üldalusena näeb ette võimaluse haldusakti muutmiseks, kuid sellisel juhul tuleb arvestada
-ist tulenevate piirangutega.
lg 1 kohaselt on tegemist haldusakti kehtetuks tunnistamise alaliigiga.
lg 2 sätestab ammendavalt alused, millal selle andmise ajal õiguspärast haldusakti võib tunnistada isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks. Neid aluseid ei esine ja selle tõttu ei saanud vastustaja muuta oma käskkirjas nr 443 pakkumiste esitamise tähtaega. Haldusakti kehtetuks tunnistamine oli kaebuse esitaja kahjuks, kuna pakkumiste esitamise tähtaja pikendamisega loodi olukord, mil kolmandad isikud said põhjendamatult võimaluse enampakkumisel osaleda peale esialgse pakkumise esitamise tähtaja möödumist ja see vähendas kaebaja võimalust enampakkumine võita.
lg 1 sätestab haldusorganile kohustuse arvestada isiku usaldusega haldusakti kehtima jäämisele muutmata kujul.
sätestab, et haldusakti ei tohi tunnistada kehtetuks isiku kahjuks, kui isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades teinud tehingu vara käsutamiseks. Kaebaja oli tasunud tagatisraha 2 30.12.04.a. ja lootis, et hiljemalt 07.01.05.a. see tagastatakse või kaebajal õnnestub sõlmida korteriomandile müügileping. Viidates Riigikohtu HK 07.12.01.a. kohtuotsusele haldusasjas nr 3-3-1-51-01 leiab kaebaja, et ta on teinud kulutusi lootes omandada Korteriomand, seejuures ta tagatisraha tasumisel kasutas võõrvahendeid, pakkumiste esitamise tähtaja pikendamine toob kaasa täiendavaid kulutusi. 2) Enampakkumise tingimuste muutmine kolmandate enampakkumisel potensiaalselt osaleda soovivate isikute huvides ei ole õiguspärnae ega lubatav. MKM käskkirjas nr 457 antud seisukoht, et pikendamine on põhjendatud seoses laiema huviga potensiaalsete Korteriomandi ostjate poolt ning vajadusega anda piisav aeg pakkumiste põhjalikuks ettevalmistamiseks on arusaamatu. Korra muutmine tulenes seega lähtudes ühe või mitme huvitatud isiku huvidest, see on aga eeliste loomine riigivara võõrandamisel teatud huvigruppidele ja on otseses vastuolus hea halduse tavaga ning loob kahtluse riigivara valitseja sõltumatuses. Märgitud kaalutlustel enampakkumise tingimuste muutmine ei ole seaduslik isegi juhul, kui oleksid täidetud
-ist tulenevad haldusakti muutmise muud eeltingimused. Jääb selgusetuks, mil moel ja millal saadi teada potensiaalsetest ostjatest ja laiemast huvist. Tegemist on juba kolmanda enampakkumisega poole aasta jooksul samale objektile. Kaks enampakkumist olid nurjunud, kuna ei esitatud ühtegi pakkumist. 21.12.04.a teade andis võrdsed võimalused kõigile soovijatele, sh piisava aja osaleda enampakkumisel. Jääb selgusetuks, miks ei informeeritud kaebuse esitajat juba 30.12.04.a. 3) Haldusakt on motiveerimata ning seetõttu kontrollimatu. Vaidlustatud korraldus ei vasta
Riigikohus on haldusaktide motiveerimise nõude osas leidnud ja korduvalt rõhutanud, et mistahes haldusakt ja toiming peab olema motiveeritud tagamakas selle kohtuliku kontrollitavuse ning seeläbi PS § 15 tuleneva kaebeõiguse realiseerimise. Kaebaja taotles: - tühistada MKM 30.12.04.a. käskkiri nr 457 - kohustada MKM tegema OÜ-le G.I. teatavaks Tallinnas Viru t 9 asuva korteriomandi enampakkumise tulemused (kaebuse esitamisel ei olnud tulemused teada) - kohustada MKM tunnistama Tallinnas Viru t 9 asuv korteriomandi