← Eesti

3-05-116/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Ruth Virkus ja Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 12.juuni 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-116 Haldusasi N A kaebus Eesti Vabariigi vastu 300 000 krooni varalise kahju ja 450 000 krooni moraalse kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 16.03.2006 määrus nr 3-05-116 Menetluse alus ringkonnakohtus N A määruskaebus RESOLUTSIOON Rahuldada N A määruskaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 16.03.2006 määrus ja ennistada tähtaeg määruskaebuse esitamisel Tallinna Halduskohtu 24.01.2006 määruse peale haldusasjas nr 3-05-

  1. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Määruskaebus esitatakse määruse teinud ringkonnakohtu kaudu ning määruskaebus peab hiljemalt tähtaja viimasel päeval olema jõudnud ringkonnakohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tallinna Halduskohtu määrustega jäeti korduvalt käiguta N. A kaebus, milles ta palus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks politsei ja prokuratuuri tegevus (tegevusetus) ja määrused, mis seonduvad keeldumisega kaitsta kaebaja õigusi ja vabadusi, tervist, au, väärikust, kodu ja vara R. Š poolsete õigusvastaste rünnakute eest; tõkestada R. Š õigusvastane tegevus ning kohustada teda vabastama kaebajalt ebaseaduslikult hõivatud korter ja anda see kaebajale kui seaduslikule valdajale ; välja mõista riigilt (kaebuse sõnastuse kohaselt „Eesti Vabariik Siseministeeriumi, EV Riigiprokuratuuri ja Justiitsministeeriumi isikus“) kaebaja kasuks välja materiaalne kahju 300 000 krooni ja moraalne kahju 450 000 krooni. 24.01.2006 määrusega keelduti kaebuse menetlusse võtmisest ja tagastati N. Ale läbivaatamatult HKMS § 11 lg 3 alusel, kuna kaebaja ei ole kaebuses sisalduvaid puudusi kõrvaldanud. Kaebajale selgitati, et määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva 3-05-116 jooksul arvates määruse kättesaamisest ja et tähtaja arvutamisel tuleb arvestada alates 01.01.2006 kehtima hakanud TsMS §-ga
  2. N. A postitas määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 24.01.2006 määruse peale 13.02.
  3. Tallinna Halduskohtu 17.02.2006 määrusega jäeti N. A määruskaebus käiguta ja anti puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva arvates määruse kättesaamisest. Määruses märgiti, et tähtaja arvutamisel tuleb arvestada alates 01.01.2006 kehtima hakanud TsMS redaktsiooni § 62 lõikes 2 sätestatut, mis näeb ette, et kui menetlustoiming tuleb teha kohtus, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp. Väljastusteatest nähtuvalt sai N. A 24.01.2006 määruse kätte 02.02.2006 ning seega oleks pidanud määruskaebus olema jõudnud kohtu kantseleisse hiljemalt esmaspäeval 13.02.
  4. Määruskaebus saabus 14.02.2006 tähtaja rikkumisega. N. Ale anti võimalus esitada tähtaja ennistamise taotlus, milles näidata ära tähtaja möödalaskmise tinginud mõjuvad põhjused. Kohus märkis veel, et määruskaebuse käiguta jätmise määruse peale ei saa edasi kaevata, ning hoiatas kaebajat, et puuduste kõrvaldamata jätmisel kohtu määratud tähtajaks tagastatakse määruskaebus läbivaatamatult. Vastuses (mille N. A vormistas määruskaebusena ja mis saabus kohtusse 13.03.2006) märkis N. A, et kohus ei selgitanud nõuetekohaselt edasikaebamise tähtaegade arvutamise korra muutustest. Ainuüksi viide TsMS §- le 62 ei ole piisav. Kaebus esitati kohtule juba aastal
  5. Kohaldada tuleb seadust redaktsioonis, mis luges menetlusdokumendi tähtaegselt esitatuks, kui see oli sideasutusele edastamiseks üle antud tähtaja viimasel päeval enne kella 24.
  6. Kaebaja postitas määruskaebuse 13.02.2006, so tähtaegselt. Tallinna Halduskohtu 16.03.2006 määrusega tagastati määruskaebus selle esitajale HKMS § 33 lg 3 alusel. Väljastusteatest nähtuvalt sai N. A 17.02.2006 määruse kätte 01.03.2006 ja pidi kõrvaldama puudused 10 päeva jooksul. Puuduste kõrvaldamise tähtaeg lõppes 13.03.2006 (esmaspäeval), kuid kaebaja ei ole puudusi kõrvaldanud. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES N. A määruskaebuses paluti tühistada halduskohtu 16.03.2006 määrus ja saata asi esimese astme kohtule uueks Atamiseks. Kaebaja hinnangul vastab tema poolt halduskohtule esitatud kaebus seaduses sätestatud vormi- ja sisunõuetele ning seda on võimalik halduskohtul menetleda. Määruskaebus halduskohtu 24.01.2006 määruse peale on esitatud tähtaegselt ning nõuetekohaselt vormistatud. Halduskohtul polnud mingit põhjust ega seaduslikku alust jätta määruskaebus käiguta. Halduskohus on 17.02.2006 puuduste kõrvaldamise määruses ebaõigesti märkinud, et selle peale ei saa edasi kaevata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Kohus ei ole eksinud, märkides 17.02.2006 määruses, et selle peale ei saa edasi kaevata. HKMS ei näe ette õigust apelleerida kohtumäärust, millega jäeti määruskaebus käiguta ja kohustati apellanti kõrvaldama selles esinevad puudused. Sisulisi vastuväiteid määruskaebuse käiguta jätmisele saab apellant esitada määruskaebuse läbivaatamatult tagastamise määruse apelleerimisel ning käesoleval juhul ongi N. A seda teinud. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. HKMS § 31 lg 6 kohaselt esitatakse määruskaebus 10 päeva jooksul määruse avalikult teatavakstegemisest arvates määruse teinud halduskohtu kaudu. Kui määrus tehti pooli kohtusse kutsumata, arvestatakse kaebuse esitamise tähtaega määruse kätteandmisest. Halduskohus tegi 24.01.2006 määruse kaebajat kohtusse kutsumata ja arvestas määruskaebuse esitamise tähtaega õigesti 2

