← Eesti

2-05-20836/1

2-05-20836 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-05-20836 Otsuse kuupäev Jõhvi,

  1. mai 2006.a kell 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi AS Kohtla-Järve Soojus hagi J. Z. vastu 5 734,27 krooni nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
  2. aprill 2006.a. Istungil osalenud isikud Hageja esindaja P. P. (isikukood X); Kostja J. Z. (isikukood X). Resolutsioon
  3. Hagi rahuldada, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses.
  4. Mõista välja J. Z.´lt (isikukood X, elukoht X) AS-i Kohtla-Järve Soojus (registrikood X, asukoht X) kasuks võlgnevus 5 244.25 (viis tuhat kakssada nelikümmend neli) krooni ja 25senti ja kohtukulud 620 (kuussada kakskümmend) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil ASJAOLUD
  5. novembril 2005.a esitatud hagiavalduse kohaselt kostja on jätnud õigeaegselt tasumata hageja poolt osutatud soojusenergia teenuste eest korteris aadressil X. Kostjale on välja saadetud 1

(3)2-05-20836 pretensioonid, milles tuletati meelde võlgnevuse olemasolust ja selle tasumata jätmise tagajärgedest. Kostja võlgnevust ei ole tasunud.
  1. Hageja palus vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 26, korteriomandiseaduse (KOS) § 13, elamuseaduse (ES) § 37, tsiviilkoodeksi (TsK) § 477 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027 välja mõista kostjalt seisuga 01.06.2005.a tekkinud soojusenergia võlgnevus 5 734,27 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 420 krooni, kinnistusosakonna tõenditasu 40 krooni ja õigusabikulud 224,20 krooni. KOSTJA VASTUS
  2. Hagiavalduse esitamisest ja kirjalikult vastamise kohustusest teatati kostjale. Hagimaterjalid ja kohtuteade on kostjale kätte antud, kuid kostja ei esitanud kohtule kirjalikku vastust. KOHTUISTUNG
  3. Kohtuistungil hageja esindaja jäi hagiavalduses toodud põhjenduste juurde ja palus hagi rahuldada. Esindaja seletuste kohaselt oli kostja korteri omanik. Kuni 2002.a detsembrikuuni osutas hageja kostjale soojusenergia teenuseid. Kostja maksis osutatud teenuste eest osaliselt, viimane makse on kostjalt laekunud 12.10.2001.a. Esindaja vähendas haginõude 2003.a jaanuari ja veebruari kuude soojuse jagamise eest arvestatud 21,60 krooni võrra.
  4. Kostja seletuste kohaselt oli ta korteriomanik ja kuni 2001.a jaanuarikuuni maksis ta soojusenergia eest.. Hiljem ei saanud ta enam üksi selles korteris elada. Talle tehti silmaoperatsioon ja ta vajas kõrvalist abi. Sellepärast kolis ta korterist välja. Nüüdselt elumaja on üldse ära lammutatud. Kostja hagi ei tunnistanud. Ta nõustus maksma hagejale vaid kohtu poolt määratavas ulatuses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  5. Kohus tutvunud hagiavaldusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses.
  6. Hooneregistri tõendi kohaselt kuulus kostjale omandiõiguse alusel korteriomand asukohaga Järveküla tee 46-58, Kohtla-Järve. Ka kostja on kinnitanud, et erastas ja kuni 2001.a novembrikuuni elas selles korteris.
  7. Võlgnevuse tõenditest nähtub, et kostja pole hageja poolt osutatud teenuste eest korrapäraselt tasunud. Seisuga 31.12.2002.a arvestas hageja kostjale soojusenergia eest 21 194.16 krooni, s.h kuni 30.09.2002.a 20 518.46 krooni aja ajavahemikul 01.10.2002.a-31.12.2002.a eest 675.70 krooni. Sellest kostja on tasunud 15 949.91 krooni (t.lk. 8-13), 234.21 krooni tasutud summast on läinud viiviste katteks.
  8. Alates 27.03.1999.a kuni 01.07.2001.a kehtinud EES §151 lg2 teisest lausest ning korteriühistuseaduse §151 lg1 teisest lausest lähtudes lisaks hooldus- või majapidamiskuludele pidi eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ning soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest. Kuni 01.07.2002.a kehtinud AÕS §26 lg1 alusel asjast kasu saamiseks õigustatud isik pidi kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused. Alates 2
(3)2-05-20836 01.07.2001.a kehtima hakanud korteriomandiseaduse §13 lg1 alusel tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. Nendest sätetest tulenevalt oli kostja kohustatud tasuma hagejale tegelikult osutatud teenuste eest.
  1. Kohtla-Järve Linnavolikogu 21.05.2004.a otsusega nr 119 tunnistati hoone asukohaga Järveküla tee 46, Kohtla-Järve edasiseks kasutamiseks kõlbmatuks. Seega hageja poolt teenuste osutamise ajal omandiõigus korterile kuulus kostjale ja hoone elamiseks kõlblik. Kostja vastuväited, et ta alates 2001.a novembrikuus pole selles korteris elanud, ei vabasta teda seadusest tulenevate kohustuste täitmisest. Kostja on kinnitanud, et korter oli elamiseks kõlblik. Asjaolu, et tervise seisundi tõttu pidi kostja enda tütre juurde elama asuma, ei loonud kostjale õigust hageja poolt tegelikult osutatud soojusenergia teenuste eest mittetasumiseks.
  2. Poolte vahel ei olnud sõlmitud lepingut soojusenergia tarnimise kohta. Seega ei olnud hagejal õigust arvestada kostjale viiviseid. Hagejal ei olnud keelatud teha ümberarvestust kostjal saadud 234.21 krooni viivise osas. Samas antud asjaolu ei välista ülejäänud võlgnevuse osas hagi rahuldamist. Jättes osutatud soojusenergia teenuste eest tasumata, ilma aluseta säästis kostja hageja arvelt raha. Kuni 01.07.2002.a kehtinud TsK §477 sätestas alusetult säästetud vara tagastamise kohustuse. Vastavalt TsK §477 lg6 kuulus tagastamisele vara, milline oli säästetud või omandatud teise isiku arvel ilma seaduse või tehingu aluseta. Alates 01.07.2002.a kehtima hakanud VÕS §1027 alusel peab isik andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Nendel põhjendustel tuleb hagi rahuldada kostjal tegelikult tekkinud võlgnevuse 5 244.25 krooni (21 194.16 - 15 949.91) ulatuses.
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne sama seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätestatut. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 420 krooni ning 200 krooni kostja ajalehekuulutusega kutsumise eest, mis vastavalt TsMS § 162 lg 1 kuulub väljamõistmisele kostjalt.
  4. Hageja ei esitanud tõendeid korteri omandiõiguse tõendi eest 40 krooni ja õigusabikulude eest 224.20 krooni tasumise kohta. Kostja ei nõustunud nimetatud kohtukulude tasumisega, mistõttu vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg3 kohus jätab nimetaud kohtukulud kostjalt väljamõistmata.
  5. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §442, §452, §453 lg1, lg2, §631, §632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.