← Eesti

3-06-668/7

Obsah (5)§ 12§ 1§ 10§ 5§ 2

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 20.juunil 2006.a Jõhvi Haldusasja number 3-06-668 Haldusasi: J.K kaebus

) ning Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusest nr. 309 „Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr. 207 „Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ muutmine“ kaebajal õigus taotleda väljateenitud aastate pensioni. 27.01.2006 kirjaga nr. 6.V44-9/2294 teatas Virumaa Pensioniameti Kohtla-Järve osakond kaebajale, et sotsiaalministeeriumi 12.01.2006 eelnõu Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr. 207 „Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelude ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord“ muutmine seletuskirjast tulenevalt pikeneb pensioni määramise tähtaeg kuni vastava määruse avaldamiseni. Virumaa Pensioniameti 16.02.2006 otsusega nr.xxxxx jättis vastustaja kaebaja avalduse väljateenitud aastate pensioni saamiseks rahuldamata. Avalduse rahuldamata jätmisel viitas vastustaja otsuses Vabariigi Valitsuse 07.02.2006 määrusele nr. 39 „Vabariigi Valitsuse 16.07.1996 määruse nr. 207 „Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord“ muutmine“, mis jõustus tagasiulatuvalt 01.01.2006. J.K leiab, et pensionikomisjoni otsus rikub tema

-st tulenevat õigust saada väljateenitud aastate pensioni. Otsuse õigusvastasust põhjendab kaebaja alljärgnevaga: sotsiaalministri 31.12.2001 määruse nr. 167 „Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend“ § 10 sätestab, et pensioniavaldus vaadatakse läbi kümne tööpäeva jooksul pärast avalduse ning pensioni taotlemiseks vajalike dokumentide saabumist või sama tähtaja jooksul pärast täiendavate dokumentide saabumist. Kaebaja esitas 11.01.2006 vastustajale koos pensioniavaldusega pensioni määramiseks kõik vajalikud dokumendid. Seega oli vastustaja kohustatud võtma vastu otsuse hiljemalt 25.01.

  1. Samuti tuli otsuse vastuvõtmisel juhinduda kehtivast Vabariigi Valitsuse määrusest nr.
  2. Kaebaja leiab, et vastustaja rikkus avalduse menetlemisel haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg-tes 2 ja 4 sätestatud nõudeid, mille kohaselt menetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt. Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui määruses või seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kooskõlas Põhiseaduse (edaspidi PS) §-ga 3 teostatakse riigivõimu üksnes PS-e ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sama paragrahvi kohaselt on täitmiseks kohustuslikud ainult avaldatud seadused. Seega peavad riigivõimu teostavad ametiisikud juhinduma oma tegevuses ainult kehtivatest seadustest või muudest õigusaktidest. Haldusorgan tohib individuaalset vabadust piirata ainult siis, kui teda volitab selleks seadus. Antud juhul lähtus vastustaja menetlustähtaja pikendamisel õigusakti eelnõu seletuskirjast, mistõttu tema tegevus on vastuolus PS-ga. Kaebaja märgib, et PS §-s 10 sätestatud õigusriigi põhimõtete järgimine tähendab kehtiva õiguse respekteerimist, õiguspärase ootuse põhimõttest kinnipidamist ning keeldu kehtestada õigusakte tagasiulatuvalt. Vabariigi Valitsuse määrus „Õigustloovate aktide eelnõu normitehnika eeskiri“ § 20 lg 1 sätestab, et seaduste tagasiulatuv kohaldamine on keelatud, kui see toob kaasa isiku kohustuste või vastutuse suurenemise või õiguste või vabaduste vähenemise või muu negatiivse tagajärje. Nimetatud eeskirja § 39 kohaselt laieneb 2

(9)3-06-668 eeltoodu ka täitevvõimu määrustele. Kaebaja märgib, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusele nr. 309 oli kaebajal õigus väljateenitud aastate pensionile, kuid Vabariigi Valitsuse 07.02.2006 määruse nr. 39 kehtestamine tagasiulatuvalt tõi kaasa tema õiguste vähenemise. Seega on Vabariigi Valitsuse 07.02.2006 määruse nr. 39 kehtestamine vastuolus PS §-st 10 tuleneva õiguspärase ootuse põhimõttega. Õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt peab igal isikul olema võimalus tegutseda mõistlikus ootuses, et tema õigused ja kohustused jäävad kehtima ega muutu rabavalt talle ebasoodsas suunas. Kaebaja lähtub Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi 30.09.1994 otsusest nr. III-4/A5/94, milles kolleegium on asunud seisukohale, et igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seaduses tehtav muudatus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja J.K kaebuses toodud taotluse juurde ja märkis, et Virumaa Pensioniamet rikkus seadust ega tunnistanud tema õigust saada

