← Eesti

2-05-686/3

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-686 Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mai 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi V B hagi OÜ S vastu töölepingu ebas

§ 86p-de 6 ja 7 alusel ebaseaduslikuks.

Lugeda V B omal algatusel TLS § 79 lg 1 alusel töölt lahkunuks alates 15.02.2005.a. Välja mõista OÜ-lt S V B kasuks 3239 (kolm tuhat kakssada kolmkümmend üheksa) krooni 95 senti. Ülejäänud osas, sh. saamata jäänud palga, viivise, ravikindlustushüvitise, hüvitise ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest, kokku 31 448,05 krooni nõudes, jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Välja mõista OÜ-lt S riigilõiv kaheksakümmend) krooni riigituludesse. 280 (kakssada 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. ASJAOLUD

  1. Hageja töötas OÜ-s S alates 01.07.2004.a määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel tootmisjuhina. Töölepingu alusel oli hageja töötasuks määratud 2 480 krooni. 28.12.2004.a oli tööleping hagejaga lõpetatud tööandja algatusel TLS § 86 p-de 6 ja 7 järgi.
  2. Hageja esitas 20.01.2005.a Jõhvi Töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus tunnistada seadusevastaseks temaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p-de 6 ja 7 järgi ja kohustada tööandjat talle maksma TLS § 117 lg 2 järgi hüvitist 6 kuupalga ulatuses, s.o. 14880 krooni. Samuti palus hageja kohustada tööandjat maksma talle 2004.a juulis, augustis, septembris ja oktoobris saamata palk summas 2510 krooni koos viivistega palga kinnipidamise eest summas 4290, kokku 6800 krooni.
  3. Ida-Virumaa Tööinspektsiooni Jõhvi töövaidluskomisjoni 15.02.2005.a otsusega oli tunnistatud töölepingu lõpetamine tööandja ja V B vahel 28.12.2004.

§ 86p-de 6 ja 7 alusel ebaseaduslikuks.

V B loeti omal algatusel TLS § 79 lg1 alusel töölt lahkunuks alates töövaidluskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemise päevast. Tööandjalt oli avaldaja kasuks TLS § 117 lg 2 alusel välja mõistetud hüvitis ühe kuu lepingujärgse palga ulatuses brutosummas 2480 krooni. Avaldaja nõuded temale vähemmakstud palga, selle väljamaksmisega viivitamise eest viivise ja lõpparve kinnipidamise eest hüvitise osas jäeti rahuldamata. Otsuses oli selgitatud, et otsusega mittenõustumisel on vaidluse pooltel õigus pöörduda hagiavaldusega sama töövaidluse läbivaatamiseks kohtusse. HAGIAVALDUS SISU

