KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 09.06.2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-571 Haldusasi E.G.´i kaebus Tallinna vangla direktori 17.06.2005 käskkirja nr 388-d tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 16.05.2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja E.G. ja vastustaja esindaja Eda Oisalu Resolutsioon Jätta E.G.´i kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb Tallinna Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik. ASJAOLUD Kaebuse esitajat E.G.´it karistati Tallinna vangla direktori 17.06.2005 käskkirjaga nr 388-d ning määrati temale 7 ööpäeva kartserit Vangistusseaduse § 67 p 2 alusel selle eest, et ta takistas vanglaametnikku teenistuskohustuste täitmisel. Kaebuse esitaja E.G. eitab rikkumise toimepanemist, mistõttu leiab, et tema karistamine oli ebaseaduslik. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID Kaebuse esitaja E.G. eitab rikkumise- distsiplinaarsüüteo- toimepanemist ning vaidlustab temale karistuse määramist, mis tema arvates oli ebaseaduslik. Temale määratud karistuse on ta juba ära kandnud. Kaebaja jäi kaevatava käskkirja tühistamisnõude juurde, soovimata nõude muutmist või täiendamist. Kaebuse esitaja taotleb kohtult vaidlustatud käskkirja tühistamist. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Tallinna Vangla administratsioon on tutvunud kaebusega ja leiab, et kaebus on põhjendamatu. 17.06.2005 on E.G.it karistatud Tallinna Vangla direktori käskkirjaga nr. 388-d (lisa 1) ja määratud talle 7 ööpäeva kartserit Vangistusseaduse § 67 p. 2 alusel. Karistus määrati talle selle eest, et ta takistas vanglaametnikku teenistuskohustuste täitmisel. E.G. viibis Vanglate Keskhaiglas alates 16.05.2005 kuni 23.05.
- 19.05.2005 on järelvaleosakonna valvuri S.P. poolt koostatud ettekanne nr. 29-4 ( lisa 2), milles on öeldud, et 19.05.2005 kell 12.00 viskas E.G. toidu jagamise ajal teda kuuma supiga. E.G. märgib oma kaebuses, et tal tekkis konflikt teise kinnipeetavaga. Ja konflikt seisnes E. Gohvati kaebuse järgi selles, et toidujagaja K.V. sülitas tema toidukaussi. See väide ei vasta tõele, kuna toidujagamise juures viibib alati keegi vanglaametnikest ja nad oleks seda näinud. Kinnipeetav K.V.`i poolt 19.05.2005 kirjutatud seletuskirjast selgub, et kambrist nr.150 viskas kinnipeetav supi tagasi, mis tabas valvurit( lisa 3). Oma täiendavas seletuskirjas (lisa 4), mis on kirjutatud 14.06.2005 kirjutab K.V., et kinnipeetav kambrist 150, kes viskas supiga, soovis eelnevalt saata sigarette teise kambrisse. Kui K.V. keeldus sigarettide viimisest – järgnes supivise. Valvur S.P.ga on antud asjas läbi viidud vestlus ja selle käigus selgitati välja, et mingit supi sisse sülitamist kinnipeetav K.V.`i poolt ei toimunud. Samuti on väär E.G.i väide, et temalt ei võetud juhtunu kohta seletust. Kuna E.G. lahkus Vanglate Keskhaiglast 23.05.2005 ei jõutud distsiplinaarmenetluse käigus temalt veel seletust võtta. E-postiga on saadetud kiri Ämari Vangla vangistusosakonna juhatajale R.K.ele ja palutud võtta E.G.ilt 19.05.2005 toimunud intsidendi kohta seletus. Vangistusosakonna juhataja R.K. delegeeris E.G.ilt seletuse võtmise vangistusosakonna inspektor-kontaktisikule M.R.n`ile. M.R.n selgitas kinnipeetav E.G.ile, et 19.05.2005 toimunud intsidendi kohta on algatatud distsiplinaarmenetlust ja andis võimaluse kirjutada antud asjas seletus. E.G. kirjutas seletuse ( tema sõnade järgi avalduse) 09.06.2005 ja 10.06.05 on Ämari Vanglast tulnud faksiga vangistusosakonna peaspetsialist O.O.