-e alusel pensioni. Virumaa Pensioniameti seisukoht, mille kohaselt PolTS-e § 212 sattus tervikuna ekslikult Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusesse nr. 309, on vale. Tegemist ei ole eksitusega, vaid rahaliste vahendite puudumisega pensionite maksmiseks. Seaduseandja ei tohi eksida. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt peaksid saama väljateenitud aastate pensioni need isikud, kes jõudsid esitada avalduse Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr. 309 kehtivuse ajal. Need, kes hiljaks jäid, ei omanud enam õigust sellele pensionile. J.K palub välja mõista vastustajalt vastavalt kaebusele lisatud kohtukulude nimekirjale õigusabikulu 1 500 krooni vastavalt käsunduslepingule ja riigilõivu 10 krooni, kokku 1 510 krooni. Vastustaja Virumaa Pensioniamet ei tunnista J.K kaebust ning põhjendab oma seisukohta alljärgnevaga: J.K esitas 11.01.2006 avalduse pensioni määramiseks

§ 12alusel.

Avaldusele lisas ta tööraamatu, Ida Politseiprefektuuri 10.01.2006 teatise nr. IDA 4.44.12/1111 ja teenistuslehe. Ida Politseiprefektuuri teatise kohaselt on J.K`le seisuga 09.01.2006 arvestatud teenistusaega politseinike ametikohtadel, siseasjade organite rea- ja juhtivkoosseisu ametikohtadel ning tegevteenistuse aeg kaitsejõududes ja sõjaväes 28 aastat 1 kuu ja 2 päeva, kusjuures teenistusaeg ajavahemikul 01.03.1991-01.09.1994 on arvestatud sooduskorras kolmekordselt.

§12

alusel on õigus saada väljateenitud aastate pensioni politseinikel, päästeteenistujatel ja vanglaametnikel, kes on töötanud politseis, päästeteenistuses või vanglas sellele pensionile õigust andvatel kutsealadel või ametikohtadel vähemalt 25 aastat. 27.01.2006 saatis Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti KohtlaJärve osakond J.K-le kirja, milles teatas, et tema avaldust ei ole võimalik läbi vaadata sotsiaalministri 31.12.2001 määrusega nr. 167 vastu võetud „Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendi“ p 10 lg-s 1 kehtestatud kümnepäevase tähtaja jooksul. Ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjus on Vabariigi Valitsuse 19.01.2006 istungil heakskiidetud Vabariigi Valitsuse 16.07.

  1. a määruse nr. 207 “Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord” muutmine, mida kohaldatakse tagasiulatuvalt 01.01.
  2. Kirjas märgiti, et nimetatud õigusakt võib mõjutada pensioniavalduse lahendamist, millest tulenevalt vaadatakse pensioniavaldus läbi koheselt pärast määruse avaldamist Riigi Teatajas. HMS § 41 alusel peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse, kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul. Esitatud tööraamatu kohaselt oli J.K teenistuses siseasjade organites alates 16.11.1980 kuni 06.12.1982 ning teine periood algas 01.01.1987 ja kestab kuni käesoleva ajani. Juhul, kui kaebajal oleks politseiametniku staaži 25 aastat, siis oleks talle võimalik

-e alusel pensioni määrata. J.K leiab oma kaebuses, et pensioniamet on tema väljateenitud aastate pensioni väljaarvutamise ja määramise viivitamisega rikkunud tema õigusi ning menetlustähtaja pikendamiseks puudus õiguslik alus. 3

