← Eesti

2-05-3882/3

2-05-3882 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-05-3882 Otsuse kuupäev Jõhvi,

  1. mai 2006.a kell 15.15 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi AS Kohtla-Järve Soojus hagi T. I. vastu 4 568,92 krooni nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
  2. mai 2006.a. Istungil osalenud isikud Hageja esindaja P. P. (isikukood X); Kostja T. I. (isikukood X). Resolutsioon
  3. Hagi rahuldada.
  4. Mõista välja T. I.´lt (isikukood X, elukoht X) AS-i Kohtla-Järve Soojus (registrikood X, asukoht X) kasuks võlgnevus 4 568 (neli tuhat viissada kuuskümmend kaheksa) krooni ja 92 senti ning kohtukulud 420 (nelisada kakskümmend) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
  6. juunil 2005.a esitatud hagiavalduse kohaselt kostja on jätnud õigeaegselt tasumata hageja poolt osutatud soojusenergia teenuste eest korteris aadressil X. Kostjale on välja saadetud 1

(4)2-05-3882 pretensioonid, milles tuletati meelde võlgnevuse olemasolust ja selle tasumata jätmise tagajärgedest. Kostja võlgnevust ei ole tasunud.
  1. Hageja palus vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 26, korteriomandiseaduse (KOS) § 13, elamuseaduse (ES) § 37, tsiviilkoodeksi (TsK) § 477 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027 välja mõista kostjalt seisuga 01.06.2005.a tekkinud soojusenergia võlgnevus 4 568,92 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 420 krooni, kinnistusosakonna tõenditasu 40 krooni ja õigusabikulud 224,20 krooni. KOSTJA VASTUS
  3. septembril 2005.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt korteris, aadressil X, on keskkütteradiaatorid eemaldatud ja korter on läinud üle alternatiivküttele. Alternatiivküttele üleminek on teostatud hageja nõusolekul ja kooskõlas seadusega. KOHTUISTUNG
  4. Kohtuistungil hageja esindaja jäi hagiavalduses toodud põhjenduste juurde ja palus hagi rahuldada. Esindaja seletuste kohaselt hageja on arvestanud kostja korteris radiaatorite väljalõikamise fakti ja tegi kostjale ümberarvestuse. Hageja vähendas kostjale 2000.a jaanuariaprilli kuude eest arvestatud summad 15%-ni..
  5. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja seletuste kohaselt ei kasuta ta hageja teenuseid. 1997.a või 1998.a läks kostja üle alternatiivküttele. Keskkütteradiaatorite demonteerimistööd teostas AS Ahtme Maja. Kostja arvab, et alates suvest 2000.a ei ole enam üldse keskkütet olemas. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  6. Kohus tutvunud hagiavaldusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  7. Ida-Viru Maakohtu kinnistusosakonna 15.06.2005.a tõendi kohaselt kuulub kostjale korteriomand asukohaga Jaaniku 25-3, Kohtla-Järve (registriosa nr 4424). Kostja seletuste kohaselt elumajas on kokku neli korterit, millest üks korter kuulub kostjale ja 3 korterit tema emale.
  8. Võlgnevuse tõenditest nähtub, et kostja pole hageja poolt osutatud teenuste eest korrapäraselt tasunud. Ajavahemikul 01.09.1997.a kuni 30.04.2000.a arvestas hageja kostjale keskkütte eest 9 454.38 krooni, millest kostja on tasunud vaid 2 728.50 krooni, millest 0.03 krooni on läinud viiviste katteks. Veel 2 156.99 krooni võrra kostja võlgnevus on vähendatud korrigeerimisega. Hageja vähendas kostjale ajavahemikul 17.12.1999.a - 30.04.2000.a arvestatud keskkütte maksumuse ja arvestas kostjale sellel perioodil kaugkütte eest 15%. Seega tegelikult on kostjal tekkinud võlgnevus summas 4 570.74 krooni (9 454.38 - 2 728.50 - 2 156.99 + 0.03). Kuigi hagiavalduses on toodud, et kostjal on tekkinud võlgnevus seisuga 01.06.2005.a, siiski tegelikult arvestas hageja kostjale võlgnevuse kuni 30.04.2000.a (t.lk. 7, 8).