(3)3-05-116 määruse kättesaamisest 02.02.2006. Kuna HKMS ei sätesta määruskaebuse esitamise tähtaja arvutamist, tuleb HKMS § 5 kohaselt lähtuda tähtaja arvutamisel TsMS sätetest. 01.01.2006 jõustunud TsMS § 62 lg 1 alusel kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 137 reguleerib tähtaja möödumist, lg 1 näeb ette, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisi. Vastavalt TsMS § 62 lõikele 2 võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00- ni. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtus, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp. TsMS § 308 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise poolt kohtule esitatud menetlusdokumendi kättetoimetamisega on seotud menetlustähtaja kulgemise algus või lõpp, loetakse menetlustähtaeg järgituks juba menetlusdokumendi esitamisel kohtusse. TsMS § 362 lg 3 näeb ette, et tähtaja järgimise ja tähtaja kulgemise katkemise ja peatumise arvestamisel ning hagiavalduse, nõude või taotluse esitamise materiaalõiguslike tagajärgede hindamisel loetakse hagiavalduse, nõude või taotluse esitamise ajaks selle kohtusse jõudmise aeg, kui hagiavaldus, nõue või taotlus on vastaspoolele hiljem kätte toimetatud. Tulenevalt eeltoodud sätetest peab menetlusdokument (sh määruskaebus) olema alates 01.01.2006 kehtiva regulatsiooni kohaselt jõudnud kohtusse tähtaja viimasel päeval hiljemalt kohtu tööpäeva lõpuks või kuni kella 24.00-ni muude sidevahenditega (näiteks faksi või digitaalallkirjaga e-posti teel) edastamisel. Õige on halduskohtu seisukoht, et N. A määruskaebus 24.01.2006 määruse peale saabus kohtu kantseleisse 14.02.2006 tähtaega rikkudes. Tähtaja ennistamise taotlust N. A ei esitanud, kuigi kohus 17.02.2006 määruses vastava ettepaneku tegi. Ringkonnakohus peab alates 01.01.2006 kehtiva menetlusdokumentide kohtule esitamise tähtaja saabumise regulatsiooni raskesti mõistetavust tavainimese poolt tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Kuna mõjuva põhjuse esinemine on ilmne, peab ringkonnakohus asja õigeks ja kiireks lahendamiseks võimalikuks ennistada tähtaja ilma sõnaselge taotluseta. Tähtaja ennistamine on kooskõlas määruskaebuse eesmärgiga. Hinnangu N. A kaebuse ja selles esitatud taotluste vastavusele HKMS sätestatud nõuetele saab ringkonnakohus anda halduskohtu 24.01.2006 määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamisel. Kohtunikud Oliver Kask Ruth Virkus Silvia Truman 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.