaga lepingulistesse suhetesse konkludentselt, st kostja aktsept tuleneb kostja käitumisest, milleks antud juhul on kostjapoolne elektrienergia tarbimine ja tarbimise eest tasumine. Lähtudes eeltoodud asjaoludest, leiab hageja, et poolte vahel tuleb lugeda leping sõlmituks, kuna kostja aktseptis oferdi ja kokkulepe oli saavutatud kõigis olulistes punktides- vastasel juhul ei oleks kostja saanud elektrienergiat tarbida ja selle eest ka osaliselt tasuda. 04.02.2000 paigaldas hageja kostjale elektriarvesti algnäiduga 000001, mille eest esitas kostjale arve. Kostja tasus arve ja asus elektrienergiat tarbima. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule varustas hageja kostjat korrektselt elektrienergiaga. Kostja ei täitnud omapoolset kohustust tarbitud energia eest tasuda ning tal tekkis võlgnevus hageja ees, mille põhiosa on hagiavalduse esitamise seisuga 7 456 krooni. Hageja on saatnud kostjale mitmeid meeldetuletuskirju ning pretensioone nõudega võlgnevus likvideerida või alustada läbirääkimisi võlgnevuse likvideerimiseks, kostja ei ole võlgnevust likvideerinud. Hageja on katkestanud kostja varustamise elektrienergiaga. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 7 456 krooni ja kohtukuluna tasutud riigilõivu 560 krooni väljamõistmist. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja ei ole hagiga nõus. Kostja teatab 13.01.2006 saadetud vastuses, et 1999.a. oktoobrikuus töötas kostja kinnisvaramaaklerina. Kostjal oli ostja Akadeemia tee 42-65 Tallinnas asuvale korterile, kuhu oli sisse kirjutatud O.P. Akadeemia tee 42 ühiselamus asuvad korterid oli tollal erastamata. Isiku väljakirjutamiseks tuli passilauda esitada tõend, mille kohaselt väljakirjutamise hetkel puudus võlgnevus üüri ja elektrienergia eest. Võlgade maksmisel vormistati tõendid kostja nimele, et oleks probleemide korral võimalik raha tagasi saada. Nimetatud korteril oli üürivõlgnevus 2 359,42 krooni. Korterisse sisse kirjutatud O.P sai kostjalt korteri eest ettemakse summas 1 000 krooni toidu ostmiseks. 28.10.1999 vastu 29.10.1999 suri O.P narkootilise aine üledoosi tagajärjel. Korteri ümbervormistamine osutus seejärel võimatuks ja korteri omanikuks jäi Ehitajate EEV. Kostja ei oma ettekujutust, mis moel sai temal tekkida hagiavalduses nimetatud võlgnevus, kuna kostja ei ole kunagi olnud Akadeemia tee 42-65 korterisse sisse kirjutatud, ei ole seal kunagi viibinud ega elanud. Kostja arvates on kusagil tekkinud segadus paberitega. Kohtu põhjendused Hageja jäi 11.04.2006 toimunud kohtuistungil oma nõude juurde. Kostja jäi oma vastuse juurde. Hageja esindaja leidis, et kostja tunnistab, et on võtnud enda kanda kolmanda isiku võla ja selle ka tasunud. Hageja palub hagi rahuldada. Kostja väitel puudus hagiavalduses nimetatud 1990-ndate aastate lõpus sõlmitud suuline leping. Hageja on nõudnud suulise lepingu alusel tasumata jäänud 7 456 krooni väljamõistmist. Hageja hinnangul on poolte vahel sõlmitud elektrienergia ostu-müügi leping. Hageja väitel on kostja vastava tahteavalduse teinud, asudes elektrienergiat tarbima ja tasudes elektrienergia eest. Kostja väidab, et ei ole vastavat tahteavaldust teinud, ei ole Akadeemia tee 42-65 korteris kunagi elanud ega seal elektrienergiat tarbinud. Kostja väidab, et ta vaid tasus O.Pi eest 1999.a. võlgnevuse, võimaldamaks korteri müüki. Hageja poolt 04.02.2000 esitatud arvest nr 4408377 (t lk 8) ning 30.12.2004 esitatud arvest nr 22006008 (t lk 9) nähtub, et hageja on nõudnud kostjalt kokku 7 456 krooni tasumist. Nimetatud arved on tasumata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagi aluseks olevate asjaolude toimumise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 165 lg 1 kohaselt loetakse leping sõlmituks, kui poolte vahel vastavatel juhtudel ka nõutavas vormis - on saavutatud kokkulepe kõigis selle olulistes punktides. Olulised on need lepingu punktid, mis on sellisteks tunnistatud seadusega või on vajalikud antud liiki lepingutes, samuti ka kõik need punktid, millede suhtes ühe poole avalduse põhjal peab olema saavutatud kokkulepe. Hagi aluseks olevate asjaolude toimumise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 61 lg 1 kohaselt on tehingus oluline isiku tahe, mis on väljendatud tahteavalduses. TsÜS § 62 lg 1 kohaselt võib tahteavaldus olla väljendatud otseselt või kaudselt. Kaudne on TsÜS § 62 lg 3 kohaselt tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tehingu tegemise tahet. Poolte vahel puudub kirjalik leping. Kostja eitab suulise lepingu sõlmimist. Kohus leiab, et hageja ei ole elektrienergia ostu-müügi lepingu sõlmimist tõendanud. Tulenevalt kõigist eeltoodud asjaoludest ei saa lugeda elektrienergia ostu-müügi lepingu sõlmimist tõendatuks. Kostja poolt teatavaks tehtud asjaolu, et kostja on tasunud teise isiku eest selle isiku võlgnevuse, et ole käsitletav tahteavaldusena lepingu sõlmimiseks hagejaga. Kuna ostu-müügi lepingu olemasolu on tõendamata, ei saa kostjal olla kohustust tasuda lepingu alusel elektrienergia tarbimise eest. Seega jätab kohus hageja nõude 7 456 krooni saamiseks rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kuuluvad kohtukulud jaotamisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS redaktsioonis. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 60 lg-st 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis), mille kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Otsus on tehtud kostja kasuks. Kostja ei ole taotlenud hagejalt kohtukulude väljamõistmist. Hageja kohtukulud jäävad hageja enda kanda. Meelis Eerik Kohtunik