KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lauri Madise ja Lilianne Aasma Määruse tegemise aeg ja koht
- juuni 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-234 Haldusasi Kaebus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kohustamiseks elamisloa taotluse läbivaatamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 28.04.2006 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik D. S. määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Rahuldada määruskaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 28.aprilli 2006 määrus käesolevas haldusasjas.
- Saata asi Tallinna Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Määruskaebus esitatakse määruse teinud ringkonnakohtu kaudu ja peab olema jõudnud ringkonnakohtusse hiljemalt tähtaja viimasel päeval (TsMS § 62). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK D. S. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA) otsus D.S. elamisloa andmisest keeldumise kohta ning kohustada KMA-d tema taotluse läbi vaatama. Tallinna Halduskohtu 06.02.2006 määrusega haldusasjas nr 3-06-234 jäeti kaebus käiguta, sest kaebus oli esitatud vene keeles. Kohus oli seisukohal, et asjaolust, et kaebaja viibib kinnipidamisasutuses, ei järeldu tõlketeenuse tellimise võimatus ega kaebaja maksejõuetus. Lisaks on kaebajal tasumata riigilõiv ning kaebus ei olnud esitatud vastavalt protsessiosaliste arvule. 22.02.2006 esitas kaebaja taas venekeelse kaebuse, milles D.S. selgitas, et tal ei ole raha, et tasuda tõlketeenuse eest ning maksta riigilõivu. 3-06-234 Tallinna Halduskohtu 15.03.2006 määrusega jäeti kaebus taas käiguta ning kohus leidis, et kaebajal tuleb oma maksejõuetuse tõendamiseks esitada Ämari Vanglas kaebajale kuuluva isikuarve väljavõte. 29.03.2006 esitas kaebaja halduskohtule venekeelse avalduse, millele oli lisatud Ämari Vangla poolt väljastatud isikuarve väljavõte, mille kohaselt oli D.S. arvel raha ei ole. 05.04.2006 määrusega jättis halduskohus D.S. kaebuse taas käiguta. Kaebuses esitatud taotlus ei ole selgelt väljendatud ja ei vasta HKMS § 6 nõuetele. HKMS § 10 lg 2 p 4 kohaselt tuleb kaebajal kaebuses märkida, millal kaebaja sai teada kaevatavast KMA otsusest, millega kaebajale keelduti väljastamast elamisluba ning tulenevalt HKMS § 15 lg 3 on kaebaja kohustatud oma väiteid kinnitama vastavate tõenditega. Et kohtul oleks võimalik kontrollida vaidlustatud haldusakti õiguspärasust ja kaebuse tähtaegsust, tuleb kaebajal esitada kohtule kaevatav haldusakt. Kaebaja on jätnud kaebuses märkimata asutuse või ametniku või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva muu isiku nime ja ameti- või teenistuskoha, kelle haldusakti või toimingut vaidlustatakse; samuti, miks kaebaja leiab, et haldusakt või toiming on õigusvastane ja milliseid kaebaja subjektiivseid Õigusi vaidlustatav haldusakt või toiming rikub või milliseid vabadusi piirab. Tallinna Halduskohtu 28.04.2006 määrusega haldusasjas nr 3-06-234 kaebus tagastati. Kohus oli seisukohal, et kuna kaebusest ega kaebuse täpsustusest ei nähtu, millist KMA otsust kaebuse esitaja vaidlustab, puudub kohtul võimalus kaebus menetlusse võtta. Kaebuse esitaja ei ole kaebuses ega kaebuse täpsustuses märkinud, miks kaebaja leiab, et haldusakt või toiming on õigusvastane, seetõttu ei ole kohtul võimalik uurimisprintsiibist tulenevalt ka eeldada, millist KMA haldusakti kaebaja soovib vaidlustada. Samuti ei ole kaebuse esitaja märkinud, millal ta vaidlustatud otsusest teada sai, ega esitanud selle kohta vastavaid tõendeid. Seega puudub kohtul võimalus kontrollida kaebuse tähtaegsust. Kaebuses ei olnud märgitud, milliseid kaebaja subjektiivseid Õigusi vaidlustatav haldusakt või toiming rikub või milliseid vabadusi piirab ning kaebus oli esitatud ühes eksemplaris. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES Määruskaebuses palub D. S. kohtul läbi vaadata esitatud paberid ning teha õiglane otsus kaebaja vaidluses Kodakondsus-ja Migratsiooniametiga. KMA keeldus D.S. elamisloa andmisest, sest kaebaja põhjendused olid alusetud. Kaebaja selgitab, et ta ei ole jurist ning ei oska välja mõelda põhjuseid ja neid sõnastada. Kaebaja kirjutab nii, nagu asjad on. Kaebaja soovib taastada seaduslikku elamisluba, mis tal lõppes
- aastal ja mida tal ei olnud võimalik pikendada Murru Vangla sotsiaaltöötaja hoolimatu suhtumise tõttu oma töösse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määrus tuleb tühistada ja kaebus saata halduskoht ule menetlusse võtmiseks vajalike toimingute tegemiseks. Kaebuses ei ole peale puuduste kõrvaldamist enam selliseid puudusi, mis takistaksid asja menetlust ja eeltoodust tulenevalt tingiksid kaebuse tagastamise. Kaebaja on taotlenud KMA otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist tema elamisloa taotluse positiivseks lahendamiseks. Kaebaja ei ole näidanud kaebuses KMA vaidlustatud otsuse kuupäeva, kuid on lisanud kaebuse täiendusele KMA otsuse taotluse läbivaatamata jätmise kohta. Kuna lisatud 2
(3)3-06-234 on ainult üks tähtajalise elamisloa taotlust puudutav otsus, on selge, et kaebaja vaidlustab just nimelt KMA 23.01.2006 otsust. Teade kannab kuupäeva 23.01.2006 ning kaebus on kohtule esitatud 01.02.2006, seega ei saa kahtlust olla, et kaebus on esitatud 10-päevase tähtaja jooksul alates selle taotluse läbivaatamata jätmisest teada saamisest. Teate saamise kuupäeva märkimata jätmine kaebuses on üksnes formaalne puudus, mis ei takista kohtul otsustamast kaebuse menetlusse võtmist. Esialgses kaebuses on kaebaja näidanud, et elamisloa puudumise tõttu puuduvad tal isikut tõendavad dokumendid, ta ei saa abielluda ega taotleda ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. Samuti on kaebaja leidnud, et KMA on ebaõigesti keeldunud elamisloa andmisest, sest kaebaja on sündinud ja elanud kogu elu Eestis, siin elab tema perekond ning talle oli varem väljastatud elamisluba, mille tähtaeg lõppes 2001.aastal. Kaebaja on viidanud ka sellele, et palus KMA-lt selgitust elamisloa saamise asjaolude kohta, kuid KMA keeldus selgituse andmisest ja seepärast oli tal raske oma elamisloa taotlust uute põhjendustega täiendada. Seega on kaebaja arusaadavalt selgitanud kohtusse pöördumise põhjusi ning kaebuse menetlemiseks ei ole takistusi. Kaebaja ei lisanud kaebusele selle ärakirja KMA- le saatmiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 31.jaanuari 2006 määruses nr 3-05-1069 märkis ringkonnakohus analoogilises kaebuse tagastamisega seotud vaidluses järgmist: „Lisaks märgib ringkonnakohus, et ka kaebuse ärakirjade nõudmine ei pruugi olla proportsio naalne. HKMS § 10 lg-t 5 ja § 11 lg-t 2 on koostoimes võimalik tõlgendada selliselt, et kohus võib nõuda ärakirjade esitamist, kuid ei pruugi seda teha, kui kohtul on võimalik kaebusest ilma ebamõistlike kulutusteta teha koopiad. Ärakirjade nõudmine on selgelt ebaproportsionaalne, kui kaebus esitatakse võõrkeeles ja kohus korraldab selle tõlkimise ning ei edasta teistele menetlusosalistele võõrkeelse kaebuse ärakirju, vaid enda poolt koostatud tõlke ärakirju." Ringkonnakohus jääb samale seisukohale ka käesoleva asjas ning leiab, et kaebuse ärakirja puudumine olukorras, kus kaebajal kinnipidamiskohas viibimise tõttu on raskendatud ärakirjade tegemine, samas, kui see kohtult ei nõua olulisi kulutusi, on kaebuse tagastamine selle põhjendusega ülemäärane takistus kohtusse pöördumise õiguse kasutamisel.