) § 12 lg 4 p-d 5 ja 8, § 12 lg 9 p 3 ja § 181 tulenevad põhjused. Lähtudes riigi julgeolekust ning ühiskondlikust turvalisusest, riigis viibivate isikute õiguste ja vabaduste kaitsest, arvestades isiku poolt toime pandud kuritegusid, avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastu suunatud tegusid kujutab R.E. ohtu Eesti riigi julgeolekule, mistõttu puudub alus tema suhtes erandi tegemiseks elamisloa andmise keelule. Ta on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vabadusekaotsu kestusega üle ühe aasta, tema karistus ei ole kustunud või kustutatud või karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud ning teda on kriminaalkorras korduvalt käristatud tahtlike kuritegude eest. 02.04.04.a. anti välja R.E.'i taotluses -väljastada temale tööluba- KMA tööloa andmisest keeldumise otsus nr 20041092 põhjusel, et isikul puudub Eestis elamisluba (
§ Märgitud KMA otsuste peale esitas R.E. väide, mis jäeti KMA 28.04.04.a. vaideotsusega nr 11-04 rahuldamata. Kaebaja seisukoht ja taotlus Kaebaja taotleb ülalmainitud haldusaktide tühistamist alljärgnevatel põhjustel. Kaebuse esitamise ajal viibis R.E. Ämari vanglas. Käesoleval ajal on ta kinnipidamisasutusest vabastatud ja elab oma õe juures ning abistab teda. R.E. soovib põhiseaduse §-le 27 toetudes tähtajalist töö-ja elamisluba Eestis. Tema vanemad on surnud ja ainsad lähedased inimesed õde I.M., vend E. E. ja vend P. E. elavad Eestis. Väljasaatmine ei ole võimalik, see oleks igati vastuolus tema eluliste huvidega ja tema tagasisaatmine sünnikohta seab ohtu tema elu ja tervise. Sünnikohas Lõuna Osseetias on sõjakolle, kuna Gruusia ja Vene Föderatsioon on jaotanud sealsed piirkonnad; elanikkond on kaitsetu alaliste relvakonfliktide ees ja kuna tema vanemad on surnud, kõdu hävitatud, siis ei ole võimalik sinna elama asuda ja tal ei olegi kellegi juurde minna. Ta ei mõista, miks ei ole võimalik anda elamisluba EV-is, kui sisuliselt on tema perekond siin. Ta jäeti ilma tööloast, ehkki on olemas tööandja, kes võimaldaks temale töökoha. Ta on terve ja võimeline ise endale elatist teenima. Ta ei tarvita enam narkootikume, ei ole sõltlane ning on käitunud mõtlematult ja rikkunud seadust ja kahetseb käitumist. Elamis-ja tööloa puudumisest ei olnud tal juba varasemalt võimalik perekonda luua, ehkki tal oli pikka aega elukaaslane. Tahab luua perekonna ja toita peret, selleks vajab elamis-ja tööluba. Elamis- ja tööloa andmisest keeldumine on alusetu, kuna kaebaja on varasemalt tõendanud, et tal puuduvad kontaktid Gruusiaga. Ta ei pea ennast Gruusia kodanikuks, kodaniku pass väljastati sisuliselt sundkorras ja kui kaebaja ei oleks seda vastu võtnud, ei oleks tal olnud võimalik Gruusiast lahkuda. Vastustaja seisukoht ja taotlus Vastustaja KMA vaidleb esitatud kaebusele vastu ning leiab, et see tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja oli kohtukaebusele vastanud kirjalikult, et