  9. TsMS §230 lg1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Sellest tulenevalt hagi 2
(4)2-05-3882 rahuldamata jätmiseks pidi kostja tõendama, et tema alates 1997.a hageja teenuseid ei kasuta. Kostja sai hagi koos lisadega kätte 05.07.2005.a. 07.07.2005.a esitas ta kohtule taotluse vastuse esitamise tähtaja pikendamiseks, kuna tahtis vastuse koostamiseks koguda vastavad dokumentaalsed tõendid. Kuigi alates hagi esitamisest kuni kohtuistungini on läinud üle 10 kuud, kostja ei esitanud tõendeid enda poolt korteris 1997.a kesskütte väljalülitamise kohta.
  1. 18.12.1997.a esitas kostja AS-ile Ahtme Maja taotluse korteri elektriküttele üleviimise lubamiseks. Kostja poolt esitatud AS-i Ahtme Maja 17.12.1999.a akti kohaselt lõigati korteris X keskkütteradiaatorid maha ja isoleeriti keskkütte püstikud (t.lk. 16). Kostja on väitnud, et nimetatud akt koostati mitte tema, vaid tema ema korteri X kohta. 28.04.2000.a saatis T. Zaitseva (elukoht X) hagejale tähitud kirja. Hageja esindaja seletuste kohaselt nimetatud saadetisega edastati hagejale akti alternatiivküttele ülemineku kohta, mille alusel 23.05.2000.a tegi hageja kostjale ümberarvestuse.
  2. Kostja ei osanud täpselt öelda, millal siis ta enda korteri küttesüsteemi ümber ehitas. Kostja ei esitanud tõendeid (projekti) korteris kasutatava alternatiivkütte kohta. Kohtuistungil väitis kostja, et tegelikult kasutab ta gaasikütet, kuid 18.12.1997.a AS-ile Ahtme Maja esitatud avalduses palus ta luba elektriküttele üleminekuks. Kostja seletused on vastuolus tema poolt esitatud dokumentaalsete tõenditega. Nendel asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et kostja läks üle alternatiivküttele alles 17.12.1999.a.
  3. Alates 27.03.1999.a kuni 01.07.2001.a kehtinud EES §151 lg2 teisest lausest ning korteriühistuseaduse §151 lg1 teisest lausest lähtudes lisaks hooldus- või majapidamiskuludele pidi eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ning soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest. Kuni 01.07.2002.a kehtinud AÕS §26 lg1 alusel asjast kasu saamiseks õigustatud isik pidi kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused.
  4. Poolte vahel ei olnud sõlmitud lepingut soojusenergia tarnimise kohta. Samas antud asjaolu ei välista hagi rahuldamist. Jättes kasutatud soojusenergia eest tasumata, ilma aluseta säästis kostja hageja arvelt raha. Kuni 01.07.2002.a kehtinud TsK §477 sätestas alusetult säästetud vara tagastamise kohustuse. Vastavalt TsK §477 lg6 kuulus tagastamisele vara, milline oli säästetud või omandatud teise isiku arvel ilma seaduse või tehingu aluseta.
  5. Kostja on kinnitanud, et kuni 2000.a aprillikuuni oli elumajas tsentraalne kütte. Eeltoodud põhjendustel peab kohus vajalikuks hagi rahuldada kogu haginõude 4 568.92 krooni ulatuses.
  6. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 420 krooni, mis vastavalt TsMS § 162 lg 1 kuulub väljamõistmisele kostjalt.
  7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne sama seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätestatut. Hageja ei esitanud kohtule tõendeid 224.20 krooni õigusabikulude ja 40 krooni kinnistusosakonna tõendi tasu tasumise kohta, mistõttu vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS §§60 lg3 ei ole võimalik neid kulutusi kostjalt välja mõista. 3
(4)2-05-3882 17. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §442, §452, §453 lg1, lg2, §631, §632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.