´ile adresseeritud avaldus, milles E.G. annab seletusi 19.05.2005 toiminud intsidendi kohta (lisa 5). Antud seletuses on ta väitnud, et teda saadeti haigena tsooni tagasi – see väide ei ole tõene- lisame E.G.i epikriisi antud ajavahemikul haiglas viibimise kohta (lisa 6). Diagnoosiks oli tal ostechondrosis thorocalis et lumbosacralis spina bifida S-1- meie keeli seletatult oli tal liigestepõletik, mis on Eestis üks põetavamaid haigusi ja on täheldatud ka soolade tekkimist Epikriisis on õeldud, et E.G. on haiglast välja kirjutatud rahuldavas seisundis – s.t olukord oli muutusteta. 19.05.2005 toimunud intsidendi kohta on vangistusosakonna juhataja A.P poolt läbi viidud distsiplinaarmenetlus ja koostatud ka distsiplinaarmenetluse protokoll ( lisa 7). Vastustaja esindaja palub jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud menetlusosaliste selgitusi, tunnistajate ütlusi, hinnanud haldusasjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele järgnevatel motiividel: Kaebuse esitajat E.G.´it karistati Tallinna vangla direktori 17.06.2005 käskkirjaga nr 388-d ning määrati temale 7 ööpäeva kartserit Vangistusseaduse § 67 p 2 alusel selle eest, et ta takistas vanglaametnikku teenistuskohustuste täitmisel. Käskkirjas sisalduva sündmuse kirjeldusest nähtub, et 19.05.2005 kell 12.00 kinnipeetavatele toidu jagamise ajal E.G. viskas kuuma suppi vanglaametniku pihta, millega takistas vanglaametniku teenistuskohustuste täitmist. Nimetatud käskkirja alusel määrati kaebuse esitajale karistusena Vangistusseaduse § 67 lg 2 nõuete rikkumise eest 7ööpäeva kartserit. Juhtunu kohta esitas 19.05.2005 ettekande nr 29-4 valvur S.P., kes supiga pihta sai. Ettekandes märgitakse, et kinnipeetav E.G. 19.05.05 kell 12.00 toidu jagamise ajal viskas valvuri poole kuuma supiga. Kohtus tunnistajana vande all üle kuulatud S.P. ütluste kohaselt 19.05.05 kell 12.00 jagati kinnipeetavatele toitu, toidu jagajaks oli üks kinnipeetavatest V.K. E.G.i Ja V.K.i vahel toimus kõrgendatud toonil sõnavahetus, millest jutt käis, ta ei kuulnud, vahemaa tema ja kinnipeetavate vahel oli ca 2 m. Tunnistaja seisis seljaga tihedalt vastu seina ja näoga kinnipeetavate poole, V.K. seisis seljaga valvuri poole suunaga paremale poole, kus seisis toidukäru. S.P. oli sunnitud neile kaks korda märkuse tegema sõnavahetuse lõpetamiseks, kuna vestlus kinnipeetavate ja toidu jagaja vahel on keelatud. E.G. andis kausi toidujagajale, kes kallas sellesse suppi ning E.G. võttis kausi koos supiga vastu. Pärast seda, kui kauss oli E.G.i käes, virutas ta supi nii, et kallas täis seina. Kaussi ta ei visanud, viskas ainult selle sisu välja. Supp lendas vastu seina, E.G. viskas täie jõuga kausi sisu välja valvuri pea kohale. Seina vastas seisev valvur sai supiga pihta, kuid kõrvetada ei saanud, kuna supp oli soe, tunnistaja ülekuulamisel täpsustas, et supp oli siiski pigem soe kui kuum ning teda ei kõrvetanud. Valvur oli üleni supiga koos, mis valgus ülalt seina mööda alla. Valvuri ees kinnipeetav ei ole toimunud intsidendi pärast vabandanud. Tunnistaja kinnitas kohtule, et mingit põhjust E.G.i suhtes valetunnistuse andmiseks tal ei ole, E.G.iga ei ole varem kokku puutunud, see oli ainus kord, millal ta temaga kokku puutus. Kinnipeetavatele toidu jagamisel viibis ka teine kinnipeetav, V.K., kes sel ajal oli toidujagaja, temalt võeti seletuskiri kohe samal päeval, s.o 19.05.