enampakkumise võitjaks kõige kõrgema pakkumise teinud osaleja - kohustada MKM kinnitama või jätma kinnitamata Tallinnas Viru t 9 asuv korteriomandi enamapkkumise tulemused. Asja arutamise käigus jäi kaebuse esitaja nõude juurde tühistada MKM käskkiri nr 457 või tunnistada haldusakti õigusvastasust ja tühistada haldusakt, kuna esialgse taotluse punktid 1.2 kuni 1.4 on tähtsuse minetanud, siis märgitud nõudeid kaebaja ei täpsustanud ega formuleerinud nende pinnalt uut nõuet (kohtuistungi 26.05.05.a. protokoll lk 1) Soovib esitada kahjunõude ja selleks vajab, et kohus tühistaks vaidlustatud haldusakti; kui kohus ei pea haldusakti tühistamist võimalikuks, tuleb tuvastada haldusakti õigusvastasus, et kaebaja saaks esitada kahjunõude. MKM SEISUKOHAD 1) Enampakkumise tähtaja muutmine oli õiguspärane ja vajalik. Küsimuse lahendamisel on oluline vaaldelda riigivara avaliku enampakkumise tegelikku sisu. Vaidlustaja on seisukohal, et riigivara võõrandamiseks korraldatav avalik enampakkumine on oma sisult võlaõiguslik toiming, mida viib läbi haldusorgan ning mis seetõttu sisaldab mitmeid haldusmenetluslikke otsustusi. Võlaõiguse üldpõhimõtteks on poolte vabadus määrata kokkuleppe tingimusi. 3 Pakkumise tegija on õigustatud määrama kindlaks nõustumiste esitamise tähtaja, samuti seda muutma. Kaebuse esitaja on samuti seisukohal, et haldusakti võib muuta, kui seda ei keela seadus.
üldalusena näeb siiski ette võimaluse haldusakti muutmiseks, kuid sellisel juhul tuleb arvestada piirangutega. Piirangute sisu kindlaksmääramiseks tuleb arvestada haldusakti andmise faktilisi asjaolusid, sisu ning eesmärke. 30.12.04.a. välja antud käskkiri nr 457 on üldkorraldus, see ei ole suunatud ühegi konkreetse isiku soodustamiseks ega õiguste piiramiseks, vaid suunatud määratlemata hulgale isikutele. Tähtaega muudeti selleks, et anda võimalikult paljudele pakkujatele piisav aeg pakkumiste põhjalikuks ettevalmistamiseks. Isikud said piisava aja äriplaani koostamiseks ning seeläbi riskide maandamiseks. Arvestada tuleb avaliku huvi olemasolu. Vastustaja arvestas avaliku huviga, pakkumise tulemusel laekus kokku 6 pakkumist ja objekti hind tõusis 9.050000 kr üle alghinna. Kaebuse esitaja oli teinud pakkumise hinnaga 33 150 000,00 kr. Parimaks pakkumiseks osutus hinnapakkumine summas 41 050 000, 00 kr. Vastupidiselt talitades oleks riigile tekkinud kahju summas 7 900 000, 00 kr. 2) Tähtaja pikendamine oli tehtud ka kaebaja huvides. Kaebuse esitaja oli 15.10.04.a edastanud pakkumise hinnaga 30 000 000,00 kr. Alghinnaks oli seejuures määratud 32 000 000,00 kr. Vastustaja leidis, et alla alghinna tehtud pakkumine võis tähendada ebasoodsat olukorda ka kaebuse esitajale. Vastustaja kahtlused said kinnituse enampakkumise käigus, kuna kaebuse esitaja esitas enampakkumisel 14.01.05.a. uue pakkumise ja see on esialgsest pakkumisest 1 900 000 kr kõrgem. Uue pakkumise esitamisega suurendas kaebaja oma võimalusi enampakkumisel oluliselt, kuna see oli kahest teisest pakkumisest parem. Väide, et kaebaja tegi 30.12.04.a. ülekande sularahas tagatisraha tasumiseks, siis pidi vastustaja haldusakti vastuvõtmise päeva seisuga teadma kaebaja soovi osaleda enampakkumisel, ei vasta tõele. Tagatisraha tasumine ei olnud vastustajale teada, sellest oli teoreetiliselt võimalik saada teavaet sõltuvalt