  1. Hagiavalduse kohaselt maksti kostjale palka ebaregulaarselt, osade kaupa, mõnikord ei makstud üldsegi. Novembris 2004.a. sai hageja tööl olla vaid
  2. päeval, s.o. 01.11.2004.a. Alates 02.11.2004.a jäi hageja haiguslehele. Haigusleht lõpetati 27.12.2004.a. ning 28.12.2004.a. tööle minnes sai hageja teada, et teda tööle enam ei lubata ning kästi hiljem lõpparve järgi tulla. 28.12.2004.a. anti talle tööraamat ja töölepingu koopia, kuhu oli tehtud kanne töölepingu lõpetamise kohta Töölepingu seaduse § 86 p-de 6 ja 7 alusel ja kaks 28.12.2004.a käskkirja tema karistuste ja töölepingu lõpetamise kohta tööandja algatusel. Lõpparvet kostja ei saanud. Kostja vaidlustas selle Töövaidluskomisjonis ning komisjoni 15.02.2005.a. otsusega rahuldati tema nõudeid osaliselt. Rahuldamata jäid nõuded saamata palga osas ja töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega seotud hüvitise suuruse osas. Haiguslehel oldud aja eest sai kostja 776 krooni, mis ei vasta töölepingus märgitud palgamäärale. Haige lapse hooldamisega seotud haiguleht kuulub maksmisele 100 % ulatuses keskmisest palgast ja täiskasvanu haiguslehe eest tuleb maksta 80 % palgast. Hageja leiab, et kostja on Maksuametile ja Haigekassale esitatud tema palga kohta valed andmed. Arvestuste järgi jättis kostja hagejale maksmata palka: juulikuu 2004.a. eest 2480 krooni; augustikuu 2004.a. eest 2480 krooni ning septembrikuu 2004.a. eest 2480 krooni, kokku 7440 krooni.
  3. Seoses valeandmete esitamisega Maksuametile ja Haigekassale jäi kostjal saamata haigusraha: novembris 2480 - 368 = 2112 krooni ja detsembris 2480 x 80 - 408 = 1576 krooni. Kokku jäi haigusrahana saamata 3688 krooni. Palga väljamaksmisega viivitamise eest nõuab hageja: august 2 ja september 2004.a: 2 x 2480 = 4960 krooni ning lõpparve kinnipidamise eest
  4. kuu palka, s.o. 2480 krooni. Kasutamata puhkuse kompensatsioon 6 kuu eest on 1240 krooni. Töölepingu lõpetamisel jäi kostja poolt maksmata kokku 19 808 krooni. Töölepingu seadusvastase lõpetamise korral on hagejal õigus nõuda kuni 6 kuu palka, s.o. 2480 x 6 = 14 880 krooni. Töövaidluskomisjoni otsusega kostjalt on välja nõutud vaid
  5. kuu palk, s.o. 2480 krooni.
  6. Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud palk summas 7440 krooni; saamata haigusraha 3688 krooni; palga kinnipidamise eest 4960 krooni; lõpparve kinnipidamise eest 2480 krooni; kasutamata puhkuse kompensatsioon 1240 krooni ning hüvitise töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 14 880 krooni. Kokku palub hageja kostjalt tema kasuks välja mõista 34 688 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS
  7. Kostja oma 01.04.2005.a kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt on hagejale väljamakstud kogu teenitud palk. Hageja ei töötanud täistööajaga. Hageja tunnistas ise töövaidluskomisjonis, et ta töötas vabatöögraafiku alusel. Nimetatud asjaolu kinnitab ka töötabel. Töövaidluskomisjonis nõudis hageja nelja kuu saamata palka 2510 krooni. Haigusraha makstakse haigekassast. Maksuametile ega Haigekassale kostja mingeid valesid andmeid esitanud pole. Nimetatud nõuet hageja töövaidluskomisjonile ei esitanud. Arusaamatu on palga valjamaksmisega kinnipidamise eest esitatud 4960 krooni nõue. Nagu eespool märgitud, on hagejale kogu teenitud palk välja makstud. Lõpparve järel pole hageja tööandja juures käinud. Lõpparve, mis seisneb kasutamata puhkuse kompensatsioonis, on välja arvestatud ja hageja esimesel pöördumisel makstakse see talle välja. Hageja pole teatanud tööandjale ka oma arvelduskonto numbrit. Kasutamata puhkuse kompensatsioon on hagejale välja arvestatud ja kassa väljamineku ordergi välja kirjutatud, see makstakse talle välja esimesel pöördumisel või kantakse üle, kui hageja teatab pangakonto numbri.
