KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht 08.veebruar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-361 Haldusasi AS S.G. kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- keskuse 14.10.2004 maksuotsuse nr 12-5/347 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 20.jaanuar 2006 Menetlusosalised AS S.G., esindajad Rein Koov, Ranno Tingas ja Madis Mahlapuu ning Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskus, esindaja Meelis Rohtlaan RESOLUTSIOON 1.Rahuldada AS S.G. kaebus. 2.Tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 14.10.2004 maksuotsus nr 12-5/
- 3.Mõista Maksu- ja Tolliametilt AS S.G. kasuks välja kohtukulu 18 216 krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes teate esitanud isik. ASJAOLUD Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 14.10.2004 maksuotsusega määrati AS-le S.G. (edaspidi S.) täiendav käibemaks summas 244 080 krooni ja tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summas 562 190 krooni ning nimetatud summadelt arvestatud intressid. Maksuotsuse kohaselt on täiendavate maksusummade määramise tinginud see, et OÜ M.T. ei ole osutanud S.`ele nõustamisteenust, mille eest S. on maksnud 2003.a. kokku 1 600 080 krooni. 1 KAEBAJA SEISUKOHT Selleks, et hinnata, kas ja millises ulatuses on antud juhul kaebaja saanud teenuseid M.T.`lt, tuleb vaadata kaebaja ja M.T. vahel sõlmitud lepingut 06.01.
- Lepingu p 2.1 kohaselt oli lepingu eesmärgiks M.T. poolt teenuse osutamine, mille tulemusena leitakse kas 66% või 100% Narva Elektrivõrkude (NEV) aktsiate omandamisest huvitatud finantsinvestor. Maksuamet on maksumenetluses enamasti tegelenud lepingu p-s 4.1 loetletud üksikute ülesannete teostamise kohta kirjalike tõendite otsimisega. Samas ei ole maksuhaldur vaadanud lepingut avaramalt – lähtudes lepingu eesmärgist. Seetõttu on maksuameti rõhuasetus olnud vale. On ilmne, et M.T. ja kaebaja vahelise lepingu eesmärk realiseerus. Kuna lepingu eesmärk saavutati, siis on ebaoluline ja võimatu püüda määrata, mis ulatuses M.T. teostas üksikuid lepingu p-s 4.1 nimetatud ülesandeid. Tähele tuleks panna, et lepingu p-s 4.7 nimetatud kaebaja juhised ja mida maksuhaldur on oluliseks pidanud, koosnevad vaid kolmest punktist, mis puudutasid informeerimise kohustust, müüdavate aktsiate kogust ja hinda. Ülejäänud küsimused olid teenuse pakkuja otsustada. Seega puudusid kaebajal täiendavad nõudmised osutatavale teenusele. Kui maksuamet hakkab kehtestama täiendavaid nõudeid, millest peaks eraõiguslikus lepingus osapooled lähtuma, siis on see põhjendamatu sekkumine ettevõtlusvabadusse. Maksuamet on M.T. poolt osutatud teenuse puhul jätnud arvestamata teenuse olemuse ja sisu. Nimetatud nõustamisleping sisaldab maaklerilepingu elemente (VÕS §658 lg 1). VÕS näeb ette, et maakleri ülesandeks võib olla ka üksnes osutamine lepingu sõlmimise võimalusele. Kaebaja selgitab, et finantsinvestori leidmine seisnebki sageli vaid vajaliku soovituse andmises. Samas sellise soovituse andmiseks tuleb sageli teha suur eeltöö. Arvestades NEV aktsiate