(9)3-06-668 Virumaa Pensioniamet selgitab väljateenitud aastate pensioni määramise otsustamise edasilükkamist sellega, et seisuga 11.01.2006, mil J.K edastas Virumaa Pensioniametile avalduse pensioni saamiseks, oli Sotsiaalministeerium algatanud väljateenitud aastate pensioni määramisel tähtsust omava määruse eelnõu, millega muudeti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrust nr. 207 “Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord“ Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusega nr.
  1. Määrusega nr. 309 viidi politsei-, pääste- ja vanglaametnike, kellel on õigus väljateenitud aastate pensionile, ametinimetused kooskõlla kehtiva seadusandlusega.Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr.309 § 2 p-i 2 sattus aga ekslikult järgmine säte: “2) punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: “
  2. Õigus väljateenitud aastate pensionile “Väljateenitud aastate pensionide seaduse” § 12 alusel on: 1) “Politseiteenistuse seaduse” §-s 5 nimetatud politseiametnikel, kellel on sama seaduse §-s 21² sätestatud politseiteenistuse staaž;”. Viidatud ekslik säte võimaldaks PolTS § 21² lg 4 alusel arvata politseiteenistuse staaži hulka teenistusaja politseiametnikuna ja Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti uurijana või uurimisala juhtivtöötajana alates 01.03.1991.01.09.1994 sooduskorras kolmekordselt. PolTS § 21² lg 4 sätestab, et politseiteenistuse staaži hulka arvatakse teenistusaeg politseiametnikuna ja Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti uurijana või uurimisala juhtivtöötajana alates 01.03.1991-01.09.1994 sooduskorras kolmekordselt. J.K esitas pensioniavalduse lähtudes Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusest nr. 309, samast määrusest lähtuvalt oli ka Ida Politseiprefektuur arvestanud teenistusperioodi 01.03.1991–01.09.1994 sooduskorras kolmekordselt. 19.01.2006 toimunud Vabariigi Valitsuse istungil kiideti heaks päevakorra punkt 6 “Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr 207 ”Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvestamise kord” muutmine”“. Määruse eelnõuga parandati eksitus määruses ja sätestati politseiametnikele väljateenitud aastate pensioni määramiseks vajaliku staaži arvestus seni kehtinud alustel. Määruse muutmise eesmärgiks on kõigi väljateenitud aastate pensioni saajate võrdne kohtlemine. Määruse muutmisega taastati väljateenitud aastate pensioni määramisel seni kehtinud põhimõte, mille kohaselt kõik väljateenitud aastate pensionid määratakse tegelikult töötatud, aga mitte teatud perioodi ulatuses sooduskorras arvestatud teenistusaastate eest. Määruse eelnõu oli Sotsiaalministeeriumi poolt esitatud Vabariigi Valitsusele kooskõlastamiseks 12.01.2006, st 1 päev pärast päeva, mil J.K esitas Virumaa Pensioniametile avalduse väljateenitud aastate pensioni määramiseks. 01.01.2006 tagasiulatuvalt jõustunud Vabariigi Valitsuse 07.02.2006 määrusega nr. 39 muudeti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrust nr. 207 „Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvestamise kord” ja nimetatud määruse § 1 p-i 2 kohaselt sõnastatakse Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr. 207 lisa “Politseiametnikele, päästeteenistujatele ja vanglaametnikele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametinimetuste loetelu ning neile selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvestamise kord” punkti 1 alapunkt 1 järgmiselt: 1) „Politseiteenistuse seaduse §-s 5 nimetatud politseiametnikel, kellel on sama seaduse § 21² lõikes 1 ja lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud politseiteenistuse staaž;”. Määruse nr. 39 § 2 kohaselt rakendatakse määrust tagasiulatuvalt alates 01.01.
  3. Vabariigi Valitsuse 07.02.12006 määruse nr. 39 tekstist on kaotatud Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusesse nr. 309 eksituse tõttu sattunud viide PolTS § 21² tervikuna. Vabariigi Valitsuse esitatud määruse eelnõu seletuskirja kohaselt on määrust vaja rakendada tagasiulatuvalt, sest pensioni 4