  8. Kostja ei tunnista nõuet 14880 krooni väljamõistmiseks töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Tööleping lõpetati seaduslikult, hageja ei täitnud oma peamist töökohustust, s.o. kauba arvestuse ja aruandluse korraldamine, mis tõi kaasa 17640,43 krooni puudujäägi, mis selgus 02.11.2004.a revisjoniaktiga. Peale selle rikkus ta töödistsipliini, tuli 28.12.04 tööle kell 9.40 ja lahkus kell 11.00 ilma tööandja loata. Tal oli töö juures ka teisi rikkumisi (31.10.04 oli tööl alkoholijoobes, maksis ilma tööandja loata endale ja müüjale palka). Kõigi nõuete juures on hageja lähtunud oma põhipalgast, kuigi ta seda ühelgi kuul välja ei teeninud. Hageja keskmine palk nelja kuu jooksul oli 666,65 krooni.
  9. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. KOHTUISTUNGID
  10. Eelistungil
  11. märtsil 2006 jäi hageja esindaja nõude juurde ning palus hagi rahuldada. Töövaidluskomisjoni pöördudes puudusid andmed arvestatud ja väljamakstud palga kohta. Hageja ei saanud 2 tunniga päevas korraldada terve firma tegevust. Hageja käis tööl täistööajaga ja isegi rohkem. Hageja taotleb vähemmakstud palga väljamõistmist. Kostja esindaja jäi kirjalikus vastuses toodud väidete juurde. Kostja esindaja seletuste kohaselt peavad nad esitama vastuhagi, kuna töötaja on tekitanud kostjale kahju. Kompensatsiooni maksmise vastu kostja ei vaidle.
  12. Kohtuistungil 26.04.2006.a hageja esindaja jäi nõuete juurde. Kostja esindaja jäi esitatud vastuväidete juurde. Kostja esindaja tunnistas, et puhkuse kompensatsioon summas 1169 krooni on välja maksmata, ülejäänud summas kostja hageja nõuet ei tunnista. 3
  13. Tunnistaja A M`i kohtuistungil antud ütluste kohaselt tunneb ta hagejat, kuna töötati koos. Tunnistaja oli kondiiter, hageja tegeles kauplusega ja tegi täidiseid. Dokumentatsioon oli hageja käes. Tunnistaja töötas tsehhis, mis toimus kaupluses ta ei tea. Hagejaga oli pahandusi seoses alkoholiga, tunnistaja nägi seda ise ja kuulis sellest ka ülemuse käest. Kostja juures töötas tunnistaja alla aasta. Hageja oli pikka aega lapsega haiguslehel. Peale V.B lahkumist jäi tunnistaja tööle kuni 2005 suve lõpuni. Hageja tegi tunnistajaga ühe tsehhis tööd, kus töötas umbes 5 tundi. Tunnistaja töötas päeval ja kui oli vaja asendada siis ka öösel. Tunnistaja töötas poole kohaga ning tema põhipalk oli 1 600 krooni Palka maksti sularahas. Hageja tuli peale lapsega haiguslehel olemist tööle ja lahkus enne tööpäeva töölt omavoliliselt, tunnistaja kirjutas selle kohta seletuse. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  14. Kohus, kuulanud ära poolte esindajate seletused, tunnistaja A.M´i ütlused ning tutvunud asja kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
  15. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
  16. Tulenevalt ITLS § 24 lg-st 1 saavad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel esitada kohtusse ühekuulise tähtaja jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamisest, üksnes neid töölepingu lõpetamisest tulenevaid nõudeid, mis olid esitatud töövaidluskomisjonile läbivaatamiseks ja mille kohta töövaidluskomisjon tegi otsuse. Kuigi hagiavalduses puudub sõnaselge viide sellele, et hageja palub tunnistada temaga töölepingu lõpetamine 28.12.2004.a ebaseaduslikuks, on hageja esitanud seoses töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega hüvitise nõude TLS § 117 lg 2 alusel. Seega on töötaja hagi alusel algatatud sama töövaidlus, mida töötaja avalduse alusel vaatas läbi töövaidluskomisjon.
  17. Tööandja on 28.12.2004.a välja andnud käskkirja nr 3 (tl 60), millega lõpetas hagejaga töölepingu alates 28.12.2004.

