2-05-15073/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2/254-21651/05 Tsiviilasi Helen Rannamäe (isikukood 48602040228, elukoht Kuldnoka 6112 10619 TALLINN) hagi T.R) vastu elatise saamiseks Kohtuistungi toimumise aeg
2. jaanuar 2006.a. Kohtuistungil osalenud Hageja lepinguline esindaja advokaat Ene Mõtte Kostja T.R isikud RESOLUTSIOON
3. Rahuldada hagi osaliselt.
4. Välja mõista T.Rlt elatis 22 000 krooni Helen Rannamäe kasuks. Kohtukulude jaotus
5. Kohtukulud jätta kostja kanda.
6. Välja mõista T.Rlt riigilõiv 1 750 krooni riigituludesse.
7. Välja mõista T.Rlt kohtukulud 1 100 krooni Helen Rannamäe kasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja on kostja täisealine tütar, kes lõpetas 17.06.2005 gümnaasiumi. Kostja ei ole täitnud ülalpidamiskohustust. Kostja ei ole täitnud kohtuotsust ühisvara ja lastele määratud elatise osas. Hageja on sunnitud elama üürikorteris ning püüab hakkama saada ema poolt saadava palgaga. Kuivõrd kostja ei ole täitnud oma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust, palub hageja kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt 1 aasta hagi esitamisest. Hageja vajadused on kuus 4 620 krooni, kostja elatise suurus seega 2 310 krooni. Hageja palub nimetatud suuruses elatis kostjalt välja mõista perioodi eest 11.07.2004 kuni 17.06.2005 kogusummas 25 445 krooni. Kohtukulud palub hageja välja mõista kostjalt. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja leiab, et antud hagi on tema endise abikaasa väljamõeldis. Kostja on täitnud kohtuotsuse ühisvara jagamise ja elatise osas. Hageja viibib õpingutel Inglismaal. Kostja ei ela luksuslikku elu ja tema sissetulek on 3 004 krooni. Kostjal ei ole elukaaslast ega autot. Kostja on hagejat alati aidanud, kui viimane on seda tahtnud. Kohtu põhjendused Hageja sünnitunnistusest nähtub, et kostja on tema isa (t lk 8). Tallinna Linnakohtu 16.03.2004 otsusega nr 2/4/228-5191/01 on muuhulgas kostjalt välja mõistetud elatis 1 000 krooni kuus hageja ülalpidamiseks Elvi Rannamäe kasuks kuni 04.02.2004 (t lk 16-20). Tallinna Ringkonnakohus on jätnud otsuse selles osas muutmata (t lk 10-15). Hageja lõpetas Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi 17.06.2005 (t lk 9). Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kostja kohustus hagejat ülal pidada kuni gümnaasiumi lõpetamiseni tuleneb PKS § 60 lg-st
8. Kohtud on varasemates vaidlustes tuvastanud, et kostjalt tuleb elatis välja mõista, teistsuguseid tõendeid ei ole esitatud ka käesolevas menetluses. Kuivõrd puuduvad tõendid, et kostja hagejat ülal peab, on alus elatis välja mõista. PKS § 61 lg-le 4 järgi ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kehtiv kuupalga alamäär on 3 000 krooni. Seega ei ole enam piisav tasuda hagejale elatist 1 000 krooni kuus. Hageja on märkinud hagiavalduses igakuisteks kuludeks 4 620 krooni. Kostja vaidlustas eelistungil kulutusi tantsuringile, ekskursioonidele, konsultatsioonidele, prillidele, telefonile, korteriüürile. Hageja esitas kulutuste kohta tõendid (t lk 36-56), tõendamata jäid tantsuringist tulenevad kulutused (t lk 57). Kohus leiab, et põhjendatud on käsitlus, mille kohaselt kannab hageja oma osa eluaseme kuludest, samuti kuulub tänapäevase elukvaliteedi juurde nii telefoniga ja internetiga seotud kulutused. Siinkohal ei pea olema vastav teenusleping tingimata hageja nimel kuivõrd antud nõue oleks eelkõige paljulapselistes peredes täitmiseks võimatu ning selleks puuduks ka õiguslik vajadus. Õppetöösse lisanduvad ka ekskursioonid, kulutused prillidele on samuti mõistetavad. Kostja nõustus hageja kuludega matemaatika riigieksamiga seotud konsultatsiooni osas. Kohus ei pea hageja toodud kulutusi kogumis ülemäära paisutatuks. Sotsiaalministeerium on tellinud