(9)3-06-668 ümberarvutamiseks või määramiseks on esitatud pensioniametitesse juba avaldusi. Osa politseiprefektuure on seletuskirja kohaselt andnud politseiametnikele välja tõendeid, kus ajavahemik 01.03.1991-01.09.1994 arvestati pensioniõigusliku staaži hulka sooduskorras kolmekordselt. Teised prefektuurid, olles teadlikud Vabariigi Valitsuse seisukohast, et ekslikult sõnastatud säte tuleb muuta, neid aga välja ei andnud. Kuna vastavalt riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi RPKS) § 32 lg-le 2 määratakse pension üldjuhul taotlemise päevast, hakkaksid need isikud, kes jõudsid esitada avalduse pensioni ümberarvutamiseks või määramiseks ajal, mil kehtis muudetav määruse redaktsioon, saama suuremat pensioni või saama üldse väljateenitud aastate pensioni, kuna staažinõue täitus. Kui määrust tagasiulatuvalt ei rakendataks, siis need isikud, kes ei jõudnud esitada avaldust, ei hakkaks seda saama. See oleks aga isikute ebavõrdne kohtlemine ning tekitaks palju rohkem kohtusse pöördumisi kui tagasiulatuv muutmine, kuna pensionite ümberarvestamist ei ole jõutud veel teha. Seletuskirjas viidatakse Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahenditele nr. 3-4-1-6/98 ja III-4/A-5/94 ning tsiviilkolleegiumi lahendile nr. 32-1-51/
  1. Nimetatud lahendite kohaselt tuleb teatud isikute õiguste piiramisel lähtuda vähemalt võrdse kohtlemise printsiibist. Mistahes tagasiulatuv ebasoodus mõju pole keelatud ning seadust võib rakendada tagasiulatuvalt, kui ilma tagasiulatuva rakendamiseta tekkida võivad negatiivsed tagajärjed kaaluvad ilmselgelt üles õiguskindluse põhimõtte. Sotsiaalministeerium tunnistab, et antud juhul on tekkinud viga, kuid seda peab olema võimalik parandada tagasiulatuvalt. Ekslikult koostatud määrus oleks vastuolus Euroopa Liidu pensionieesmärkide ja tööhõivestrateegiaga tööhõivemäära suurendamise ning varase pensionilejäämise vältimise osas. Muudatuse tulemus on Sotsiaalministeeriumi seisukoha kohaselt vajalik varasema õigusliku olukorra taastamiseks ning ebavõrdse kohtlemise vältimiseks. J.K-le Ida Politseiprefektuuri poolt välja antud teatise kohaselt on teenistusstaaži periood 01.03.1991-01.09.1994 arvestatud sooduskorras kolmekordselt, mis ei ole kooskõlas kehtiva “Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvestamise korra” punkti 1 alapunktiga
  2. J.K-l on väljateenitud aastate pensionile õigust andvat staaži 09.01.2006 seisuga 21 aastat 1 kuu ja 2 päeva, mis on politseiametnikule väljateenitud aastate pensioni määramiseks ebapiisav. Nimetatud asjaolust tulenevalt ei tekkinud kaebuse esitajal avalduse esitamise kuupäeval, s.o 11.01.2006 õigust väljateenitud aastate pensionile. Õigus väljateenitud aastate pensionile tekiks J.K-l kooskõlas käesoleval ajal kehtivate õigusaktidega detsembris 2009.aastal. Antud kaebuse puhul ei ole mõistlik tugineda õiguskindluse ja õiguspärase ootuse printsiipidele. Ekslik määruse tekst kehtis lühikest aega ja viga ilmnes kohe. Väljateenitud aastate pensioni ei ole Eestis kunagi makstud niisugusel alusel, et teatud aastaid teatud isikutel oleks õigus arvestada sooduskorras. Väide, et igaüks peab saama talle seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul, on iseenesest õige, kuid antud juhul pole tegemist muudatusega seaduses, vaid seaduse alusel koostatud määrusega, millesse sattus viga. Sotsiaalministeerium märkas viga määruses kohe ja asus seda kohe muutma. Virumaa Pensioniametit teavitati veast, mistõttu ei olnud õige valesti sõnastatud määrust rakendada. Põhjused, miks tuleb määrust rakendada tagasiulatuvalt, on esitatud eelnõu seletuskirjas. Õiguskorraga kaebuse esitajale antud õigused ja talle pandud kohustused püsivad stabiilsetena niisugusel moel, nagu nad käesoleva ajani on püsinud. Kaebuse esitaja õigused ja kohustused ei muutu rabavalt ebasoodsas suunas – ta on teenistuses edasi ja seadusandja on politseiteenistuse seadusega sätestanud õiguse politseiametniku pensionile, millele tekib seaduses sätestatud tingimustele vastamise korral õigus 50-aastasel politseiametnikul, kusjuures selle pensioni määramisel arvestatakse teenistusstaaž ajavahemiku eest 01.03.199101.09.1994 eest sooduskorras kolmekordselt. 5
(9)3-06-668 Seadusandja mõte on algusest peale olnud arvestada eelmises lõigus nimetatud 3,5 aastane tööperiood sooduskorras kolmekordselt ainult politseiametniku pensioni määramisel. Nimetatud väide on põhjendatud faktiga, et PolTS § 21² lõige 4 jõustus 01.07.2004, samas kui