pangaülekande laekumisest. Kui kaebaja oleks tagatisraha ülekandmisest informeerinud, oleks saanud selle faktiga haldusakti andmisel arvestada. Vastustaja raamatupidaja tuvastas laekumise 03.01.05.a. ja informeeris sellest enapakkumise komisjoni esimeest I.A.i. Vastustajal on alus väita, et kaebaja teades, et enampakkumise tähtaega on pikendatud, tegi oma pakkumise 04.01.05 enne kella 12.00 kavatsusega ja lootusega võita enampakkumine seeläbi, et ükski teine pakkuja ei tule tähtaja pikendamisest oma pakkumisi esitama enne 14.01.05.a. Selline käitumine on aga pahatahtlik. Ülaltoodust kokkuvõtet tehes leiab vastustaja, et
2) Tähtaja pikendamisega ei tekitatud kaebuse esitajale ebasoodsamat olukorda võrreldes teiste pakkujatega. Tähtaja muutmine toimus piiramata arvu isikute ringi suhtes. Haldusakti muutmiseks vajalikust põhjusest – laiem avalik huvi- sai ministeerium teada enampakkumise läbiviimise käigus. Kinnistu ja selle dokumentidega tutvumiseks avaldasid soovi mitmed isikud, kes varem ei olnud huvi ülesse näidanud ning soovisid saada täiendavat informatsiooni. Enampakkumise tähtaja pikendamisel omab määravat tähendust RVS § 7 lg 3 sätestatud riigivara valitseja kohustus riigivaraga tehinguid tehes vältida kahju ja suurendada kasu, mis riik neist tehinguist võib saada. Osalejate heauskseks huviks saab olla vaid enampakkumise võitmine parima pakkumise tegemise teel ning seeläbi kinnistu omandamine. Kaebajal ei saanud olla mingit alust eeldada, et hinnapakkumise esitab vaid tema. Vastupidi- ta pidi arvestama võimalusega, et pakkumised esitavad ka teised huvitatud isikud; kaebaja ei muutnud oma käitumist olles teadlik tähtaja edasilükkamisest. Ainetud on seetõttu viited 4 Riigikohtu 07.12.01.a. otsusele haldusasjas nr 3-3-1-51-
ei saa väljakuulutatud enamapkkumise õigusvastasust kaasa tuua menetlusnõude rikkumine, kui eelnimetatud rikkumine ei viinud asja ebaõige otsustamiseni. Kohus leiab, et pakkumiste esitamise tähtaja määramine on üks menetlustoimingutest ja antud juhul muudeti osaliselt enampakkumise korda ehk tehti teatavaks pakkumismenetluse toiming.
kohaselt saab menetlusnõuete rikkumine kaasa tuua halduse tegevuse õigusvastasuse üksnes juhul, kui see mõjutas asja otsustamist, ehk kui menetluse mitterikkumise korral järgneks teistsugune otsus. Kaebuse esitaja vaidlustas MKM käskkirja 30.12.04.a. nr 457 ja kohus leiab, et tegemist on menetlustoiminguga, siis toimingu vormistamisele suunatud haldusakti motiveerimise vms nõuded on esitatud eksitavalt ja käesolevalt asjasse mittepuutuvalt. 3) Kaebuse esitaja õigusi võib rikkuda menetlustoiming juhul, kui selle tegemise tagajärjeks on ebaõige otsus. Kohus leiab, et kaebuse esitaja on soovinud tegelikult vaidlustada menetlustoimingu ehk ta vaidlustab pakkumise tähtaja muutmist. OÜ B.I.e pakkumise kinnitamine toimus MKM 26.01.05.a. käskkirjaga nr 34 ja juhul, kui kaebuse esitaja leiab, et enampakkumise tulemus on õigusvastane, oleks tulnud vaidlustada märgitud käskkiri. Kaebuse esitaja taotlust ei muutnud ja enampakkumise tulemust kinnitavat haldusakti (käskkiri nr 34) ei vaidlustanud. Kaebuse esitaja leiab, et pakkumise esitamise määratud tähtaega ei saanud muuta. Kohus leiab, et tegemist on menetlustoiminguga, mis ei oma regulatiivset toimet. Tähtaja määramine 6 ei lõpeta enampakkumist ja