Obsah (9)

§ 442§ 230§ 439§ 162§ 60§ 61§ 452§ 453§ 632

ÄRAKIRI 2-05-22846 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Otsuse tegemise aeg ja koht 30.05.2006, Rakvere Kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-22846 (endise numbriga 2

§ 442lg.

6 § 633 lg. 7). Otsus jõustub, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumisel apellatsioonkaebust ei esitata. Hagiavalduses esitatud nõue, selle asjaolud ja põhjendid: 21.12.2005 Lääne-Viru Maakohtule esitatud hagiavalduses palub H O kohtul tuvastada, et tema ja M O abielulised suhted on lõppenud alates detsembrist

1. Poolte abielu oli registreeritud xxxx Tallinna Linna Perekonnaseisuametis, kande nr xxxx all. xxxx esitas hageja Tallinna Linnakohtule hagi abielu lahutamiseks, elatise väljamõistmiseks ja ühisomanduses oleva vara - Kakumäe 8 asuva elamu jagamiseks. Hagiavaldus põhines asjaoludel, millest ühe asjaolu kohaselt 1992.aasta lõpust katkesid poolte abielulised suhted. Asja arutamine venis erinevatel põhjustel. Kohus tegi otsuse alles 12.12.
2. Nimetatud otsuse alusel muuhulgas lahutati ka poolte abielu. Kostja tunnistas abielu lahutamise nõuet, tunnistades ka abieluliste suhete lõppemist 1992.aastal. 13.09.1996 pöördus kostja kirjaga Tallinna Linnakohtu poole, milles on märkinud, et elab hagejaga lahus alates detsembri algusest
3. Nimetatud ajal abieluliste suhete lõppemist tõendavad ka muud Tallinna Linnakohtu tsiviilasja nr 2-525/95/34 materjalid. Tallinna Linnakohtu otsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsusega 19.02.
4. Edasikaebamisel abieluliste suhete lõppemise või abielu lahutamise küsimustes ei vaieldud. Hageja kohtusse pöördumise on tingitud asjaolust, et Tallinna Linnakohtu otsuses 12.12.1997 ei ole fikseeritud hageja ja kostja abieluliste suhete lõppemise ajamomenti. Kohus on üksnes otsuses tõdenud, et abielulised suhted on lõppenud. Kohtuprotsessi ajal ega ka kunagi hiljem pooled enam koos ei elanud. Hageja on kohtumenetluse ajal 03.05.1995 erastanud xxxx asuva korteri, mis on 01.12.2001 kinnistatud hagejale kuuluva omandina. Hageja pöördus septembris 2005 notari poole nimetatud korteri kinkimiseks oma tütrele. Kinkelepingu vormistamiseks pidas notar vajalikuks tehingu tegemiseks kostjalt nõusoleku saamist, kuna abieluliste suhete lõppemise aega ei olnud abielu lahutamise kohtuotsuses märgitud. Eelnevast tulenevalt ei olnud notari sõnul võimalik üheselt määratleda, et 1995.aastal erastatud korter oleks hageja lahusvara. Kinketehinguks nõusoleku andmisest kostja keeldus. Sellise määratlematuse tõttu on hagejal registrisse kantud vara osas raskusi oma vara suhtes omandiõiguse teostamiseks. Kostja vastuväited: Kirjalikus vastuses 06.02.2006 teatab kostja, et tal puuduvad vastuväited hagi menetlusse võtmise kohta, kuid hagi ta õigeks ei võta. Kostja leiab, et hageja tegelikuks eesmärgiks on võõrandada xxxx asuv korteriomand, mis on omandatud abielu kestel ning vastavalt PkS § 14 lg 1 kuulub ühisvarasse. Asjaolu, et korter erastati ajal, kui poolte suhted olid halvenenud, ei oma tähtsust. PkS § 30 kohaselt on abielu lõppemise ajaks abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumise aeg. Tallinna Linnakohtu otsus jõustus ringkonnakohtu otsusega 19.12.1998 ning selle kuupäevaga on fikseeritud abielu lõppemise aeg, mistõttu puudub vajadus hagiavalduses esitatud nõude menetlemiseks. Kostja arvates peaks hagi esitatama ühisvara jagamise nõudes. Hageja oma kirjalikus arvamuses 01.03.2006 kostja vastuväidetega ei nõustu. Vajadus abieluliste suhete lõppemise tuvastamiseks tuleneb PkS § 15 lg 1 regulatsioonist ning asjaolust, et vastava kohtuliku tuvastuse puudumine takistab hagejal teostada temale kuuluvat omandiõigust, kuna kolmandatele isikutele ei ole poolte abieluliste suhete lõppemise aeg. üheseltvõetavalt teada. Hageja ei pea õigeks ühisvara jagamise nõudes hagi esitamist, kuna PkS § 15 lg 1 tulenevalt on korteri puhul tegemist lahusvaraga. Lahusvara ring on seaduses selgelt määratletud selle ajamomendiga, millal lõppesid abielulised suhted. 10.mail 2006 toimunud kohtuistungil jäi hageja hagiavalduses esitatud nõude juurde. 2 Hageja leiab, et abielusuhete lõppemise aja tuvastamise korral on tal PkS § 15 lg 1 tulenevalt võimalik oma vara suhtes omaniku õigusi teostada. Lahusvara mõiste on seotud ka abielusuhete lõppemise ajaga. Kui kostja leiab, et tal on hageja vastu mingeid varalisi nõudeid, siis on tal võimalus oma õigusi kaitsta seaduses selleks ettenähtud korras. Samal kohtuistungil 10.05.2006 tunnistas kostja, et nii varalised kui abielulised suhted hagejaga lõppesid neil jaanuaris 1993, kui hageja esitas kohtusse hagi abielu lahutamiseks. Kostja leiab jätkuvalt, et hageja on oma nõude sisuliselt esitanud vara jagamiseks ning soovinud tuvastada korteriomandi lahusvarasse kuulumist. Kohtu otsustuse põhjendid: Kohus, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud hageja esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tallinna Linnakohtu kohtuotsusest 12.12.1997 nähtub, et kohtumenetlust poolte abielu lahutuse nõudes on alustatud hageja H O poolt 12.01.1993 esitatud hagiavalduse alusel ning nimetatud hagiavalduses on hageja märkinud, et 1992.aasta lõpust katkesid tema ja kostja vahel nii abielu- kui ka majanduslikud suhted. Tallinna Linnakohtu kohtuotsus H O ja M O abielu lahutamisest jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsusega 19.02.
5. Vaidlust abielusuhete lõppemise aja ega ka lahutamise üle poolte vahel kohtus ei olnud. Tallinna Linnakohtu otsuses 12.12.1997 on märgitud, et abielulised suhted on lõppenud, kuid ei ole täpsustatud suhete lõppemise aega. Vastav täpsustus puudub ka ringkonnakohtu otsuses. Kohus nõustub hagejaga, et perekonnaseaduse § 15 lg 1 tulenevalt on poolte varaliste suhete reguleerimise seisukohalt abielusuhete lõppemise aja kindlaksmääramine vajalik. PkS § 15 lg 1 sätestab, et abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Seega, PkS § 15 lg 1 sätestatu kohaselt ei ole abielusuhete lõppemine ja abielu lõppemine identsed mõisted. 10.05.2006 kohtuistungil võttis kostja omaks asjaolu, et hageja poolt kohtusse abielu lahutamiseks hagi esitamise ajal jaanuaris 1993 olid neil abielulised ja varalised suhted lõppenud ning sellest ajast on nad elanud ja majandanud eraldi. Kostja ei suutnud täpsustada abielusuhete lõppemise aega, kuid tsiviilasjas nr. 2-525/95/34 kostja poolt Tallinna Linnakohtule saadetud kirjalikus avalduses 13.09.1996 on kostja väitnud, et nad elavad lahus alates 1992.aasta detsembri algusest. Võttes aluseks kostja omaksvõtu abielusuhete lõppemisest jaanuaris 1993 ning hageja esitatud kirjalikud tõendid (hageja enda hagiavalduse 1993.aastast ja kostja 13.09.1996 esitatud avalduse) peab kohus võimalikuks tuvastada, et poolte abielusuhted on lõppenud alates detsembrist 1992.