müügitehingu mahtu, ei saa pidada ka tehinguhinnast 1,5% suurust edukustasu tavapäratuks. Kuna investor leiti tänu M.T. poolt antud soovitusele, siis realiseerus lepingu eesmärk ja teenustasu on põhjendatud. Isegi kui oletada, et kaebaja sai väiksemas mahus teenuseid kui lepinguga ette nähtud või ei saanud üldse teenuseid (nagu leiab maksuamet), siis ei tähenda see automaatselt makstud summade mitteseotust ettevõtlusega. Iga majandustehinguga kaasneb teatud äririsk, mis tähendab, et mitte alati ei saada soovitud mahus, kvaliteediga, tähtajaks või hinnaga teenust. See aga ei anna alust käsitleda selliste teenuste ostmist ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Maksuamet on maksumenetlust läbi viinud puudulikult ja rikkunud uurimispõhimõtet, mille tulemusena on maksuotsus väär. Väär on anda hinnanguid kaebaja ja M.T. õigussuhtele lähtudes M.T. suhetest tema allhankijatega. Kaebaja ei andnud juhiseid M.T.`le maksuotsuses nimetatud allhankijate kasutamiseks (ehkki nende kasutamine ei olnud välistatud). Samuti puudus kaebajal võimalus kontrollida, milliseid allhankijaid M.T. kasutab ning millistes summades ja millise sisuga kokkuleppeid sõlmib kolmandate isikutega. Kaebaja ei olnud isegi teadlik M.T. poolt kasutatud konkreetsetest allhankijatest. Kaebaja maksukohustusi ei mõjuta, kuidas kasutab tema poolt makstud summasid M.T.. Antud juhul on maksuhaldur kohaldanud vastutust kaebajale tulenevalt sellest, mida on teenuse pakkuja teinud teenustasuna saadud rahaga, kuid selleks puudub faktiline või õiguslik alus. Maksuotsusega on sisuliselt laiendatud MKS §38-42 sätestatud vastutuskohustust. Sisuliselt määratakse M.T. hankijate poolt tõenäoliselt tasumata jäänud maksud maksumaksjale. Kaebaja leiab, et maksuhalduri poolt maksuotsuses rõhutatud ebaselgus ja vähene teave kolmandate isikute seletustes ei saa olla aluseks kaebajale maksusumma määramiseks. Maksuotsuse kohaselt on maksuhaldur keskendunud vaid Austria investori leidmise küsimustele. Samas pole eriti huvi tuntud teiste võimalike investorite otsimisele. Maksuhaldur on otsinud vaid kinnitust oma eeldusele, et M.T. ei leidnud Austria investorit. M.T. ja kaebaja vahelise lepingu eesmärgiks ei olnud mitte Austria investoriga tehingu ettevalmistamine, vaid ostja leidmine NEV osalusele. Seega on maksuamet põhjendamatult jätnud kõrvale teiste investorite otsimise M.T. poolt 2 ning nendega seoses tehtud tööd, mille kohta maksuamet on võtnud seletusi maksumenetluse käigus. Kaebaja sooviks oli 2003.a. alguses võimalikult kiiresti ja soodsalt võõrandada NEV aktsiad. Selleks otsiski kaebaja abi erinevatelt isikutelt, sh M.T.`lt. Viimane pakkus välja mitmeid võimalikke välisinvestoreid (sh soovitas ühendust võtta L.T.ga), kuid tehing teostati ikkagi vaid ühe investoriga, kes sobis kõige enam. Seda, et kaebaja on soetanud teenuseid M.T.`lt tõendab: kaebaja ja M.T. vahel 06.01.2003 sõlmitud leping; M.T. poolt arvete 15.08.2003 nr 09/03 ja 12.09.2003 nr 11/03 esitamine kaebajale; kaebaja poolt nimetatud arvete alusel tasumine M.T.`le 05.