märgitu tõttu leidis kohus, et kaebuse esitaja õigustatud ootus sai olla suunatud 21.12.04.a. käskkirjaga nr 443 väljakuulutatud enampakkumise toimumisele ja selle lõpuleviimisele. Tähtaja muutmine ei lõpetanud kaebaja ootusi, et väljakuulutatud enampakkumine viiakse lõpule. Märgitud põhjusel kohus leidis esialgse õiguskaitse kohaldamisel, et kaebuse esitaja õigusi ei saa rikkuda menetlustoiminguna tähtaja muutmine. Kohus leiab, et menetlustoiming kui protseduuriline meede võib iseseisvalt rikkuda kaebuse esitaja õigusi sõltumatult ka menetluse lõpptulemusest. Märgitud põhjusel tuli kaebuse esitajal selgitada, missugust subjektiivset õigust rikutakse ja kuidas toiming rikkus kaebuse esitaja õigusi. Asja arutamisel ei leidnud kinnitust, et kaebuse esitaja õigusi rikkus kaebaja poolt nimetatud toiming sõltumatult menetluse lõpptulemusest või sõltuvalt menetluses tehtud sisuliselt otsusest. Kuna kaebuse esitaja ei ole asjas tehtud sisulist otsust vaidlustanud, siis on kaebuse esitajal asjas esitatud ja säilinud üksnes hüpoteetiline huvi. 4) OÜ G.I. on saanud teatavaks Tallinnas Viru t 9 asuva korteriomandi enampakkumise tulemused ja selle kohta väljastati temale vastav protokoll, seega ei ole kaebuse seisukohalt oluline väljastada temale tulemuste vormistamise dokument, mis on juba kaebajale üle antud. Kaebuses on esitatud märgitud taotlus ajendatuna soovist, et teda tunnistataks enampakkumise võitjaks, mida kohus käesolevalt teha ei saa. Esialgses kaebuses on kaebaja märkinud, et ta soovib, et kohustataks kinnitama või jätma kinnitamata Tallinnas Viru t 9 asuv korteriomandi enamapakkumise tulemus. Märgitud taotlus oli ajendatud soovist takistada 14.01.05.a. määratud pakkumise jätkamist ja seda eeldusel, et kaebuse esitaja on juba õigustatud nõudma, et MKM tunnistaks tema õigust olla parim pakkuja 04.01.05.a. tehtud pakkumise alusel. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et enampakkumise tulemus on õiguspärane ja vaidlustamata. Enampakkumise tulemused tehti teatavaks pakkumiste avamise protokolli väljastamisega. Kaebuse esitaja ei vaidlustanud vastustaja esitatud andmeid ja avamise protokolli sai kätte OÜ G.I. nimel A.P.; protokoll sai kaebajale teatavaks 17.01.05.a. Enamapkkumise tulemuste kulgemise ja lõpptulemuse osas ei esitatud osalejate poolt pretensioone ega algatatud vaidlusi. Enampakkumise tähtaja pikendamine (menetlustoiming) ei ole toonud kaaasa kaebuse esitaja õiguste rikkumist. Kaebuse esitaja on tuginenud võrdse kohtlemise põhimõttele ning väitele, et ta asetati teistega võrreldes halvemasse olukorda. Kaebus kuuluks rahuldamisele juhul, kui kaebuse esitaja tõendaks, et muudetud tähtajaga läbiviidud enampakkumine asetas ta raskemasse olukorda. Kohtule ei esitanud kaebuse esitaja tõendeid, mis oleksid kinnitanud tema poolt märgitut. Kaebuse esitajal sai olla õigustatud ootus, mis oli suunatud 21.12.04.a. käskkirjaga nr 443 väljakuulutatud enampakkumise toimumisele. Selle haldusaktiga seatud eesmärk realiseerus, kui selgitati välja parim pakkumine. Kaebuse esitajal sai olla õigustatud ootus ausa enamapkkakumise lõpuleviimisele ja kaebuse esitajal ei saanud olla teadmist ega ootust, et tema osaleb enamapakkumisel ainsana ning võidab pakkumise. Et tagantjärgi sai kaebajale teatavaks, et ta oleks tähtaja pikendamata