jõustus 01.07.1992. Peaks olema selge, et seadusandja tahe arvestada teatud perioodi sooduskorras oli ette nähtud politseiametniku pensioni määramiseks, aga mitte väljateenitud aastate pensioni määramiseks. Väljateenitud aastate pensioni määramisel on selle jõustumisest arvates arvestatud teenistusstaaži põhimõttel, et üks aasta teenistusstaaži võrdub ühe aastaga väljateenitud aastate pensionistaaži arvestamisel.

§ 1

kohaselt määratakse väljateenitud aastate pension nende kutsealade töötajatele ja spetsialistidele, kes teevad sellist tööd, millega kaasneb enne vanaduspensioni ikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine, mis takistab sellel kutsealal või ametikohal töötamise jätkamist.

§ 10

alusel määratakse ja makstakse väljateenitud aastate pension pärast töötamise lõpetamist sellele pensionile õigust andval kutsealal või ametikohal. Politseiametnikud on siinkohal siiski eriolukorras, neile lubab väljateenitud aastate pensioni töötamise korral maksta EV ÜN 14.04.1992 otsuse p 7, mida pole tänaseni muudetud.

§ 5

¹ alusel arvestatakse väljateenitud aastate pensionile õigust andvat staaži tööperioodide summana. Viimasest sättest ilmneb, et seadusega ei ole ette nähtud teatud perioodi arvestamist sooduskorras (antud juhul kolmekordselt). Lähtudes eeltoodust ja juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p-st 6 ja § 92 lg-st 1palub Virumaa Pensioniamet jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kooskõlas kehtiva

§-ga 12 on õigus saada väljateenitud aastate pensioni politseiametnikel, päästeteenistujatel ja vanglaametnikel, kes on töötanud politseis, päästeteenistuses või vanglas sellele pensionile õigust andvatel kutsealadel või ametikohtadel vähemalt 25 aastat. Kooskõlas

§-ga 51 väljateenitud aastate pensionile õigust andvat staaži, v.a käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud pensionistaaži, arvestatakse tööperioodide summana. Seega

ei näe ette teatud tööperioodide arvestamist sooduskorras. Virumaa Pensioniameti andmetel oli J.K-l seisuga 09.01.2006 väljateenitud aastate pensionile õigust andvat staaži 21 aastat 1 kuu ja 2 päeva (t.lk.8,18). Seega ei tekkinud J.K-l 11.01.2006, s.o pensioniavalduse esitamise kuupäeval,

-e alusel õigust väljateenitud aastate pensionile. Kaebusest nähtuvalt tugines kaebaja pensioni taotlemisel Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusele nr. 309 „Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr.207 „Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ muutmine“ § 2 p 2 alapunktile 1, mille kohaselt õigus väljateenitud aastate pensionile

§ 12

alusel on „„Politseiteenistuse seaduse“ §-s 5 nimetatud politseiametnikel, kellel on sama seaduse §-s 212 sätestatud politseiteenistuse staaž“. Nimetatud säte võimaldaks PolTS § 212 lg 4 alusel arvata politseiteenistuse staaži hulka teenistusaeg politseiametnikuna ja Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti uurijana või uurimisala juhtivtöötajana ajavahemiku 01.01.1991-01.09.1994 eest sooduskorras kolmekordselt. J.K-le 10.01.2006 Ida Politseiprefektuuri poolt väljastatud väljateenitud aastate pensioni teatises nr. IDA 4.44.12/1111 võeti aluseks Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr. 309 „Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr. 207 „Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ muutmine“ § 2 p 2 alapunkt 1, mis seisuga 10.01.2006 kehtinud redaktsiooni kohaselt võimaldas ajavahemikku 01.03.1991-01.09.1994 arvestada sooduskorras kolmekordselt. Vabariigi Valitsuse 07.02.2006 määrusega nr. 39 „Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr. 207 „Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži 6