- ja 17.09.2003; maksuotsuses esitatud erinevate äriühingute esindajate selgitused maksuhaldurile; M.T. esindaja kinnitus 8.10.2004; NEV aktsiate müügitehingu toimumine 10.09.2003 ja kaebajale müügihinna 60 miljonit krooni laekumine samal kuupäeval. Maksuhaldur ei ole vaadanud kõiki tehinguid kogumis, mis on pannud kaebaja võrreldes hankijatega ja allhankijatega põhjendamatult halvemasse situatsiooni. Nimelt on maksusummad määratud kaebajale, kuid ei ole tehtud muudatusi teiste isikute maksuarvestuses. Kui M.T.`le makstud summade nöol ei ole tegemist kaebaja ettevõtluse kuluga, siis loogiliselt ei ole tegemist ka M.T. ettevõtluse tuluga. Samas on kaebajale teadaolevalt M.T. deklareerinud vastavad summad oma käibena ning tasunud maksuhaldurile ka käibemaksu ning lugenud need summad oma ettevõtluse tuluks. Seega on tekitatud nimetatud tehingult käibemaksu kumulatsioon. Riigikohus on haldusasjas nr 3-1-21-02 asunud seisukohale, et käibemaksu kumulatsioon on vastuolus käibemaksu kui lisandunud väärtuse maksu põhimõttega. Kaebaja leiab, et kui maksuhaldur on seisukohal, et kaebaja pole M.T.`lt soetanud teenuseid, siis tekib M.T.`l käibemaksu enammakse ja seega ka õigus tagasi saada kaebajale osutatud teenuselt tasutud käibemaks. Vastasel korral tekib topeltmaksustamine. Kuna maksuhaldur väidab meelevaldselt, et M.T. ei ole maksumaksjale teenust osutanud, siis sisuliselt väidab maksuhaldur, et tegemist on maksupettusega. Maksuhalduri koostatud maksuotsusest aga ei nähtu, kes on maksupettuse toime pannud. Veelgi vähem puuduvad tõendid selle kohta, et maksumaksja oleks maksupettusega seotud. Maksuhaldur on lähtunud eelotsustusest ja soovist määrata maksusumma just kaebajale. Seetõttu on maksuhaldur rikkunud uurimispõhimõtet ja kohaldanud kaalutlusõigust vastuolus seaduse ning haldus- ja maksumenetluse põhimõtetega. Tulumaksusumma määramist on põhjendatud TuMS §51 lg 2 p
- Maksuotsuses aga puuduvad igasugused viited ja põhjendused sellele, milline algdokument on kaebajal puudu. Maksuotsus on seetõttu faktiliselt motiveerimata. Maksuhaldur on maksuotsuses ka vastuoluline – oma järeldustes on asunud seisukohale, et kaebaja pole teenuseid saanud M.T.`lt, kuid samas on maksustatud kaebaja poolt tasutud summad kui ettevõtlusega mitteseotud kulu (mis kinnitab teenuste osutamist, kuid nende mitteseotust ettevõtlusega). Antud juhul ei ole vaidlust ka küsimuses, et M.T. oli kaebajale teenuste osutamise ajal registreeritud maksukohustuslane. Samuti oli kaebaja teenuste ostmise ajal maksukohustuslasena registreeritud. Maksuotsusest ei selgu, kuidas saaks teenuste väidetav mittetoimumine olla põhjuseks KMS §20 lg 1 ja 3 ettenähtud sisendkäibemaksu mahaarvamise takistuseks. Kaebaja palub kohut tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 14.10.2004 maksuotsus nr 12-5/347 ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebaja poolt kantud kohtukulud summas 18 216 krooni. VASTUSTAJA SEISUKOHT Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata. 3 Maksumenetluse käigus esitatud dokumentidest selgub, et kaebaja ja M.T. sõlmisid lepingu, mille kohaselt M.T. ülesandeks oli kogu NEV aktsiate võõrandamisega seotud protsessi koordineerimine algusest lõpuni ning kaebaja on M.T.`le tasunud 1 600 080 krooni M.T. arvete alusel. Nimetatud dokumentide põhjal ei ole võimalik aga kindlaks teha, kas M.T. on kaebajale teenust osutanud ja lepingu raames töid teostanud ning millises mahus, kuna igasugune dokumentatsioon lepingu raames teostatud tööde kohta puudub. Kaebaja ja M.T. vahelist tehingut hinnates ning analüüsides on vastustaja lähtunud ka VÕS §7 lg 1 ja 2 tulenevast mõistlikkuse põhimõttest ning sellest tulenevalt on vastustaja seisukohal, et heas usus tegutsevad isikud oleksid sellise tehingu täpsemalt ja konkreetsemalt dokumenteerinud. Kui kaebaja oleks tegutsenud heas usus, siis ei oleks ta tasunud M.T.