jätmisel olnud ainus osaleja enampakkumisel, on kaebaja oletus. Vastustaja on ära märkinud momendid, mille kohaselt ei ole kaebaja oletus 7 aktsepteeritav ja kohus nõustub märgituga ( ei korda vastavat osa varem märgitud vastustaja seisukohtadest). OÜ G.I. sai osaleda enampakkumisel. Tähtpäeva muutmine ei toonud kaasa takistusi tema pakkumise esitamiseks. Pakkumiste esitamise tähtaega muudeti edasiulatuvalt, kaebuse esitaja võitis koos teiste osalejatega täiendava aja oma pakkumise korrigeerimiseks. Seejuures ta korrigeeris oma pakkumist. Kaebuse esitaja väitis, et tal on õigus nõuda, et tunnistataks 04.01.05.a. tehtud pakkumise tõttu tema pakkumine parimaks, kuna see oli etteantud tähtaja jooksul esitatud ainus seaduslik pakkumine. Kohus on juba märkinud, et kaebajal ei ole võimalik tõendada, et tema pakkumine oleks jäänud ainsaks ja seetõttu parimaks. Puuduvad tõendid, et vastustajal oli võimalik suunata oma tegevust viisil, mis toob kaasa ühe või teise isiku huvide eelistuse. Vastustajal ei saanud olla tähtpäeva muutmise hetkeks vähimatki kindlust, et kaebuse esitaja esitab pakkumise 04.01.05.a. või et ta teeb seda üksinda. OÜ G. oli eelnevalt osalenud nurjunud enampakkumistel, seega oli vastustajal pigem kogemus, et kaebaja ei ole valmis pakkuma soovitud alghinda, puudusid teised pakkumised ja vastustaja ei saanud riigivara realiseeritud. Tähtaja pikendamine saadud signaalidel oli vajalik, vastustajal tekkis teadmine ja lootus saavutada seis, milles enampakkumisel osaleb senisest rohkem isikuid, kuid ta ei saanud prognoosida, missuguse hinnaga pakkumised tehakse. Kaebuse esitaja pakkumise suurus oli samuti teadmata, kaebaja ei olnud seda avaldanud enne pakkumise tegemist, MKM-le üleantud pakkumist ei avatud ja selle sisu jäi teadmata. Keegi ei olnud suuteline prognoosima, et kaebuse esitaja pakkumine ei osutu edukamaks, kaebuse esitajal tekkis võimalus ja soov parandada oma pakkumist, mis on loomulik, kuna talle sai teatavaks konkurentide olemasolu. Väide, et tagantjärgi on selgunud, et kaebajal oleks puudunud konkurendid, kui tähtaega ei pikendata, ei andnud alust eeldada, et ta juba 04.01.05.a. pakkumisel ei peaks arvestama konkurentide olemasoluga. On ülimalt tõenäoline, et kaebuse esitaja esindajale teatavaks saanud informatsioon tähtaja muutmisest andis teadmise, et pakkumist tuleb parandada, et saavutada konkurentsivõime. Märgitud asjaolud kokkuvõttes ei viita, et kaebuse esitaja asja menetluse käigus oleks tähtaja pikendamise motiivil olnud oma õigustes piiratud. Tähtaja pikendamine võimaldas vastustajal saavutada põhieesmärk, realiseerida riigivara optimaalselt võimalikult soodsama hinnaga ehk saavutada tema poolt nimetatud avalik huvi. Kuid kohus ei nõustu ülalmärgitud põhjustel kaebaja väitega, et see saavutati kaebaja õiguste rikkumise hinnaga. Kaebaja väide, et tal on õigus heale haldusele. Kohus ja vastustaja nõustuvad märgitud seisukohaga. Kohus nõustub, et haldusorgan on kohustatud kinni pidama hea halduse tavadest. Kaebaja leidis, et hea halduse tavana on mõistetav õiguskindlus ja õiguspärane ootus, et välja antud haldusakt jääb püsima. Kuna kohus on leidnud, et kaebaja on tegelikult vaidlustanud haldustoimingu ja mitte temale õigusi andva haldusakti, leiab kohus, et kaebaja esitatud põhjused, mis kehtivad haldusakti kohta, ei