2-06-2658/16 | Europaius

2-06-2658 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Ringkonnakohus Kohtunik Vladimir Rozalka Määruse tegemise aeg ja koht 05.07.2006.a Jõhvi Tsiviilasja number 2-06-2658 Tsiviilasi A.K. hagi M.B. ja K.L. vastu 1001 krooni nõudes. Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 13.04.2006 määrus hagi läbivaatamata jätmises, milles on vaidlustatud menetluskulude poolte endi kanda jätmine Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.B. ja K.L. määruskaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Viru Maakohtu 13.04.2006 määrus osas, millega jäeti poolte kulud õigusabile nende endile kanda ja selles osas saata asi uueks lahendamiseks tagasi määruse teinud kohtule. Muus osas jätta Viru Maakohtu 13.04.2006 määrus muutmata. Määruskaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohtu määrus on lõplik ega kuulu edasi kaebamisele. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu menetlusse saabus 08.02.2006 A.K. hagi kostjate vastu üürisuhtest tuleneva võla nõudes. Maakohus leidis, et hageja, kes on hagile lisanud üürilepingu, milles ta on osalenud üürileandja esindajana ja kes on esitanud esindajaks olemise tõenduseks vaidlusalust perioodi puudutavana 14.10.2004 talle Õilme Vaigu pool väljaantud volikirja, ei ole nimetanud faktilisi asjaolusid, mille põhjal saaks tuvastada, et A.K.-l oli õigus enda nimel üürisuhtest tuleneva nõude esitamiseks kostjate vastu. 14.10.2004 volikirja kohaselt oli A.K.-l volitus tegutseda Õilme Vaigu „nimel“, seega tulnuks selliselt ka haginõue vormistada. Maakohus jättis hageja esitatud hagi määrusega läbi vaatamata. 2-06-2658 Kohus leidis, et hageja esindaja taotlus oli esitatud TsMS § 175 alusel Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusega nr. 306 kehtestatud piirmäärast suuremas summas ja sellest teadlikkust kinnitas ka hageja ise. Arvestades lubatud maksmiaalset hüvitatava kulu suurust 2500 krooni ja kostja esitatud õigusabi kulude väljamõistmise taotluses toodud summat 2000 krooni, leidis kohus, et tegemist on põhimõtteliselt võrdsete kuludega, mis omakorda annabki põhjendi jätta kummagi poole õigusabi kulud poole enda kanda. Kohus leidis, et kostjate taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning antud asjas on mõistlik jätta kummagi poole kulud õigusabile poolte endi kanda. Menetlus Viru Ringkonnakohtus Maakohtu määruse peale määruskaebuse esitanud M.B. ja K.L. (apellant) paluvad tühistada Viru Maakohtu hagi läbivaatamata jätmise määrus osaliselt ja mõista hagejalt välja TsMS § 168 lg 2 alusel kostja kohtukulud 2000 krooni ulatuses. Kostjad selgitavad, et eelistungil esitas kostja taotluse kohtuväliste kulude väljamõistmiseks hagejalt 2000 krooni ulatuses. Kohtuistungil kinnitas ka hageja, et on kandnud kohtuväliseid kulusid 3700 krooni ulatuses ja kohtukulusid 100 krooni riigilõivu näol. Vastavasisulise taotluse teiselt poolelt kulude väljamõistmiseks on hageja teinud üksnes kohtukulude ulatuses. Kostjad leiavad, et kehtiva tsiviilmenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, TsMS § 168 lg 2 alusel kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbivaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. Kohus oma määruses leidis, et on mõistlik jätta kummagi poole kulud õigusabile endi kanda, kuid kohus ei ole põhjendanud kuidas või miks on ta just nimelt sellisele järeldusele jõudnud. Kostja on esitanud menetluskulusid 2000 krooni ulatuses. Kostjad on tasunud nõustajale kokku 1000 krooni kostja vastuse koostamise eest ja asja ettevalmistamise eest ning 1000 krooni nõustamise eest kohtuistungil, millele on lisatud nõustaja sõidukulud ja aeg. Võrreldes hageja esitatud arvest nr 19, millest nähtub, et hageja esindamine kohtuistungil on maksnud 1200 krooni, siis ei saa kostjate kohtuväliseid kulusid kuidagi pidada ebamõistlikeks. Samuti on kostja esitanud sularaha arve nr 5, mille kohaselt on esindaja saanud 250 krooni riigilõivu katteks, kuid asja materjalidest ja hagiavaldusest on näha, et tegelikult on hageja tasunud riigilõivu 100 krooni. Veel peavad kostjad vajalikuks