(9)3-06-668 arvutamise kord“ muutmine“ sõnastati eelnimetatud määruse lisa 2 „Politseiametnikele, päästeteenistujatele ja vanglaametnikele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametinimetuste loetelu ning neile selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord“ p 1 alapunkt 1 järgmiselt:“„Politseiteenistuse seaduse“ §-s 5 nimetatud politseiametnikel, kellel on sama seaduse § 212 lõikes 1 ja lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud politseiteenistuse staaž“. Vabariigi Valitsuse 07.02.2006 määruse nr. 39 § 2 kohaselt rakendatakse määrust tagasiulatuvalt alates 01.01.
  1. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr. 309 muutmise eelnõu seletuskirjast nähtub, et Riigikogu võttis 15.06.2005 vastu soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmise seaduse. Sellest seadusest lähtuvalt tegi Vabariigi Valitsus 15.12.2005 muudatused Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruses nr. 207 „Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvestamise kord“. Seaduse ja määruse muutmise eesmärgiks oli meeste ja naiste staažinõuete ühtlustamine. Määrusega viidi politsei-, pääste- ja vanglaametnike, kellel on õigus väljateenitud aastate pensionile, ametinimetused kooskõlla kehtiva seadusandlusega. Selle käigus sattus määrusesse ekslikult tervikuna PolTS-e § 212, mis lisaks ametikohtade täpsustamisele, mida loetakse politseiteenistuse staaži hulka, annab õiguse arvestada selle seaduse alusel määratava politseiametniku pensioni puhul politseiteenistuse staaži kolmekordselt ajavahemikul 1991 aasta
  2. märtsist kuni 1994 aasta
  3. septembrini töötatud aja eest. Määruse eelnõuga viga parandatakse ja sätestatakse politseiametnikele väljatöötatud aastate pensioni määramiseks vajaliku staaži arvestus seni kehtinud alustel, st koheldakse võrdselt kõiki väljateenitud aastate pensioni saajaid, kes saavad pensioni tegelikult töötatud aastate eest. Määruse eelnõu § 1 p-ga 2 muudetakse määruse lisa „Politseiametnikele, päästeteenistujatele ja vanglaametnikele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametinimetuste loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvestamise kord“ p 1 alapunkti 1 sel viisil, et kohaldatakse ainult PolTS-e § 212 lõiget 1 ja lõike 2 punkte 1 ja 2, mis täpsustavad politseiametniku staaži arvutamist. Ülejäänud PolTS § 212 lõiked ja punktid on määruse eelnõuga lisast välja jäetud, kuna väljateenitud aastate pensionide puhul pole politseiametnikele seni arvestatud kolmekordset staaži ajavahemikul 1991 aasta
  4. märtsist kuni 1994 aasta 01.septembrini töötatud aja eest, vaid on lähtutud tegelikult töötatud ajast. PolTS § 212 lg 4 kohaselt arvestatakse politseiteenistuse staaži hulka teenistusaeg politseiametnikuna ja Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti uurijana või uurimisala juhtivtöötajana alates 1991 aasta
  5. märtsist kuni 1994 aasta 01.septembrini sooduskorras kolmekordselt. Täiendava soodustuse andmine polnud ka väljateenitud aastate pensionide seaduse ja selle alusel kehtestatud määruse mõte. Muudatustega viiakse politseiametnikele väljateenitud aastate pensionide määramiseks vajaliku staaži arvestus endistele alustele, millega tagatakse kõigi väljateenitud aastate pensionisaajate võrdne kohtlemine. Määrust kohaldatakse tagasiulatuvalt 01.01.2006 selleks, et politseinikke koheldaks järjepidavalt võrdselt teiste väljateenitud aastate pensioni ja riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni saajatega. Eeltoodust nähtub, et täiendava soodustuse andmine politseiametnikele ei tulenenud seadusest ning PolTS § 212 sattumine Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusesse nr. 309 tervikuna oli viga (t.lk.34,35). J.K poolt kohtuistungil väljaöeldu, et tegemist ei olnud veaga ning Vabariigi Valitsus otsustas muuta Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrust nr. 309 ainult rahaliste vahendite puudumise tõttu, ei ole millegagi tõendatud. J.K ei osanud kohtuistungil eelnimetatud seisukohta millegagi põhjendada ega esitanud sellekohaseid tõendeid (t.lk.31). PolTS § 212 lg 4 kohaselt arvestatakse politseiteenistuse staaži hulka teenistusaeg politseiametnikuna ja Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti uurijana või uurimisala juhtivtöötajana alates 1991 aasta
  6. märtsist kuni 1994 aasta 01.septembrini sooduskorras kolmekordselt ning samasuguse täiendava soodustuse andmine ka