§ 86

p 6 alusel ning käskkirja nr 4 (tl 59), millega lõpetas hagejaga töölepingu alates 28.12.2004.

§ 86p 6 ja p 7 alusel.

  1. TLS § 103 lg1 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada tööleping § 86 lg 6 ettenähtud alusel, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on kustumata distsiplinaarkaristus; lg 2 lubab töölepingu lõpetada ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et hageja, kes kostja väitel töötas vabatööajagraafiku alusel, pani 28.12.2004.a tööle hilinemise ning töölt varem lahkumisega toime sellise süüteoga, mis häiris tööd. Samuti puuduvad asjas tõendid selles, et hagejat oleks varasemalt distsiplinaarsüütegude, sh alkoholi tööl tarvitamise eest, karistatud. Seega ei oma kostja poolt esitatud tõendid (tl 32, 71) selles, et hageja oli tööl alkoholijoobes asja lahendamisel tähtsust.
  2. TLS § 104 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada tööleping § 86 p 7 ettenähtud alusel iga töötajaga, kelle suhtes on tööandja kaotanud usalduse. Töölepingu võib lõpetada, kui töötaja on põhjustanud tööandja vara puudujäägi, riknemise, hävimise, kaotsimineku või riisumise, seadnud ohtu tööandja vara säilimise, põhjustanud tarbijate, klientide või äripartnerite usaldamatuse tööandja vastu. Käskkirjast nr 4 (tl 59) ei nähtu konkreetselt, milles väljendus töötajapoolne rikkumine TLS §-is 86 p. 7 ja 104 sätestatu mõttes. Tõendist inventuuri tulemuste (tl 28) kohta ega käskkirjast ei nähtu, millises kaupluses oli puudujääk avastatud ning milline oli puudujäägi seos hageja tegevusega. Nõuetele vastavat inventuuriakti kohtule esitatud ei ole. Asjas puuduvad 4 igasugused tõendid, mis vaieldamatult tõendaksid hageja süüd puudujäägi tekitamises. Samuti ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid teisi käskkirjas nr 4 kirjeldatud tegusid, sh seda, et hageja on jätnud täitmata oma kohustuse pidada arvestust ning tema tegevuse tulemusena on halvenenud firma materiaalne ja finantsiline olukord. Töötaja süütegu peab olema konkreetne ja tagajärjega põhjuslikus seoses. Usaldamatuse põhjustamisel peab olema reaalne sisu, hinnata ei saa töökohustuste rikkumisi kogumis.
  3. Individuaalsete töövaidluste lahendamise korra § 28 lg 1 kohaselt on ebaseaduslik töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kostja lõpetas hagejaga töölepingu asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks ning töölepingu lõpetamine on seetõttu ebaseaduslik.
  4. TLS §-i 117 lg 1 kohaselt töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist ning lg 2 kohaselt kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, arvestades sealhulgas töölepingu lõpetamise asjaolusid, seaduserikkumise iseloomu ning hageja tööstaaži tööandja juures, leiab põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks hüvitise hageja kahe kuu keskmise palga ulatuses.
  5. Asjaolu, et hageja töölepingus on kanne töölepingu lõpetamise TLS § 86 p-de 6 ja 7 järgi, ei anna iseenesest alust kostjalt hageja kasuks hüvitise seaduses sätestatud maksimaalses määras, s.o kuue kuu keskmise palga ulatuses, väljamõistmiseks. Samuti ei saaks eelnimetatud asjaolu iseenesest takistada hagejat uuesti tööle asumast, kuna tööle asumisel esitatakse tööraamat mitte eelmise tööandjaga sõlmitud tööleping.
  6. Hageja keskmise palga arvutamisel lähtub kohus OÜ S 13.09.2000.a. tõendist (tl.29), mille kohaselt V B keskmine palk juulist oktoobrini 2004.a oli 666,65 krooni.
  7. Kui töötaja vaidlustab töölepingu lõpetamise seaduslikkuse, kuid ei soovi tööle ennistamist, siis peab töövaidlusorgan vastavalt ITLS § 29 lg-le 2 töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel lugema töötaja omal algatusel lahkunuks, alates töövaidlusorgani otsuse avalikult teatavaks tegemise päevast. Seega loeb kohus hageja töölt omal algatusel lahkunuks alates 15.02.2005.a.