märkida, et regulatsiooni eesmärgiks TsMS-is, millega on sisseviidud hageja kohustus hüvitada kostja kohtukulud hagi läbivaatamata jätmise korral, on vältida olukordi, kus isikud kergekäeliselt või mõtlematult pöörduvad kohtu poole oma väidetavate õiguste kaitseks Pidades silmas, et hagejal oli olemas lepinguline esindaja, siis pidi ta ka teadma, et tema ei ole õigustatud hagiavalduses toodud nõuet hagema ja hagi sellisel kujul on perspektiivitu. Kostjate määruskaebuse peale esitas hageja oma seisukoha, mille järgi ta palub jätta M.B. ja K.L. poolt maakohtu 13.04.2006 määrusele esitatud määruskaebus rahuldamata. Hageja leiab, et kostja poolt esitatud faktilised asjaolud on esitatud moonutatult võrreldes hageja esindaja poolt 12.04.2006 toimunud kohtuistungil esitatud taotluste ning dokumentaalsete tõenditega: - hageja esitas 12.04.2006 kohtuistungil taotluse menetluskulude väljamõistmiseks kokku summas 3787.64 krooni, millest 250 krooni moodustas kohtukuluna hageja 2

(3)2-06-2658 - poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu ja 3537.64 krooni kohtuvälise kuluna hageja poolt kantud õigusabikulud hagi koostamise ja kohtuistungil osalemise eest. Taotluse põhistamiseks esitas hageja kohtule ka vastavad dokumentaalsed tõendid. Seega ei ole õige kostja väide, et hageja on vastavasisulise taotluse teinud teiselt poolelt kulude väljamõistmiseks üksnes kohtukulude ulatuses. 100 krooni suurusest riigilõivust ei ole kunagi juttu olnud ja ükski dokument kohtutoimikus ei kajasta sellise summa tasumist hageja poolt. jääb arusaamatuks, millistele dokumentaalsetele tõenditele tuginedes kostjad jõudsid järeldusele, et hageja on tasunud riigilõivu 100 krooni. Hageja esindaja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 250 krooni, mis on tõendatud toimiku materjalidega. Hageja esindaja leiab, et Viru Maakohtu 13.04.2006 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kohus, tulenevalt TsMS § 162 lg 4, on põhjendatult jätnud kummagi poole kulud õigusabile poolte endi kanda. Kostjad ise oma käitumisega ja tarbetu kohtuskäimisega on tekitanud õigusabikulusid, mistõttu nende õigusabukulude hüvitamise kohustuse panemine hagejale on põhjendamatu. Viru Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, kirjalikus menetluses, tutvunud käesoleva määruskaebuse materjalidega, leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Seaduseandja üldpõhimõtte alusel, vastavalt TsMS § 162 lg 1-le, kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 3 ütleb, et poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud. Samal ajal seaduseandja toob eraldi välja menetluskulude jaotuse hagi läbi vaatamata jätmise korral. Ja selle kohta TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata, nagu antud juhul. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus, kohaldades TsMS § 173 lg 3 sätteid, leidis, et asjas on mõistlik jätta kummagi poole kulud õigusabile poolte endi kanda. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul TsMS § 173 sätted ei ole kohaldatavad, kuna TsMS § 173 lg 1 säte näeb ette menetluskulude jaotuse kindlaksmääramise kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses / vaadata TsMS § 173 lg 1 /. Maakohus oma määrusega jättis hagi läbivaatamata. Samal ajal maakohtul oli õigus jätta poolte kulud õigusabile nende endi kanda lähtudes TsMS § 162 lg 4 sättest, kus on öeldud, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, mida maakohus tegigi. Samal ajal, kui kohus jõudis käesolev järelduseni menetluskulude jaotuse kohta, siis vastavalt TsMS § 465 lg 2 p 8 nõutele ta oleks pidanud näitama ära põhjendused, mille alusel kohus oma järelduseni jõudis. Seda maakohus ei ole teinud ja seepärast määrus kuulub osalisele tühistamisele ja saatmisele uueks arutamiseks antud osas sama kohtule. Ülaltoodu alusel ja juhindudes TsMS §-dest 659 ; 663 lg 2 ; 666 lg 1 ; 667 lg 1,2,3,4 leidis ringkonnakohus, et M.B. ja K.L. määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, asi saatmisele uueks arutamiseks maakohtule. Kohtunik Vladimir Rozalka 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.