märgi lõppastmes ära kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist. Kaebuse esitajal oli võimalus loobuda muudetud tähtajaga pakkumisest ja nõuda tekitatud kahju, kuid käesoleva kaebuse andmetel OÜ G.I. avaldas jätkuvalt tahet osaleda enampakkumisel, ehkki esitas kohtukaebuse. Arvestatav oli esitatud pakkumine, täiendava pakkumise nõuet tähtaja pikendamisest ei saabunud. Menetlustoimingud ei saa olla vältimatult kulgevas protsessi muutumatud ja sedavõrd jäigad, et haldusorgan põhjendatud juhtudel neid ei võiks muuta. Osalemine konkurssidel, riigihankes jms sarnastes ettevõtmistes toob kaasa vältimatult riski, et osalejal tekivad kulutused, mis ei tähenda, et põhjendatud juhutudel menetlustoiminguid muuta ei võiks. Võrdsete tingimuste säilitamisel tähtaja muutmisel ei ole toimunud kaebaja õiguste rikkumist, mõjuv põhjus tähtaja küsimuse ümbervaatamiseks esines. Puudus seaduslik takistus, mis oleks keelanud või 8 võtnud vastustajalt võimaluse ümber vaadata pakkumiste esitamise tähtaeg. Kohus leiab, et antud juhul võiks kõne alla tulla haldusorgani eksitav lubadus viia enampakkumine lõpule esialgselt kavandatud ajakavaga ja kaebuse esitajal oli õigus arvestada kindla tähtajaga raha paigutamisel, kuid märgitud küsimus ei ole lõppotsuse sisu õigsusega seonduv ja kaebuse esitaja ei pea ka ise lõppotsust sellel põhjusel võimalikuks nimetada õigusvastaseks, ta ei ole ka asja sisulist otsust sellel põhjusel vaidlustama asunud. Ta jätkas menetluses osalemist ning täiendas oma pakkumist, mis veenab kohut, et tähtaja muutmisel ei olnud kaebuse esitaja õigustele ja huvidele tähendust. Kaebuse esitaja märkis, et rikutakse tema õigust konkreetse riigivara omandamiseks võrdse võimaluse kaudu. Kohus tuvastas, et kaebuse esitajat ei ole haldusmenetluses koheldud ebavõrdselt. Kaebuse esitaja ei esitanud andmeid, mis kinnitaksid, et menetlustoimingute tulemusel enampakkumine, mille tegi parim pakkuja, ei vastaks seatud eesmärgile, nõuetele, ei oleks hinnalt parim, et pakkuja ei järginud enampakkumise korda. Enampakkumise tulemusetele vastavaks hinnati ka kaebuse esitaja tulemus, kuid see ei osutunud parimaks. Enampakkumise võitja selgitati välja õigesti, selleks ei osutunud kaebuse esitaja. Oluline Korra rikkumine oleks leidnud aset näiteks juhul, kui parimaks oleks tunnistatud isik, kes ei teinud parimat pakkumist. Korra sisu ja mõttega on kooskõlas, et avaliku enampakkumise võitjaks tunnistatakse isik ja sõlmitakse leping isikuga, kelle pakkumine osutus parimaks ja sisust tuleneb keeld, et parimaks ei saa tunnistada pakkumist, mis ei osutunud parimaks. Märgitud keeldude rikkumist tähtaja muutmine kaasa ei toonud ega saanud tuua, kuna tähtaeg muudeti enne, kui avati pakkumised (saabunud ja registreeritud ümbrikud). Käskkiri, millega kinnitati parim pakkumine, ei ole muutunud kehtetuks, see oli suunatud müügilepingu sõlmimisele, ehk tsiiviilõigusliku suhte tekitamisele. Tehingu tühisust mistahes põhjusel, sh ka hea haldustava või heade kommetega vastuolus olevana, kaebuse esitaja poolt ei ole vaidlustatud. Ülamärgitud põhjustel jääb kaebus rahuldamata. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis ei kuulu hüvitamisele tasutud riigilõiv 10 krooni- HKMS § 92 lg 1. Karin Kalmiste kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.