) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule.
kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud.
lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega.
lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral.
lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Kostja väitel ei ole talle hagimaterjalides viidatud ja lisatud üldtingimusi eelnevalt tutvustatud ega väljastatud. Kostja on allkirjastanud Q-GSM lepingu, kinnitades seega, et on tutvunud QGSM lepingu, Tingimuste (Q-GSM lepingu tingimuste) ja hinnakirjade kõigi tingimustega ning kohustub neid täitma. Kostja on seega on allkirjaga kinnitanud, et on tingimustega tutvunud ning kostja väide, et nimetatud üldtingimusi ei ole kostjale eelnevalt tutvustatud ega ka väljastatud, on tema enda allkirjaga ümber lükatud. Kostja väite kohaselt nägi ta hageja esitatud dokumentatsiooni (v.a leping ja pakkumine) esmakordselt hagimaterjalides. AS Ritabell poolt hagejale saadetud teatest lepingu lõpetamise kohta, teatisest nõude loovutamise kohta, arvetest ja Julianuse Inkasso Agentuur AS saadetud võlateatisest nähtub, et võlgnevusest on kostjat teavitatud aadressil Sõpruse 21-7 KohtlaJärve. See aadress oli märgitud liitumislepingusse. Vastavalt üldtingimuste p-le 4.1.10 oli kostja kohustatud teist lepingupoolt teavitama kirjalikult oma aadressi muutumisest. Kostja oma kohustust ei täitnud, seetõttu ei saanud hageja kostjat võlgnevusest teavitada. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, mille kohaselt ta sai müügiesinduselt kinnituse, et vastastikused võlgnevused puuduvad. Kostja on seisukohal, et vastavalt sõlmitud lepingule ja ka esitatud üldtingimustele ei saa kostja võlgnevus ületada 500 krooni (krediidilimiit). Üldtingimuste punkti 1.2.6 kohaselt on krediidilimiit AS-i Ritabell poolt kehtestatud rahaline piirsumma, milleni AS Ritabell võib osutada kostjale teenuseid võlgu. Krediidilimiidi rakendamine oli seega AS-i Ritabell õigus, mitte kohustus. Üldtingimuste punkti 7.8 kohaselt oli kostjal kohustus mitte ületada oma krediidilimiiti. Asjaolu, et kostja kasutas AS Ritabell teenuseid üle nimetatud krediidilimiidi, ei võta hagejalt õigust nõuda kostja poolt tarbitud teenuste võlgnevust krediidilimiiti ületavas osas. Kostja on taotlenud viiviste vähendamist, tuginedes asjaolule, et ei olnud võlgnevusest teadlik ja ei saanud seetõttu võlgnevust ka likvideerida. Hageja on juba vähendanud viiviste nõuet 28 474,44 kroonilt põhivõlgnevuse summani. Kohus leidis, et kuivõrd kostja teadmatus tulenes kostjapoolsest kohustuse rikkumisest, ei ole täiendav viivise vähendamise nõue põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 7 617,56 krooni ja viivise 7 617,56 krooni, kokku 15 235,12 krooni tasumist. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal oma lepingust tulenevat kohustust täitnud. Kohus on hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustanud oma siseveendumuse kohaselt. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 15 235,12 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kuuluvad kohtukulud jaotamisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS redaktsioonis. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis). Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p-le 1 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Väljamõistmisele kuulub hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1 400 krooni ning, arvestades asja mahtu ja keerukust, õigusabikulud 761,76 (15 235,12 x 5%) krooni, kogusummas 2 161,76 krooni hageja kasuks. Meelis Eerik Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.