kohaselt ei pea välismaalasel olema riigis viibimiseks seaduslikku alust, kui välismaalane viibib Eesti vanglas kinnipeetavana. Selle aja ulatuses, mis isik viibib kinnipidamisel ei vaja K.E. elamisluba; karistuse ärakandmise ajaks kinnipidamisasutuses on aeg kuni 24.08.04.a., mistõttu ei pea tal kuni selle ajani olema elamisluba. Vastustaja on selgitanud, et ka peale kinnipidamisasutusest vabanemist on keeldumiseks kaalukad põhjused ja KMA on jäänud oma seisukohtade juurde. Kaebajale keelduti elamisloa andmisest põhjusel, et ta on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vabaduskaotus kestusega üle ühe aasta ning tema andmed karistusregistrist ei ole kustunud, samuti asjaolu, et isikut on korduvalt kriminaalkorras käristatud tahtlike kuritegude eest. Nimetatud asjaolu esinemise tõttu keelab
isikule elamisloa andmise ja pikendamise. Lähtudes riigi julgeolekust ning ühiskondlikust turvalisusest, aga samuti riigis viibivate isikute õiguste ja vabaduste kaitsest on põhjendatud R.E.ile elamisloa andmisest keeldumine. Riigi selline teguviis ei ole vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni (EIÕK) art-ga 8, vaid selline piirang on seaduslik. Vastustaja leiab, et välismaalasele elamisloa andmisel on oluline välja selgitada, kas ta on täitnud kohustust järgida Eesti põhiseaduslikku korda ning täita Eesti õigusakte (põhiseaduse § 55). Kriminaalõiguslikke tagajärgi kaasa toonud teo toimepanemisega ei ole isik täitnud
Kaebuse esitaja on isikuks, kes vastab
lg 4 p-le 5, sest tema näol on tegemist isikuga, kes on toime pannud kuritegusid ning talle on mõistetud karistuseks vabadusekaotus, kestusega üle ühe aasta.
lg 6 alusel käsitletakse isikuid, kelle suhtes on tuvastatud muuhulgas
R. E. on isikuks, keda on käristatud korduvalt tahtlike kuritegude eest. Lisaks märgib vastustaja, et R.E. on välismaalasena rikkunud varem viisarežiimi, ületades viisas sätestatud tähtaega Eesti riigis viibimiseks. Samuti ei ole R.E. täitnud KMA ettekirjutusi riigist lahkumiseks. Väide kaitsmist vajava perekonnaelu kohta ei ole KMA arvates põhjendatud. Eesti riik ei pea aktsepteerima välismaalaste elukohariigi valikut. Välismaalase perekonnaelu elamine ei pea vältimatult teostuma Eesti territooriumil. Lisaks ei ole kaebaja tõendanud, et tal ei ole võimalik elama asuda oma kodakondsusjärgsesse riiki. Kaebaja, tema õde ning vennad on täisealised isikud ning ei moodusta seetõttu perekonda põhiseaduse § 27 tähenduses. K.E.i puhul ei ole tuvastatud ka kaalukaid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid talle
lg 5 alusel anda elamis- ja tööloa.
Kuna R.E.il puudub Eesti riigis viibimiseks seaduslik alus, ei saa nimetatud isikule anda ka tööluba (
S). KMA leiab, et KMA otsustes on selgitatud põhjalikult elamisloa andmisest keeldumise motiive. Otsustes on järgitud diskretsiooni piire ja eesmärki ja leitud, et R.E.'ist lähtuv oht riigi julgeolekule on sedavõrd tõsine, et kaalub üle R.E.vi poolt toodud argumendid. Kõhtu põhjendused ja otsuse resolutiivosa Kõhus kuulanud ära protsessiosaliste selgitused, uurinud esitatud materjale, leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. l.HKS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtuse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud vabadusi. R.E. esitas tühistamiskaebuse, kuna tema taotlus tähtajalise elamisloa andmiseks ja tööloa andmiseks jäeti rahuldamata. Kaebaja leiab, et keeldumine on seadusevastane, kuna ei arvestata tema õigust PS § 27 tulenevalt olla Eestis koos oma lähedastega, seega on olemas erandlikud asjaolud, mis tingivad tema Eestisse jäämise, samas ei ole tal võimalik lahkuda sünnimaale. 2. R.E. viibis taotluse ja kohtukaebuse esitamise ajal vanglas.