-e alusel tooks kaasa teiste väljateenitud aastate 7

(9)3-06-668 pensioni saajate ebavõrdse kohtlemise. Lähtudes võrdse kohtlemise printsiibist, ei saa nõustuda kaebuse esitaja seisukohaga, et need politseiametnikud, kes jõudsid esitada pensioniavalduse Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr. 309 § 2 p 2 alapunkti 1 kehtivuse ajal, peavad saama pensioni, tulenevalt PolTS §-st 212, mis annab õiguse arvestada politseiteenistuse staaži ajavahemiku 01.03.1991-01.09 1994 eest sooduskorras kolmekordselt, kuid politseiametnikud, kes seda ei jõudnud teha, ei oma õigust sellele soodustusele. Nõustuda ei saa kaebuse esitaja seisukohaga, mille kohaselt vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusele nr. 309 oli tal õigus saada väljateenitud aastate pensioni, kuid Vabariigi Valitsuse 07.02.2006 määruse nr. 39 kehtestamine tagasiulatuvalt tõi kaasa tema õiguste vähenemise ning nimetatud põhjusel on määrus õigusvastane. Vabariigi Valitsuse 07.02.2006 määruse nr. 39 kehtestamine tagasiulatuvalt on vastuolus PS §-st 10 tuleneva õiguspärase ootuse põhimõttega, mille kohaselt peab isikul olema võimalus tegutseda mõistlikus ootuses, et tema õigused ja kohustused jäävad kehtima ega muutu rabavalt talle ebasoodsas suunas (t.lk.3). Kuna

§-dest 51 ja 12 tulenevalt ei ole kaebajal õigust saada käeoleva aja seisuga väljateenitud aastate pensioni ja see õigus tekiks tal praegu kehtivate õigusaktide alusel alles detsembris 2009, siis ei saa seadusest alamalseisvas aktis tehtud viga aluseks võttes rääkida kaebaja seadusest tulenevate õiguste vähenemisest ja õiguspärasest ootusest. Eeltoodut ei tule mõista nii, et viga seadusest alamalseisvas aktis on tavajuhtum, mida saab hõlpsasti parandada, kuid kõnealloleva vea parandamata jätmise tulemusena tekiks vastuolu

-e ja selle rakendusakti vahel. Seega, kuna Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr. 309 § 2 p 2 alapunkt 1 ei olnud kooskõlas

§-ga 2, siis vastuolu tõttu seadusega on ta õigusvastane ega kuulunud rakendamisele.

§ 2

p 2 sätestab, et õigus saada väljateenitud aastate pensioni on politseiametnikel, päästeteenistujatel ning vanglaametnikel, lähtudes sama seaduse §-st 12.

§ 12

sätestab, et õigus saada väljateenitud aastate pensioni on politseiametnikel, päästeteenistujatel ja vanglaametnikel, kes on töötanud politseis, päästeteenistuses või vanglas sellele pensionile õigust andvatel kutsealadel või ametikohtadel vähemalt 25 aastat. Seega ei saanud ka kaebajal olla seadusest tulenevat põhjendatud ootust väljateenitud aastate pensioni saamiseks lähtudes Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr. 309 § 2 p 2 alapunktist 1. Õige on vastustaja väide, et õiguskorraga kaebuse esitajale antud õigused ja talle pandud kohustused püsivad stabiilsetena niisugusel moel, nagu nad käesoleva ajani on püsinud. Kaebuse esitaja õigused ja kohustused ei muutu rabavalt ebasoodsas suunas - ta on teenistuses edasi ja seaduseandja on PolTS-ga sätestanud õiguse politseiametniku pensionile, millele tekib seaduses sätestatud tingimustele vastamise korral õigus 50-aastaselt politseiametnikul, kusjuures selle pensioni määramiseks arvestatakse teenistusstaaži ajavahemiku 01.03.1991-01.09.1994 eest sooduskorras kolmekordselt. Põhjendatud on ka vastustaja seisukoht, et seaduseandja tahe oli arvestada teatud perioodi sooduskorras ainult politseiametniku pensioni määramisel, mitte aga väljateenitud aastate pensioni määramisel, sest

jõustus 01.07.1992, kuid PolTS § 212 lg 4 jõustus 01.07.2004. Seega tehti PolTS-s erand, mida