9. aastal valminud uurimuse lapse ülalpidamiskulude kohta. Uurimuse "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika" eesmärgiks oli välja töötada lapse kõikidest vajadustest lähtuvalt ühtne metoodika lapse ülalpidamiskulude arvutamiseks ühes kuus. Uurimuse kohaselt ei sõltu metoodika lapse/kasvatajate sotsiaalmajanduslikust taustast ja majanduslikest võimalustest. Hinnang on küll statistiline ja tugineb Eesti perede poolt reaalselt tehtud kulutustele aastail 2000-
10. (Uurimuse tulemus on kättesaadav aadressil www.sm.ee/est/HtmlPages/lapse_kulud/$file/lapse_kulud.pdf). Nimetatud uurimuse tulemusel on välja arvutatud, et terve lapse ülalpidamine linnas ühes kuus vanusegrupis 0-6 eluaastat läheb maksma 1875 krooni ja vanusegrupis 7-13 eluaastat 2182 krooni kuus, 14-19 eluaastat 3 210 krooni kuus. Antud uurimusele on viidanud ka Riigikohus. Samas tuleb arvestada, et üldteada asjaoluna on elukallidus võrreldes 20002003.a. tõusnud. Kohus leiab, kuivõrd asjaolu, et lapse ülalpidamine nõuab kulutusi, on üldteada, ei ole vaja kõiki kululiike tõendada. Teisest küljest on elatise suuruse kindlaksmääramine seetõttu kohtu diskretsioon. Siin aga tuleb lähtuda kohtupraktikaga paika pandud elatise suurusest. Antud juhul erivajadused, mis nõuaksid erilisi kulutusi, puuduvad. Kohus määrab elatise suuruseks 2 000 krooni kuus. Nimetatud elatise suurus vastab väljakujunenud kohtupraktikale, arvestada tuleb asjaolu, et hageja peab tasuma ka sellelt elatiselt maksu. Antud periood oli hagejal ka kooli lõpetamisega seotud, mis toob endaga kaasa paratamatult olulisi täiendavaid kulutusi. Nimetatud suuruses elatis ei ole kostjale ülemäära koormav kuna ei ületa seadusega kehtestatud elatise miinimummäära oluliselt. Kostja on küll märkinud oma sissetuleku suuruseks 3 004 krooni, kuid ühisvara jagamise kohtuotsusest nähtub, et kostjal on vara, mille arvelt tuleb vajadusel elatist tasuda. Samuti ei ole olukord tööturul teadaolevalt sedavõrd raske, et kostja ei suudaks endale leida tasuvamat tööd. Kostja peab olema suuteline elatist nimetatud summas tasuma. Vastavalt PKS § 70 lg-le 2 kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist /…/. Hagi postitati kohtule 08.07.
11. Hageja nõuab elatist alates 11.07.2004 kuni 17.06.2005, s.o 11 kuu eest. Arvestades elatise suuruseks 2 000 krooni kuus tuleb kostjalt välja mõista 22 000 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kuuluvad kohtukulud jaotamisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS redaktsioonis. TsMS § 61 lg 1 järgi poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale; hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Hageja on esitanud kohtukulu dokumendid summas 2 950 krooni õigusabi eest. Antud rahuldatud nõude osalt kuulub kostjalt väljamõistmisele 1 100 krooni õigusabi eest hageja kasuks. Vastavalt riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p-le 2 oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudes. Vastavalt TsMS § 64 lg-le 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus on rahuldanud hagi lapsele elatise maksmise nõudes. Vastavalt TsMS § 48 lg 1 p-le 3 määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga (12 x 2 000 = 24 000). Riigilõivuseaduse § 37 lg 1 ja lisa 2 kohaselt peab kostjalt välja mõistma riigilõivu 1 750 krooni riigituludesse. Kostja kohtukulud jäävad kostja kanda. Meelis Eerik Kohtunik