  8. Hageja esitas ajavahemikus juuli kuni august 2004.a saamatajäänud töötasu 7440 krooni ja viiviste palga maksmisega viivitamise eest 4960 krooni nõude. Töö- ja puhkeaja seaduse § 4 lg 1 kohaselt töötaja tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Kostja on kohtule esitanud tööaja graafikud (tl 21-23), millest nähtub, et hageja töötas 2004.a juulis 50 tundi, augustis 46 tundi ning septembris 45 tundi. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaksid, et ta oleks eelnimetatud kuudel töötanud täistööajaga ning millest tulenevalt tal oleks õigus saada töölepingujärgset (tl 5-6) töötasu 2480 krooni (bruto). Samuti ei ole asjas tõendamist leidnud, et kostja oleks hagejale väljamaksmisele kuuluva töötasu maksmisega viivitanud ning tal tuleks Palgaseaduse § 35 järgi maksta palga maksmisega viivitamise eest hagejale viivist 0,5 % maksmisele kuulunud palgast iga viivitatud päeva eest arvestatud. 5 Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hageja saamata jäänud töötasu ja viivise nõuded on tõendamata ning kuuluvad rahuldamata jätmisele.
  9. Hageja nõue saamata jäänud ravikindlustushüvitiste summas 3688 krooni osas on alusetu ja kuulub rahuldamata jätmisele, kuna nimetatud hüvitise näole ei ole tegemist palgaga Palgaseaduses § 2 sätestatu mõttes ning selle väljamaksmine toimub Haigekassa poolt Ravikindlustuse seaduses sätestatud korras. Tõendeid, et kostja oleks Maksuametile ja Haigekassale esitanud valeandmeid hageja palga kohta, esitatud ei ole.
  10. Hageja esitas nõude kasutamata jäänud puhkuse kompensatsiooni 1240 krooni nõudes. Puhkuseseaduse § 26 kohaselt töölepingu lõpetamisel on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist. Palgaseaduse § 32 lg1 kohaselt tööandja on kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. Kui töötaja ei saanud töölepingu lõppemise päeval lõpparvet vastu võtta, on tööandja kohustatud maksma lõpparve viie päeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. Kostja esindaja on hagi tunnistanud summas 1169 krooni, võttes arvestuse aluseks hageja poolt kostja juures töötatud 4 kuud (tl 29). Puhkuseseaduse § 4 lg 1 p 1 kohaselt lisaks tegelikult töötatud ajale arvatakse tööaasta hulka: aeg, mil töötaja on ajutiselt töövõimetu. Seega tuleb hageja kostja juures töötamise ajaks lugeda 6 kuud ning hagejal oleks õigus nõuda rahalist hüvitist 14 (28 puhkusepäeva : 12 aastas olevad kuuga = 2,33 x 6 tegelikult töötatud kuuga) kasutamata jäänud puhkusepäeva eest summas 1653,35 krooni (8 x 14,762 krooni x 14 päeva). Hageja on esitanud kasutamata jäänud puhkuse hüvitise nõude summas 1240 krooni. Lähtuvalt TsMS §-ist 439 rahuldab kohus hageja nõude summas 1240 krooni.
  11. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et lõpparve on hagejale vaatamata sellele, et eelistungil andis hageja kostjale oma pangakonto numbri, maksmata. Seega on kostja viivitanud hagejale lõpparve maksmisega. Lõpparve kinnipidamise eest järgneb tööandja vastutus TLS § 119 lg 2 alusel, mille kohaselt lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele lõpparve kinnipidamisega viivitamise eest ühe kuu keskmine palk , s.o. 666,65 krooni.
  12. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 436, § 442, § 456, § 632 lg 1 rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 3239,95 krooni (3 x 666,65 + 1240). Ülejäänud nõuete osas, sh. saamata jäänud palga, viivise, hüvitise töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ning ravikindlustushüvitise kokku 31 448,05 krooni nõudes kuulub hagi rahuldamata jätmisele. MENETLUSKULUD
  13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tsiviilasja menetlus on alustatud 2005 aastal ning seega kuulub kohtukulude jaotamise osas kohaldamisele enne 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS). 6
  14. Vastavalt enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. /---/. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad poolte menetluskulud, sh õigusabikulud, TsMS § 60 lg1 nende endi kanda.
  15. Kooskõlas TsMS §-iga riigituludesse. lähtuvalt 64 lg. 1 kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv 280 krooni /allkiri/ Helgi Vinni Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.