. 1 kohaselt ei pea Eestis vanglas viibival välismaalasel olema Eestis viibimiseks elamis-või tööluba ajal, mil ta viibib vanglas, kuid kaebaja esitas taotluse eesmärgiga, et vanglast vabanemisel tekiks tal alus viibida Eestis seaduslikul alusel. KMA on taotluse lahendamisele leidnud, et elamis-ja tööluba ei vaja kaebaja ajaks, mil ta on vanglas. Samas tehti asjas otsus lähtudes kaebuse esitaja taotlusest anda talle tähtajaline elamisluba või võimaldada jääda Eestisse oma lähisugulaste juurde peale vabanemist. 3. KMA on keeldumist tähtajalise elamisloa andmisel otsustanud läbi mitmete
Õigusnormide. Asjas on tõendatud ning puudub vaidlus selle üle, et R.E. vastab
lg 4 p 5 ja 8 tunnustele, mis on aluseks elamisloa andmisest keeldumisele.
lg 4 p 5 kohaselt ei pikendata elamisluba välismaalasele, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestvusega üle ühe aasta ja kelle käristatus ei ole kustunud või kustutatud või karistusandmed ei ole karistusregsitrist kustutatud. Vastavalt
lg 4 p 8 ei pikendata elamisluba välismaalasele, keda on kriminaalkorras korduvalt käristatud tahtlike kuritegude eest.
lg 5 kohaselt võidakse § 12 lg 4 p 5 ja p 8 loetletud välismaalasele erandina pikendada tähtajalist elamisluba.
lg 6 sätestab, et § 12 lg 4 p 8 loetletud asjaolu käsitletakse ohuna Eesti riigi julgeolekule. Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 7 kohaselt kustutatakse karistusandmed karistusregistrist, kui kuni kolmeaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud viis aastat. REldzarovi karistusandmed kustutatakse karistusregistrist hiljemalt 24.08.2009. VMS § 12 lg 5 alusel võidakse § 12 1 g 4 p 5 j a 8 nimetatud välismaalasele erandina anda tähtajaline elamisluba.
V3 kohaselt kontrolliti kaebaja taotluse põhjendatust. Vastustaja on kontrollinud, kas R.E.i suhtes esineb kaalukaid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid VMS § 12 lg 4 punktides 5 ja 8 sätestatud keelule vaatamata tähtajalise elamisloa andmise. Vastustaja ei tuvastanud kaalukaid erandlikke asjaolusid, et anda kaebuse esitajale elamisluba, seejuures võttis arvesse kaebaja perekondlikke suhteid, päritolu, sidemeid sünnimaaga, sattumist Eestisse ja seotust Eestiga, kaebaja isikust tulenevalt ohtu Eesti riigile ja julgeolekule. HKS § 19 lg 6 kohaselt, kui haldusorgan on volitatud tegutsema diskretsiooni alusel, kontrollib kõhus, kas haldusakti andmisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja õiguse üldtunnustatud põhimõtteid.
lg 6 kohaselt Eesti riigi julgeolekule, kuid
Taotleja oli palunud arvestada perekondlikke suhteid ja asjaolu, et ta on siin viibinud ja saab elada oma vendade või õe juures. 5.Asja kohtuliku arutamise ajaks ei ole kaebuse esitaja suhtes taotluse lahendamisel olnud asjaolud muutunud. Vastustaja on kaalunud erandi tegemist. Kaebuse esitaja puhul on leidnud kinnitust, et kaebaja viibimise aeg Eestis ei saa olla iseenesest erandi tegemise aluseks, kuivõrd märgitud andmetel on ta Eestis viibinud pikemat aega põhjustel, et ta ei ole täitnud riigi ettekirjutusi lahkuda, ta on kandnud vabaduskaotuslikku karistust, tema puhul tuleb pigem kaaluda, kas isikut võiks käsitleda ohuna Eesti riigi julgeolekule, kas ta elab Eestis perekonnaelu, missugused on tähtaegse elamisloa keeldumisel tekkivad tagajärjed, kas tal on lähedasi Eestis. Kaebuse esitaja leiab endiselt, et otsustes toodud asjaolud vastavad põhiosas küll tõele, kuid tuleks arvestada tema suhtes tekkinud erandilikku olukorda: tal ei ole Gruusias kusagil elada ja Eestis viibivad temale lähedased isikud, kelle juurde ta soovib jääda.