`le maksuotsuses nimetatud summasid teadmata mida ja millises mahus on M.T. töid teostanud. Samuti on ebatõenäoline, et üks heas usus tegutsev äriühing on nõus tasuma teenuse eest 29 000 krooni kuus (hiljem 68 000 krooni kuus) teadmata, kas ja milliseid töid on teine poolt reaalselt teostanud. Maksuhaldur asus seisukohale, et kui M.T. oleks lepingu p 4.1 ülesanded täitnud, siis oleks selle kohta olemas ka vastav dokumentatsioon. Kaebaja on õigesti leidnud, et tema maksukohustusi ei mõjuta, kuidas kasutab tema poolt makstud summasid M.T.. Õige ei ole aga kaebaja seisukoht, et maksuhaldur on kohaldanud vastutust kaebajale tulenevalt sellest, mida on M.T. teinud teenustasuna saadud rahaga. Maksuhaldur on vastutust kohaldanud tulenevalt sellest, et tõendamist pole leidnud M.T. poolt teenuse osutamine kaebajale. Maksuhaldur analüüsides kaebaja ja M.T. vahelist tehingut, asus seisukohale, et kaebaja ja kolmandate isikute seletusi ei saa pidada usaldusväärseteks, kuna nendes esineb vasturääkivusi ning puuduvad seletusi kinnitavad dokumendid. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, peale M.T.`ga sõlmitud lepingu, arvete ja arvelduskonto väljavõtte. Kuid nimetatud dokumentide põhjal ei ole ilmselgelt võimalik kindlaks teha, kas M.T. nõustamisteenust kaebajale osutas ja kui osutas, siis millises mahus. Kontrollimise käigus ilmnes, et nõustamisteenuse osutamiseks kaebajale kasutati omakorda OÜ O.I., OÜ N.I. ja OÜ S.S. teenuseid. Maksuhaldur kontrollis, kas nimetatud äriühingud on M.T.`le nõustamisteenust osutanud ja asus seisukohale, et nimetatud äriühingud ei ole nõustamisteenust M.T.`le osutanud. Vastustaja nõustub kaebaja seisukohaga, et ainult ebaselgus ja vähene teave kolmandate isikute seletustes ei saa olla aluseks maksusumma määramiseks. Kuid maksusumma määramise aluseks ei ole ainult kolmandate isikute antud seletused. Eelkõige on maksusumma määramise aluseks asjaolu, et kaebaja ei ole esitanud dokumentaalseid tõendeid, mis kinnitaksid tehingute toimumist M.T.`ga. Sealhulgas oli maksuhaldur kohustatud tulenevalt MKS §11 lg 1 arvestama ka kolmandate isikute seletustega. Vastustaja leiab, et kaebaja on pidanud raamatupidamist puudulikult, kuna kaebaja poolt esitatud dokumentide alusel ei ole võimalik adekvaatselt tuvastada majandustehingute toimumist kaebaja ja M.T. vahel. Seega kaebaja on rikkunud kaasaaitamiskohustust ning sellest tulenevalt vastustaja leiab, et ta ei ole kaebajale pannud ebaproportsionaalset tõendamiskoormust. Kaebaja ei ole konkretiseerinud, mis osas on maksuhaldur jätnud täitmata oma tõendamiskoormuse. Vastustaja on seisukohal, et asjaolu, kas hankijate ja allhankijate maksuarvestust muudetakse või mitte, ei ole oluline kaebaja maksustamisel. Maksuhaldur on tuvastanud, et kaebaja on tasunud M.T.`le 1 600 080 krooni ning kaebaja ei ole suutnud tõestada, et M.T.`le tasutud summade eest oleks kaebaja nõustamisteenust saanud. Sellest tulenevalt on kaebaja kohustatud tasuma tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt olenemata sellest, kas M.T. ja tema allhankijate maksuarvestust muudetakse või mitte. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud protsessiosalised ja uurinud kohtule esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt: 4 1.Vaidlustatud maksuotsusega (tl 19-30) on kaebajale määratud tasumiseks täiendav käibemaks KMS §11 lg 1 ja §20 lg 1 ja lg 3 rikkumise eest ning tulumaks §51 lg 1 ja lg 2 p 3 ja §54 lg 4 rikkumise eest. Maksuotsuses leiti, et M.T. ei ole kaebajale reaalselt teenust osutanud ja M.T. 15.08.2003 arve nr 09/03 ja 12.09.2003 arve nr 11/03 alusel kajastatud kulutused ei ole kaebaja ettevõtlusega seotud. Maksuhaldur asus seisukohale, et kaebaja ei ole suutnud kontrollimise käigus tõendada tegelikku teenuse saamist M.T.`lt ja et tegemist on näiliku tehinguga. 2.Käibemaksukohustuslasel on õigus arvestatud käibemaksust maha arvata teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud ning oma ettevõtluses kasutatavate kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluv käibemaks (KMS §20 lg 1 ja 3). Maksuotsusest nähtub, et M.T. on registreeritud käibemaksukohustuslasena alates 01.09.
- Sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse küsimuses on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 06.03.2004 otsuses nr 3-4-1-02 leidnud, et ostjal ei ole kohustust kontrollida, kas müüja tasub riigile käibemaksu. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse nr 3-3-1-50-03 p-s 10 on märgitud, et heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuametil on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses. Võimalikku osavõttu maksupettusest kinnitavad näiteks andmed ostja ja müüja – käibemaksukohustuse täitmata jätnud äriühingu – pettusele viitava seose kohta. Käesolevas haldusasjas ei ole maksuhaldur kaebajat maksupettuses osalemises süüdistanud ning puuduvad ka sellekohased tõendid. Ka ei nähtu maksuotsusest, et M.T. ei olnud maksustavat käivet deklareerinud. M.T. poolt esitatud arvetel märgitud summad (377 600 kr ja 1 222 480 kr) tasus kaebaja sularahata arveldustega M.T. pangakontodele. Kuna mõlemad arveldused on toimunud pangaülekannetega, peaks käesolevas asjas täiendava maksu määramiseks olema võimalik asuda seisukohale, et mõistlikult käituv ostja pidi aru saama, et tegemist pole tegeliku müüjaga või et kaebaja on osalenud maksupettuses. Selliseid järeldusi asjas kogutud andmete põhjal teha ei saa. 3.Kaebuse esitaja juhatuse liige R.K. on nii maksuametis kui ka kohtus kinnitanud M.T.`lt teenuse saamist ja selgitanud, et M.T.`ga 06.01.2003 sõlmitud nõustamisteenuse osutamise lepingu eesmärgiks oli M.T. poolt NEV 66% või 100% aktsiate omandamisest huvitatud finantsinvestori leidmine; M.T. ülesanded finantsinvestori leidmisel kirjeldati lepingu p-s 4.1, kuid kuidas M.T. konkreetselt ülesande täitmist korraldas, ehk tööde kirjeldusi kaebajal esitada ei ole, sest neid kaebaja M.T.`lt ei nõudnud. Omavaheline suhtlemine toimus suuliselt. Kirjaliku dokumendina esitas M.T. talle NEV väärtuse kohta koostatud finantshinnangu. Informatsioon, et austerlased on huvitatud NEV-st, tuli M.T.`lt. M.T. pakkus välja ka teisi investoreid, sh J.t, kuid Venemaa liin langes puht geopoliitilistel põhjustel kohe ära. Informatsiooni jagamine toimus kokkusaamistel suuliselt. Kohus leiab, et asjaolust, et kaebajal ei olnud maksurevisjoni ajal esitada M.T.`lt teenuse saamise kohta lisaks lepingule ja arvetele täiendavaid dokumentaalseid tõendeid, et finantsinvestori leidmise tööprotsesse ei dokumenteeritud, et kaebaja juhatuse liige ei kontrollinud, kas ja milliseid töid M.T. lepingu raames reaalselt teostas, et kaebaja juhatuse liige ei suutnud maksurevisjoni ja kohtumenetluse ajal anda täpseid selgitusi, mida konkreetselt M.T. saadud raha eest tegi, ega ka kaebaja poolt kirjeldatud teenuse eripärast lähtudes ei saa järeldada, et kaebaja pole üldse nõustamisteenust M.T.`lt saanud või pidi aru saama sellest, et M.T. ei ole tegelik teenuse osutaja. R.K. väidetel tundis ta lepingupartnerit ehk M.T. juhatuse liiget U.K. 2002.a. lõpust ja et U.K. ütles talle, et tal on olemas investorid ja kas ta on neist huvitatud. Kaebaja väidetel eeldab finantsinvestori leidmine suurt eeltööd ja seetõttu antigi kogu sellealase töö koordineerimine M.T.