-s ei ole. Vastustaja on põhjendatult viidanud antud kaasuse puhul Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahenditele 3-4-1-6/98 ja III-4/A-5/94 ja tsiviilkolleegiumi lahendile 3-2-1-51/02, millistes sätestatu kohaselt tuleb teatud isikute õiguste piiramisel lähtuda vähemalt võrdse kohtlemise printsiibist. Mistahes tagasiulatuv ebasoodus mõju pole keelatud ning seadust võib rakendada tagasiulatuvalt kui ilma tagasiulatuva rakendamiseta tekkida võivad negatiivsed tagajärjed kaaluvad ilmselgelt üles õiguskindluse põhimõtte. Sotsiaalministeerium tunnistab, et antud juhul on tekkinud viga, kuid seda viga peab olema võimalik parandada tagasiulatuvalt eesmärgiga taastada endine õiguslik olukord ning vältida pensionisaajate ebavõrdset kohtlemist (t.lk.17). Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et vastustajal puudus seadusest tulenev alus tema pensioniavalduse läbivaatamise tähtaja pikendamiseks. RPKS-e alusel antud sotsiaalministri 8

(9)3-06-668 31.12.2001 määrus nr. 167 „Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend“ § 10 näeb ette, et pensioniavaldus vaadatakse läbi kümne tööpäeva jooksul pärast avalduse ning pensioni taotlemiseks vajalike dokumentide saabumist või sama tähtaja jooksul pärast täiendavate dokumentide saabumist. Kooskõlas RPKS §-ga 2 käesolevas seaduses reguleeritud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS-st, kui käesolev seadus ei näe ette teisiti. Kuna kaebaja esitas 11.01.2006 koos avaldusega kõik vajalikud dokumendid, siis vastustaja oli kohustatud tegema otsuse hiljemalt 25.01.2006. Antud juhul vastustaja rikkus HMS § 5 lgtes 2-ja 4 sätestatud nõudeid, kuna ta ei viinud menetlustoimingut läbi õigusnormides sätestatud tähtaja jooksul (t.lk.3). Kooskõlas HMS § 41, kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Virumaa Pensioniameti Kohtla-Järve osakond järgis HMS §-i 41, saates kaebajale 27.01.2006 kirja nr. 6.V44-9/2294, milles selgitas, et Sotsiaalministeeriumi 12.01.2006 eelnõu Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr. 207 „Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord“ muutmine seletuskirjast nähtub, et määrusesse on ekslikult sattunud tervikuna PolTS § 212, mis lisaks ametikohtade täpsustamisele, mida loetakse politseiteenistuse staaži hulka, annab õiguse arvestada selle seaduse alusel määratava politseiametniku pensioni puhul politseiteenistuse staaži kolmekordselt ajavahemikul 01.03.1991-01.09.1994 töötatud aja eest. Määruse eelnõuga viga parandatakse ja sätestatakse politseiametnikele väljateenitud aastate pensioni määramiseks vajaliku staaži arvestus seni kehtinud alustel, st koheldakse võrdselt kõiki väljateenitud aastate pensionide saajaid, kes saavad pensioni tegelikult töötatud aastate eest. Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2006 selleks, et politseiametnikke koheldaks järjepidevalt võrdselt teiste

-e ja RPKS-e alusel pensioni saajatega. Kuivõrd eelnõu on Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud, kuid veel avaldamata, siis ei ole Virumaa Pensioniametil õigus vastavat otsust vormistada ning menetlustähtaeg pikeneb kuni vastava määruse avaldamiseni Riigi Teatajas. HMS § 41 võimaldab pikendada menetlustoimingu tähtaega juhul, kui selleks on mõjuv põhjus. Antud juhul teavitas vastustaja kaebuse esitajat tähtajast mittekinnipidamise põhjusest, mille kohaselt ei saa avaldust läbi vaadata varem kui Riigi Teatajas avaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr. 207 “ Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord“ muutmist puudutav määrus. Seega ei tuginenud vastustaja tähtaja pikendamisel mitte õigusakti eelnõu seletuskirjale, nagu leiab kaebaja esitatud kaebuses, vaid HMS-le. Kohus leiab, et korrektne oleks olnud teavitada kaebajat eelmärgitud takistusest kümne tööpäeva jooksul, s.o hiljemalt 25.01.2006, kuid Viruma Pensioniameti Kohtla-Järve osakond tegi seda paar päeva hiljem. Kaebuse rahuldamata jätmisel tugineb kohus HKMS § 26 lg 1 p-le 6. Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.