2-03-706/1

2-03-706 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL OSAOTSUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2006.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-03-706 (endine nr: 2/580-11060/03) Tsiviilasi A.P´a hagi V.P´a vastu abielulahutuse ja ühisvara jagamise nõudes ning V.P´a vastuhagi A.P´a vastu ühisvara jagamise ja elatise nõudes Menetlusosalised ja nende - hageja: A.P esindajad - hageja volitatud esindaja: advokaat T.S (Rüütli Advokaadibüroo; asukoht Rüütli 14, Pärnu); - kostja: V.P - kostja volitatud esindaja: advokaat M.L (Viruvärava Advokaadibüroo; asukoht Ravi 14-1 Tallinn). Kohtuistungi toimumise aeg
2. jaanuar 2006.a - hageja: A.P; Kohtuistungil osalenud - hageja volitatud esindaja: advokaat T.S; isikud - kostja: V.P; - kostja volitatud esindaja: advokaat M.L RESOLUTSIOON
3. Rahuldada A.P´a hagi V.P´a vastu abielu lahutamiseks.
4. Lahutada hageja A.P´a ja kostja V.P´a vahel
5. augustil 1990.a ENSV Tallinna Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas sõlmitud abielu, kanne nr
7. Rahuldada osaliselt V.P´a vastuhagi A.P´a vastu elatise nõudes lapsele.
8. Välja mõista A.P´alt V.P´a kasuks alates 18.02.2004.a elatis poja A.P´a ülalpidamiseks 2000 (kaks tuhat) krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni 29.06.2008.a.
9. Saata käesoleva kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Tallinna Perekonnaseisuametile. Menetluskulude jaotus
10. Välja mõista V.P´alt A.P´a kasuks menetluskulu 300 (kolmsada) krooni.
11. Välja mõista A.P´alt riigilõiv 1750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni riigituludesse. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või kontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072123, selgitusse märkida tsiviilasja number. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest
12. veebruaril 2006.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 03.12.2003.a (postitamise kuupäev) esitatud hagiavalduse kohaselt registreeriti hageja ja kostja abielu 18.08.1990.a Tallinna Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas. Hageja ja kostja kooselust oli 29.06.1990.a sündinud poeg A.P. Poolte kooselu lakkas 2001.a jaanuari alguses, kui kostja koos pojaga kodust ära kolis. Hageja ja kostja ühine laps elab käesoleval ajal kostja juures ning hageja on tema kasvatamist senini materiaalselt toetanud ning kavatseb jätkata toetamist ka pärast abielu lahutamist. Hagejal ei ole vastuväiteid sellele, et laps jääb pärast vanemate abielu lahutamist elama kostja juurde. Hageja leiab, et abielu on faktiliselt lõppenud ning selle taastamine ei ole võimalik. Nii hageja kui kostja on loonud uue perekonna. Hageja soovib koos abielu lahutamisega lahendada ühisvara jagamisse puutuva vaidluse. Ühisvara kooseisu kuulub hagiavalduse kohaselt aadressil Kuldnoka 17-34, Tallinn, asuv korteriomand ja abielu kestel omandatud mööbliesemed. Ühisvara tuleb jagada abielusuhete lõppemise seisuga, 2001.a jaanuari algus. Abieluvaralepingut ei ole poolte vahel sõlmitud. Hageja leiab, et ühisvara jagamisel tuleb korteriomandit puudutavas osas kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, kuna see on 93,9% ulatuses omandatud hageja lahusvara arvel. Ühisvara hulka kuuluvad mööbliesemed on hageja nõus jätma täies ulatuses kostjale, nõudmata selle eest rahalist hüvitust. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE Kirjalikus vastuses hagiavaldusele tunnistab kostja hagi osaliselt. Kostja on nõus, et poolte vahel sõlmitud abielu kuulub lahutamisele. Abielulised suhted poolte vahel on lõppenud. Samas leiab kostja, et ühisvara jagamisel puuduvad alused abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumiseks. Lisaks leiab kostja oma vastuses, et hageja poolt esitatud ühisvarasse kuuluvate esemete nimekiri ei ole täielik. Samuti vaidleb kostja hagile vastu ühisvarasse kuuluvate esemete väärtuse osas. VASTUHAGI SISU 2 18.02.2004.a (postitamise kuupäev) esitas kostja vastuhagi elatise väljamõistmiseks. Vastuhagi kohaselt