`le. Arvestades NEV aktsiate müügitehingu mahtu, oli tavapärane ka M.T.`le makstava edukustasu suurus, s.o. 1,5% tehinguhinnast. Et M.T. kasutas lepingu realiseerimiseks omakorda allhankijaid, selgus R.K.`ile alles maksumenetluse käigus. Sellekohast korraldust ta M.T.`le andnud 5 ei olnud. Kaebajale teenuse osutamist on maksumenetluse käigus kinnitanud ka M.T. juhatuse liige U.K. M.T. poolt kaebajale teenuse osutamist kinnitavad ka tunnistaja P.R. ütlused. P.R. väidetel tegi tema M.T. juhatuse liikmele ehk U.K.`le ettepaneku, et M.T. nõustaks kaebajat NEV aktsiate müümiseks ostja leidmisel. Kuna P.R.l oli osalus S.`es, siis oli ta huvitatud selle mahamüümisest, kuid ostja puudusel ei saanud ta seda teha. P.R. soovitas U.K.l pakkuda kaebajale välja Ühispangas töötavat L.T., kes väidetavalt esindas Eestis üht rikast Austria perekonda. Tunnistaja oli teadlik sellest, et M.T. ja S. sõlmisid omavahel lepingu ja et U.K. tegeles investorite otsimisega. 4.Käesolevas asjas puuduvad andmed, et M.T.`le käibemaksuna tasutud raha oleks tagastatud kaebajale või kellelegi temaga seotud isikutele, või et kaebuse esitaja juhatuse liikmel oleks tihedaid suhteid M.T. esindusõigusliku isikuga. Puuduvad ka andmed selle kohta, et M.T. oleks oma arvetelt sularaha väljavõtnud ja kasutanud seda viisil, mis viitaks kaebaja võimalikule seotusele maksupettusega. 5.Kuna kaebaja maksukohustusi ei mõjuta asjaolu, kuidas kasutas tema poolt makstud summasid teenuse pakkuja M.T., siis nõustub kohus kaebaja väitega, et väär on anda hinnanguid kaebaja ja M.T. õigussuhetele lähtudes M.T. suhetest tema allhankijatega ja seda enam, et maksuotsusest ei nähtu, et kaebaja oleks olnud teadlik M.T. ja kolmandate isikute omavahelisest suhetest. Kui kaebaja seab maksuotsuses kahtluse alla M.T. ja OÜ O.I., OÜ N.I. ja OÜ S.S. vaheliste tehingute toimumise, siis nende tehingute toimumise või mittetoimumise eest ei saa panna vastutust kaebajale. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-52-03 märgitakse, et asjaolust, kui käibemaksukohustuslasest müüja ei käitu maksuõigussuhtes õiguspäraselt, ei tulene iseenesest, et ostja on käibemaksu maha arvanud alusetult. 6.Kohus on seisukohal, et asjas kogutud andmed ei võimalda pidada kaebajat pahauskseks ostjaks ega maksupettuses osalejaks. Tõendid kogumis ei anna kaebajale täiendava käibemaksu määramiseks alust. Kuna kaebaja kulud olid tema ettevõtlusega seotud, pole ka tulumaksu määramiseks alust. 7.Kaebaja taotleb 5000 krooni suuruse riigilõivu ja 13 216 krooni suuruse õigusabikulu hüvitamist. Riigilõivu tasumist tõendab 09.11.2004 maksekorraldus. Õigusabikulu kandmise tõendamiseks on esitatud I.K. AS 23.11.2004 arve nr 250341 ja pangakonto väljavõte 13 216 krooni laekumise kohta arve nr 250341 alusel 24.11.
- Õigusabikulu suurus ja kohtukulu väljamõistmise taotlus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Marion Vakker Kohtunik 6