kohaselt on Eestis viibimise üheks seaduslikuks aluseks elamisluba. Kaebuse esitajal ei ole EV-is viibimise ajal väljastatud elamisluba. Eestisse on ta küll saabunud viisa alusel, kuid ta ei ole lahkunud Eestist viisa lõppemisel. Esmakordselt saabus ta Eestisse viisa alusel 02.05.93 aja kuna ta ei lahkunud ettenähtud ajal, siis 18.05.94 saadeti ta riigist välja; uuesti saabus ta riiki 14.10.94 viisa alusel ja väljasõiduviisa vormistati 28.12.94 a Eestist lahkumiseks. Tema suhtes oli kohaldatud ka sissesõidukeeldu, korduvalt on tehtud ettekirjutusi Eestist lahkumiseks, mis jäid täitmata ( otsuse p 13 tlk 17). Kaebuse esitaja on elanud Eestis tema enda väidetel elukaaslase juures, kuid ka märgitud ajal ei olnud tal seaduslikku alust Eestis viibimiseks ja ta tegi juhutöid. Käesoleval ajal elab ta kord venna kord õe juures. Kõhus palus põhjendada, milles seisneb PS § 27 õiguste rikkumine, kui kaebuse esitaja ei ole loonud perekonda. R.E. väitis, et ta hooldab haiget õde. PS § 27 kohaselt on perekond kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. Kaebaja väitis, et ta hoolitseb haige õe eest. Samas on tema väidetel Õel abikaasa, lapsed. Kõhus selgitas, et õe perekonnaliikmed on abikaasa ja lapsed ning seadus paneb hoolitsuskohustuse neile. Kohtule ei esitatud tõendeid sellest, kas Õde on ka tegelikult haige, kuid kaebuse esitaja selgitused kinnitavad, et ta hoolitseb õe eest eelkõige põhjusel, et ta ei saa tööloa puudumisest töötada ja on otstarbekas, et ta viibib õe juures ning hoolitseb tema eest. KMA on kontrollinud kaebuse esitaja perekonna-ja eraelu puutumatuse küsimust. Kaebaja on vallaline ja tal puudub Eestis perekond. Tema väidetel oli tal enne vabaduse kaotust elukaaslane, kuid see kooselu on lõppenud. PS § 26 kohaselt on igaühel õigus eeldada, et riigivõim ei sekku perekonna-ja eraellu muidu, kui PS -s nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Põhiõiguse või vabaduse piiramise põhjuseks võib olla mingi teine sama kaaluga õigusväärtus.
lg 6 , PS preambulast tulenevalt on väärtuseks, mis õigustab piirangute tegemist, välismaalase õigusele elada Eestis perekonnaelu, riigi julgeolek. Põhiõiguse riivet saab pidada õigustatuks siis, kui on järgitud proportsionaalsuse põhimõtet (PS §11). KMA otsus on õiguspärane, kuna nii otsuse tegemise ajal kui ka käesolevalt ei ole kaebuse esitajal perekonda, selles mõttes puudub seadusega kaitstav perekonnaelu ja elamisloa andmisest keeldumine ei too antud juhul kaasa olukorda, milles tal tuleks jätta maha Eestist lahkumisel perekond. Eestisse jäävad küll tema kaks venda ja õde, kes on siin elanud pikaajaliselt, kuid kaebaja ei ole oma õe või vendade perekonnaliikmeks. Lähisugulus ei põhjenda Eestis elamise vajadust, lähisugulaste jäämine Eestisse ei tekita kaebajale kahustavaid tagajärgi ega jäta abita siinviibivaid kaebaja lähisugulasi. Kaebuse esitaja väidetel on ta asunud seaduskuulekuse teele ning vajab Eestisse jäämiseks elamisluba ja siis saab ta töötada ning luua perekonna. Kaebuse esitaja avaldas sügavat kahetsust ja selgitas, et ta on suuteline edaspidiselt hoiduma Õigusrikkumistest. Tal on olemas õde ja vennad, kes saavad teda aidata Eestis, mujal ei ole tal sellist abi. Kõhus märgib siinkohal, et Õde ja vennad olid kaebaja jaoks olemas Eestis ka ajal, mil ta ikkagi pani toime Õigusrikkumised. Lähisugulased ei saa suunata kaebaja käitumist ega garanteerida kaebaja seaduskuulekust, seda saab teha üksnes kaebaja ise. Samas ei ole kohtul põhjust ümber hinnata KMA seisukohta, et R.E. kujutab ohtu Eesti riigile. Kõhus leiab, et vastustaja on õigesti hinnanud