§ 230

sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. Kostja väide, et hageja poolt on esitatud kohtusse lahusvaraks tunnistamise nõue, on alusetu. Hagi on esitatud abielusuhete lõppemise aja tuvastamiseks ning

§ 439kohaselt saab kohus teha otsuse üksnes esitatud nõude osas.

Eelnevast tulenevalt ei ole ka hageja esitatud muud kirjalikud tõendid xxxx asuva korteriomandi eraldamise, erastamise ja kinnistamise kohta antud asjas kohasteks tõenditeks, mistõttu nimetatud tõendite osas puudub vajadus kohtul hinnangut anda. Vastavalt kehtiva

§ 162lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o.

antud asjas jäävad kohtukulud kostja kanda. 3 Hagi on kohtusse esitatud 21.12.2005, s.o. enne 01.01.2006 kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku jõustumist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006 kehtinud

§ 60

lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud ning

§ 61

lg 1 kohaselt ka vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindajana asjast osavõtnud advokaadi abi eest. 10.05.2006 kohtuistungil esitas hageja taotluse kohtukulude väljamõistmiseks kokku summas 9970 krooni, sellest 60 krooni moodustab hagi esitamisel tasutud riigilõiv ning 9910 krooni vastavalt arvetele nr 29 ja 77 õigusabi eest tasutud summad – 6370 krooni ja 3540 krooni. Arvetelt nähtuvalt on hageja volitatud esindaja tunnihinnaks 1200 krooni ning asja ettevalmistamiseks ja kohtuistungil osalemiseks kulutatud tööajaks kokku 6,5 tundi, millele lisandub konsultatsiooniks kulunud aeg. Kostja hageja esindaja poolt kohtukulude nimekirjas nõutud tunnitasu suurust ei vaidlustanud. Kuna asja läbivaatamiseks on toimunud kaks kohtuistungit, s.o. 31.03.2006 ja 10.05.2006, ning hagi esitamiseks vajas hageja aega ka varasema kohtuasjaga tutvumiseks, siis leiab kohus, et hageja õigusabi eest tasutud arvetel märgitud töötundide arvestus ja nõutud tasu suurus on põhjendatud.

§ 452

lg 1 kohaselt tehakse otsus avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. Kohtu kantselei kaudu otsuse teatavakstegemine ei välista ega piira kohtu kohustust menetlusosalisele kohtuotsuse kättetoimetamiseks (

§ 453

).

§ 632

lg 1 tulenevalt võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest Kohtuotsus jõustub, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud. Kohtunik /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige: Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 03.juulil 2006.a. Nooremreferent I.Golubev 4