2-05-1160/1

2-05-1160/34 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2006, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-1160/34 (endine nr 2/34-2771/05) Tsiviilasi Tallinna linna hagi E.Li ja K.Vi vastu vanemaõiguste äravõtmiseks ja elatise saamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 12.01.2006 kohtuistungil Menetlusosalised ja nende esindajad hageja: Tallinna linn Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu, Tulika 33B, Tallinn, esindaja R.L kostja: E.L kostja: K.V Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt.
2. Võtta ära vanema õigused E.Lilt poja V.Vi (V), .a suhtes.
3. Välja mõista E.Lilt alates 08.04.2005.a kuni 31.12.2005 elatusraha 1345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni kuus ja alates 01.01.2006 elatusraha 1500 (üks tuhat viissada) krooni kuus poja V.Vi sünd 22.11.2001.a ülalpidamiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni Tallinna Lastekodu kasuks.
4. Jätta rahuldamata Tallinna Linna hagi K.Vi vastu vanemaõiguste äravõtmiseks.
5. Välja mõista K.Vilt alates 08.04.2005.a kuni 31.12.2005 elatusraha 1345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni kuus ja alates 01.01.2006 elatusraha 1500 (üks tuhat viissada) krooni kuus poja V.Vi sünd 22.11.2001.a ülalpidamiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni Tallinna Lastekodu kasuks. Menetluskulude jaotus
6. Välja mõista E.Lilt riigilõiv 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) krooni riigituludesse, 1 2-05-1160/34 mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides viitenumber
7. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohtu ja kohtumaja nimetus, tsiviilasja number ja menetluskulu katteks.
8. Välja mõista K.Vilt riigilõiv 1400 (üks tuhat nelisada) krooni riigituludesse, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides viitenumber
9. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohtu ja kohtumaja nimetus, tsiviilasja number ja menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kostjate kooselust on 22.11.2001 sündinud poeg V.V. Kostjad elavad eraldi. Kostjad kuritarvitavad alkoholi ja on kindla elu- ja töökohata. Kostjad ei ole viimase 3 aasta jooksul täitnud nõuetekohaselt vanema kohustusi. Alkoholi kuritarvitamise ja asotsiaalse eluviisi tõttu on nad korduvalt ohtu seadnud poja elu ja tekitanud lapsele kannatusi. Lapsel on olnud väärkohtlemise nähud. E.Li ja tema lapse elu korraldamisega on hageja tegelenud alates 2002.a maist. Sellest ajast alates on E.Lil olnud 11 erinevat elukohta ja kooselu 5 erineva mehega. E.Li ja tema lapsega on tegelenud Tallinna linna kõikide linnaosa valitsuste lastekaitsetöötajad ja psühholoogid. Kostjad ei suuda rahuldada poja elementaarseid vajadusi s.o kindel elukoht, toit, järjepidev hoolitsus. 18.03.2005 paigutas K.V poja Tallinna Turvakodusse, kuna lapse ema asukoht oli teadmata ja last valvasid alkoholijoobes isikud. Kaido Looril endal puudusid võimalused lapse hooldamiseks. Käesoleval ajal viibib laps Tallinna Lastekodus. E.Li 15.03.1992 sündinud tütart kasvatab vanaema, kes on kohtotsusega määratud eestkostjaks. Hageja palub kostjatelt ära võtta vanema õigused poja Veiro suhtes ja välja mõista lapse ülalpidamiseks elatis seadusega kehtestatud miinimum määras Tallinna Lastekodu kasuks. Kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde ja palub hagi rahuldada juhindudes PkS §-st 54 lg 1 p 1 ja 4 ja §-st
10. Kostja E.Li vastuväited 2 2-05-1160/34 Kostja kirjalikke vastuväiteid ei esitanud. 06.09.
11. istungil antud seletuse kohaselt hagi ei tunnista. Kostja leiab, et ta on täitnud vanema kohustusi nõuetekohaselt, laps on hooldatud ja söödetud. Kostja soovib ise last kasvatada. Kostja eitab alkoholi kuritarvitamist ja lapse hooleta jätmist. Kostja K.Vi vastuväited Kostja soovib ise last kasvatada. Kuna ta elab lahus teisest kostjast, siis lapse kasvatuses osalemisel on olnud raskusi, kuna E.L vahetab pidevalt elukohti ning talle ei teatada lapse uut asukohta. Kostja on ise pöördunud lastekaitsesse abi saamiseks põhjusel, et lapse ema kuritarvitab alkoholi. Kostja ise viis 18.03.2005 lapse turvakodusse, et kaitsta last teise kostja eest. Viimise ajal puudus kostjal võimalus last enda juurde võtta, kuna tal ei olnud sel hetkel lapsele vajalikke tingimusi pakkuda. Kostjal on alaline töö- ja elukoht olemas ning vältimaks probleeme alkoholiga viibis ta vabatahtlikul ravil ja lasi endale implanteerida alkoholivastase depoo preparaadi. Kostja külastab poega lastekodus nii palju kui hageja luba annab s.o kord nädalas. Kuna enne istungit viimasel nädalal oli poeg haige ja viibis haiglas, siis kostja külastas poega iga päev. Kostja palub jätta tema suhtes hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kostja E.L on kohtuistungi ajast ja kohast teadlik, mida kinnitab kostja allkiri toimikus. Kuna kohus on 09.06.2005 kohtuistungil kostja ära kuulanud ja kostja on teatanud hagejale, et ta ei osale kohtuistungil, siis kohus peab võimalikuks asja sisulist arutelu E.Lita nagu hageja taotleb, teine kostja ei oma sellele vastuväiteid. Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, kostja K.Vi ja 06.09.2005 istungil kostja E.Li, tunnistajad Katri Hermiku, Maire Rahe, Elo-Anne Kalevi, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja see kuulub osalisele rahuldamisele.
12. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 50 lg. 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vastavalt PkS § 54 lg 1 p 1 ja p 4 võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või avaldab lapsele muul viisil kahjulikku mõju. Kohtule esitatud materjalidega ja tunnistajate ütlustega leidis tõendamist, et kostja E.L ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Tõendamist on leidnud asjaolu, et E.L on jätnud oma lapse üksinda alkoholijoobes isikutega. E.L kuritarvitab alkoholi. Laps on olnud hooldamata ja ravimata keskkonnas, mida ei saa pidada normaalseks keskmisele täiskasvanud inimeselegi. Lapse kehal on olnud väärkohtlemise jälgi (hematoomid). E.L vahetab sageli töökohti – 10 kuu jooksul 5 töökohta. E.L on sagedaste elukoha ja elukaaslaste vahetuse tõttu loonud lapsele mitteturvalise keskkonna. Lapsel ei ole senini stabiilset ja turvalist kodu olnud. Laps on varasemalt paigutatud turvakodusse. Sagedaste elukoha vahetustega on E.L takistanud suhtlemist K.Vil lapsega, kuna viimasele oli teadmata lapse elukoht. Kohus on seisukohal, et E.Li tegemata jätmised lapse kasvatamisel ja hooldamisel ei saa samastada kostja K.Vi tegemata jätmistega. Raske on täita vanema kohustusi kui ei ole teada, kus laps elab. Kohus leiab, et K.Vi seletus, et ta pidevalt püüdis teada saada kuhu E.L koos lapsega kolis, et poega külastada, on veenev. Hageja ise on kinnitanud, et E.L kolis viimase paari aasta jooksul 11 korda ja tal on olnud kooselu 5 erineva mehega sh 2004.a 3 mehega. E.L külastas oma poega lastekodus viimati 2005.a kevadel. 3 2-05-1160/34 Kohus leiab, et K.Vil on olnud mõjuvad põhjused kohustuse mittetäitmiseks. K.Vi kasuks on asjaolu, et ta on ise pöördunud abi saamiseks lastekaitsesse, viis ise poja turvakodusse, tal on alaline elu- ja töökoht, ta on pidevalt külastanud poega lastekodus. Tunnistaja ütluste järgi K.V on olnud alati kaine. Kohtule jääb arusaamatuks miks hageja piiras kokkusaamiste kordi kui kokkusaamised ei kahjustanud alaealise huve. K.V on vabatahtlikult astunud tõsiseid samme vabanemaks alkoholitarbimisest, mille kinnituseks esitas kohtule tõendi. Hageja ja tunnistaja, kes on E.Li ema, viited K.Vi vägivaldsusele on jäänud paljasõnaliseks, kuna teadmine tugineb teiste isikute sh E.Li jutule. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis omaks kaalu, et K.Vilt tuleks ära võtta vanema õigusi põhjusel, et ta avaldaks lapsele kahjulikku mõju. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostjalt E.Lilt poja Veiro suhtes vanema õiguste äravõtmine on põhjendatud ning vastab lapse huvidele. Kostjalt K.Vilt vanema õiguste äravõtmine ei ole põhjendatud ning ei vasta lapse huvidele. Kohus juhib hageja tähelepanu, et lapse huvides peab jätkuma regulaarne kontroll pärast seda kui Veiro asub elama isa st kostja K.Vi juurde. Kohus juhib kostja K.Vi tähelepanu, et ta peab taluma eestkosteasutuse poolt teostatavat kontrolli kuni riik saavutab veendumuse, et kostja tuleb toime lapse nõuetekohase hooldamise ja kasvatusega.
13. Vastavalt PkS § 60 lg-le 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele. Elatis mõistetakse välja nõude esitanud isiku (hageja) kasuks. Vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest. Alates 14.05.2004.a PkS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kuni 31.12.2005.a oli Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 2690 krooni ja alates 01.01.2006.a on 3000 krooni. Seega ühele lapsele ei tohi olla igakuine elatis väiksem kuni 31.12.2005 1345 krooni ja alates 01.01.2006 1500 krooni. Kohus leiab, et seadusega kehtestud miinimum elatise suurust ei pea põhjendama. Kohus on seisukohal, et lapse ülalpidamine on mõlema vanema kohustus ning vanemad peavad korraldama oma elu nii, et kohustused lapse osas saaks täidetud vastavalt lapse vajadustele kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kuna laps on alates 18.03.2005 olnud riigi ülalpidamisel, siis kohus peab põhjendatuks elatise väljamõistmise Tallinna Lastekodu kasuks alates hagi esitamisest kuni lapse viibimiseni seal, mis eelduslikult oleks kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud vanema õiguse äravõtmises jätta kostja E.Li kanda, seega kohus mõistab välja E.Lilt 60 krooni, mis tuleb tasuda riigituludesse. Vastavalt TsMS § 64 lg-le 1 kui hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest, mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu riigituludesse ja TsMS § 48 lg 1 p 3 ja RlvS § 37 lg 1 lisa 2 ja 3 järgi kuulub elatise nõudelt kummaltki kostjalt välja mõistmisele riigilõiv 1400 krooni. 4 2-05-1160/34 Maire Lukk Kohtunik 5