kuulub poolte ühise alaealise lapse A.P´a ülalpidamiseks keskmiselt 3630 krooni kuus. Hageja (vastuhagis kostja) on ülalpidamiskohustust täitnud osaliselt, tasudes igakuiselt poja kontole 1000 krooni. See ei ole kostja hinnangul küllaldane ega vasta lapse vajadustele. Kostja palub hagejalt välja mõista elatis igakuiselt summas 2520 krooni (elatis 2000 krooni, millele lisandub tulumaks 520 krooni). Kostja leiab vastuhagis, et hageja varaline seisund on kostja omast tunduvalt parem. Hageja kasutuses ja valduses on kogu abikaasade ühisvara ning sissetulekud kuus on 18000 krooni. Kostja kuu töötasu on seevastu 2366 krooni ning muu vara puudub. Kostja kirjalikus vastuses hagiavaldusele seoses ühisvara jagamisega esitatud nõudeid käsitleb kohus samuti vastuhagina (vt toimik, lk 164). HAGEJA VASTUVÄITED VASTUHAGILE Hageja vastuhagi ei tunnista. Hageja (vastuhagis kostja) on valmis toetama lapse ülalpidamist 1500 krooniga kuus, millele lisanduvad muud kulutused (nt vaba aeg ja kooliga seotud kulutused). Samas on hageja enda väidetel toetanud pärast poolte kooselu lõppemist lapse ülalpidamist igakuiselt nii rahaliselt kui mitterahaliselt. Eeltoodud väidete kinnituseks on hageja vastuhagile lisanud koopia enda konto väljavõttest. Samuti on hageja ostnud lapse arenguks vajalikke esemeid. Hageja leiab, et on vastavalt oma majanduslikele võimalustele lapse ülalpidamiskohustust piisavalt täitnud. Vastuhagis esitatud väide nagu oleks hageja sissetulekud 18000 krooni kuus on paljasõnaline ning tõendamata. Hageja tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana, mistõttu on tema tulu aastate lõikes erinev. Selle kinnituseks on hageja esitanud kohtule koopiad enda 2001-2003.a tuludeklaratsioonidest. MENETLUSE KÄIK 31.01.2006.a toimunud eelistungil nõudis kostja osaotsuse tegemist hagis esitatud abielulahutuse nõudes ning vastuhagis esitatud elatise nõudes ja nimetatud nõuete lahendamiseks kohtuistungi pidamist eelistungi jätkuna. Hageja ei vaielnud kostja nimetatud taotlusele vastu. Kohus leidis, et taotlus on põhjendatud ning asjas saab teha osaotsuse poolte abielulahutuse nõudes ning elatise nõudes lapsele. Pärast osaotsuse tegemist jätkub tsiviilasjas menetlus nii hagis kui vastuhagis esitatud ühisvara jagamise nõuete osas. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hageja nõue abielu lahutamiseks kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Vastavalt sama paragrahvi kolmandale lõikele ei ole kohus abieluasjas ja põlvnemisasjas hagi õigeksvõtuga seotud, kuid käesoleval juhul ei näe kohus aluseid TsMS § 440 lg 1 kohaldamata jätmiseks. Kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 1 võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel abielu lahutamise nõudes on perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 p 2, mille kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasa soovib koos abielu lahutamisega lahendada PKS § 28 lg-s 4 nimetatud vaidluse. PKS § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaidlust, nende abielulised suhted lõppesid 2001.a jaanuari alguses. Kumbki pooltest ei ole huvitatud suhete taastamisest ega soovi abielu jätkata. Tulenevalt eeltoodust ei ole abielu jätkamine kohtu hinnangul võimalik. Vastavalt PKS § 30 p-le 3 lõpeb poolte abielu käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kooskõlas PKS § 29 lg-ga 5 saadab kohus abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. 3 Kostja poolt vastuhagis esitatud nõue elatise väljamõistmiseks hagejalt kuulub kohtu hinnangul rahuldamisele osaliselt. Hageja A.Peramets tunnistas kohtistungil vastuhagis esitatud elatise nõuet 2000 krooni ulatuses (vt toimik, lk 223). Kohtu arvates puudub alus vastuhagi rahuldamiseks suuremas ulatuses. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Vastavalt PKS §-le 49 on vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Viimatinimetatud seisukoht väljendub Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses tsiviilasjas nr 3-2-157-04 ning ka hilisemalt tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 tehtud otsuses. Elatise väljamõistmisel lähtub kohus tulenevalt PKS § 61 lg-st 2 kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja V.Peramets´a hinnangul kulub tal lapse ülalpidamiseks igakuiselt 3630 krooni, millest söögiraha moodustab 1810 krooni, sõidukulud 70 krooni, kulud vaba aja veetmisele ja kooliüritustele 500 krooni, kulud vitamiinidele, ravimitele ja hügieenitarvetele 350 krooni, kulud riietele, jalatsitele, raamatutele ning sporditarvetele 700 krooni ning kulud telefonile ja kommunaalkuludele 200 krooni (vt toimik, lk 66). Hageja A.Peramets leiab, et loetletud kulud on spekulatiivsed ja tõendamata, samas ei ole hageja täpsustanud, milliseid konkreetseid kulusid ta põhjendamatuteks loeb. Kohus leiab, et kostja V.Peramets´a poolt vastuhagis välja toodud lapse igakuised ülalpidamiskulud (3630 krooni) on lapse vanust ning arengut silmas pidades vajalikud ja põhjendatud. Samas ei ole kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et hageja A.Peramets´a varaline seisund oleks oluliselt parem kostja V.Peramets´a omast. Kostja V.Peramets´a brutopalk kuus oli 2004.aastal 2366 krooni, alates 2005.a jaanuarist on see 2900 krooni kuus (vt toimik, lk 67 ja lk 144). Lisaks saab kostja enda kinnituste kohaselt lapsetoetust 300 krooni kuus (vt toimik, lk 223). Muid sissetulekuallikaid kostjal ei ole. Võttes aluseks hageja A.Peramets´a poolt esitatud tuludeklaratsioonid ei ole ta 2003.a ettevõtlusest tulu saanud (vt toimik, lk 98-107). 2002.a oli A.Peramets´a maksustatav tulu 4803 krooni (vt toimik, lk 108-113) ning 2001.a vastavalt 6412 krooni (vt toimik, lk 114-119). Lisaks saab hageja enda kinnituste kohaselt kuus komandeeringurahasid keskmiselt 3000-4000 krooni. Samuti kuulub hagejale tema enda sõnade kohaselt 1/3 Märjamaa vallas asuvast kinnistust (vt toimik, lk 223). Vastuseks hageja A.Peramets´a vastuväitele, et ta on lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult täitnud, märgib kohus järgmist. Hageja poolt otse lapse A.P´a pangakontole tehtud ülekandeid ei saa kohtu hinnangul pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks PKS 60 lg 1 tähenduses. Elatist mõistetakse PKS § 61 lg 1 alusel välja ühelt vanemalt lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Samal põhjusel ei oma elatise väljamõistmisel õiguslikku tähendust väidetavalt lapse ülalpidamisega seotud maksed kolmandatele isikutele. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata hageja poolt tõenditena esitatud kontoväljavõtted (vt toimik, lk 78-97). Hageja A.Peramets´a poolt lapsele ostetud esemed ja sellega seoses tehtud kulutused (vt toimik, lk 76) on vaadeldavad lapse ülalpidamisena. Samas ei saa neid kohtu arvates lugeda piisavateks lapse igapäevavajaduste katmiseks. Samuti märgib kohus, et lahus elava vanema lapsega suhtlemine ei eelda lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. 4 Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuna kohus rahuldab hagis esitatud nõude abielu lahutamiseks, kuulub kostjalt V.Peramets´alt hageja A.Peramets´a kasuks vastavalt kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-le 1 väljamõistmisele hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 krooni (vt toimik, lk 9). Kostja oli vastuhagi esitamisel vabastatud elatise nõudelt riigilõivu tasumisest. Juhindudes kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 64 lg-st 1 ja § 48 lg 1 p-st 3 mõistab kohus hagejalt (vastuhagis kostjalt) välja riigilõivu riigituludesse võrdeliselt hagi (vastuhagi) rahuldatud osaga. Hageja A.Peramets´alt välja mõistetud aasta elatusrahalt (12x2000=24000) tuli hagiavalduse (vastuhagi) esitamise ajal kehtiva riigilõivuseaduse § 37 lg-st 1 ja lisast 2 tulenevalt tasuda riigilõivu 1750 krooni. Käesolevas tsiviilasjas jätkub menetlus nii hagis kui vastuhagis esitatud ühisvara jagamise nõuete osas. Poolte muude menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise küsimuse lahendab kohus nimetatud nõuete läbivaatamisel. Indrek Parrest kohtunik 5