kaebuse esitaja puhul, et R.E. ohustab Eesti julgeolekut ja tema suhtes ei ole usaldust, et ta võiks siin elada seadusekuuleka inimesena. Kaebuse esitaja esitas kohtule OÜ A.P tõendi 04.11.04.a., et ta saaks firmas tööd ja märgitu võimaldaks töötada ning ta asuks seejärel looma perekonda. Tal on võimalus elada oma vendade ja õe juures. Kõhus möönab veelkord, et kaebajal on Eestis olemas lähisugulased ja kuna tema üks vendadest viibis ka asja arutamise juures, siis on kaebajal tõenäoline võimalus saada toetust oma lähedastelt. Samal ajal leiab kõhus, et kaebuse esitaja Eestisse saabumisest alates on tal olnud lähisugulased Eestis olemas, vaatamata märgitule ei ole keegi neist suutnud kaebaja käitumist suunata nii, et K.E. järgiks kehtivat õigust. Kaebaja on läinud vastuollu seadusega mitmel korral ning vaatamata sellele, et tal olid õde ja vennad Eestis. Tema lähedastel ei ole olnud kasvatavat ja positiivset mõju kaebajale; lähisugulus Eestis elavate sugulastega ei ole selleks sidemeks või toeks, mis kinnitaks kohtule, et kaebaja sõltub moraalselt või vaimselt lähedastest ja allub nende kontrollile ning on võimeline Eestis elama seadusekuulekalt. Kaebaja soov luua oma perekond on mõistetav, kuid perekonna loomine väljaspool Eestit on sama perspektiivikas, kui viibides Eestis. Rahvusvahelise õiguse põhimõtteid järgides on riigil õigus otsustada välismaalase riiki sisenemine, tema riigis viibimine ja riigist väljasaatmine. PS ei anna välismaalasele põhiõigust elada ja jääda elama Eestisse, kuigi ta on siin viibinud, siia saabunud viisa alusel ja tema lähisugulased elavad Eestis. PS § 9 kohaselt on PS-s loetletud kõigi ja igaühe õigused ja vabadused võrdsed nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibival välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Välismaalasele elamisloa mitteandmine tähendab kohustust lahkuda riigist. Kaebaja lahkumisel ei rikuta ega riivata tema õigust perekonnaelule. Kui kaebuse esitaja lahkub Eestist, ei ole takistatud tal suhtlemine lähisugulastega ka olles Osseetias või mujal; kaebuse esitaja selgitustel tema Eestis elavad sugulased ja Gruusias elavad sugulased suhtlevad vastavalt võimalustele, suhtlemine on piiratud, kuna Osseetias on pinev olukord. Kõhus järeldab, et kaebuse esitaja väited sidemete kaotuse kohta mujal elavate sugulastega, on taastatavad. Vastustaja on arvestanud kaebaja viibimise aega Eestis ja pidanud võimalikuks Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 13.09.2000 soovituse Ree
. 1 lg 3 tulenevalt- KMA keeldub tööloa andmisest isikule, kui välismaalasel puudub Eestis elamisluba. Tuvastati, et R.E.il puudub Eestis elamiseks elamisluba ja selle kohta oli eelnevalt välja antud otsus nr 20041089;
lg 3 ei võimalda anda isikule tööluba, kui tal puudub elamisluba. 7. Vaideotsus ei riku iseseisvalt kaebuse esitaja õigusi ja kaebuse esitaja ei osanud istungil nimetada, et vaideotsus iseseisvana toob esile muid asjaolusid, mida tuleks täiendavalt vaidlustada. Kaebaja ei ole väitnud, et vaidemenetluses rikuti menetlusnorme. Ta vaidlustas otsuse põhjusel, et selles korratakse samu motiive ja kui vaide aluseks olnud otsused langevad ära, siis kuulub tühistamisele ka vaideotsus. Kõhus leiab, et vaideotsus ei riku kaebuse esitaja õigusi, siis ei kuulu tühistamistaotlus rahuldamisele ka selles osas. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKS § 26 lg 1 p 6, § 31 lg 4, lg 5 kõhus OTSUSTAB: Jätta R.E. 7 kaebus täielikult rahuldamata, Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik. Karin Kalmiste kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.