- Selles kinnipeetav V.K. kinnitab, et kinnipeetav viskas supi kambrist tagasi, mis tabas valvurit. Teise seletuskirja esitas V.K. 14.06.05, milles märgib, et kinnipeetav kambrist nr 150, kes viskas supi, soovis eelnevalt saata sigarette teise kambrisse, millest V.K. keeldus. Sellele järgnes vise supiga. Kohtus tunnistajana üle kuulatud V.K.i vande all antud ütluste kohaselt ta seda sündmust enam täpselt ei mäleta ning selles osas täpsustavaid ütlusi anda ei saa. Tunnistaja väitel tema supiga pihta ei saanud. Tunnistaja väitis kohtule, et kinnitab varem antud kirjalikke seletusi, keegi ei ole sundinud teda neid seletusi kirjutama ega ole avaldanud selleks survet. Kohtuistungil ütlusi andes tunnistaja keerutas ja püüdis kõrvale põigelda otsestest vastustest. Ülekuulamise lõpus kordas tunnistaja, et ta jääb oma esimese seletuskirja juurde ning palub seda kohtul arvestada. Eelkirjeldatud intsidendi ajal viibis kinnipeetav E.G. vanglate keskhaiglas ajavahemikul 16.05.-23.05.
- Vangla julgeolekuosakonna töötaja I.B., kelle kohus kuulas tunnistajana vande all üle, kinnitas kohtule, et peale intsidenti kutsus ta kinnipeetava E.G.i enda kabinetti vestlusele, mille käigus püüdis välja selgitada toimunuga seotud asjaolud. Kirjalikku seletust ta E.G.ilt ei võtnud, seda tegi valveosakond. Tunnistaja väitel toimus kinnipeetavate E.G.i ja V.K.i vahel mingi konflikt, põhjus jäi välja selgitamata. E.G. ei avaldanud I.B.le konflikti põhjust. Sellest oli vestluse ajal juttu, et valvur sai supiga pihta, selle asjaolu üle E.G. ei vaielnud. Gohvat ütles I.B.le, et ta ei visanud mitte valvuri, vaid toidujagaja suunas, aga tabas valvurit. Juttu oli ka sellest, et E.G. vabandaks valvuri ees juhtunu pärast. Haldusasja materjali hulgas on nn avaldus, milles E.G. selgitab 19.05.2005 toimunud intsidendiga seotud asjaolusid. Oma sisult on nimetatud 09.06.2005 avaldus tõlgendatav kirjaliku seletusena, milles E.G. annab omapoolsed selgitused juhtunu kohta. Antud juhul dokumendi pealkiri ei oma tähendust, st ka see on pealkirjastatud avaldusena või seletusena, oluline siinkohal on dokumendi sisu. Seega kaebuse esitaja väide, et tema suhtes rikuti menetlusnorme ning temale ei võimaldatud kirjalikku seletust anda, on paljasõnaline ja tõendamata. Kohe peale juhtunut andis ta oma suulised selgitused vangla julgeolekuosakonna töötajale I.B.le, kes kinnitas seda kohtus. Valveosakonna poolt võeti kaebajalt kirjalik seletus, mida kinnitasid kohtus tunnistajad. Kaebajale võimaldati distsiplinaarmenetluse ajal olla ära kuulatud ja anda oma seletused kirjalikult, mida kaebuse esitaja ka tegi, andes nii suulisi kui kirjalikke selgitusi toimunu kohta. Kohus ei ole käesolevas haldusasjas täheldanud kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimisel oluliste menetlusnormide rikkumist, mis võisid viia ebaõige otsustuseni. E.G. on temale määratud karistuse juba ära kandnud, vaidlustatud käskkiri on täidetud. Kohus käesoleva kohtuvaidluse lahendamisel lähtub faktipõhiselt tõendatud asjaoludest. Fakt on see, et valvur S.P. sai 19.05.05 kella 12.00 paiku pihta supiga, mille viskas kausist välja E.G.. Paljasõnaline ja tõendamata on kaebaja väide, nagu oleks ta kambri luugist supi kausist lihtsalt enda ette maha kallanud, mille põhjuseks väidetavalt oli toidujagaja poolt kaebaja supi sisse sülitamine, samas kaebuse esitaja ei selgitanud kohtule, millest ajendatuna oleks toidujagaja võinud nii tavatult käitunud. Tunnistajana üle kuulatud V.K. kategooriliselt eitas kaebaja sellekohast väidet. Kui isegi oletada, et nn supi mahakallamine võis aset leida, siis sellisel juhul ei oleks valvur supiga pihta saanud. Kambri, kus E.G. viibis ja vastasseina, mille vastu seljaga nõjatus S.P., vahemaa on ca 2-2,5 m, mida kinnitasid menetlusosalised ja tunnistajad. Supi mahakallamisel ei oleks saabunud käesolevas kohtulahendis kirjeldatud tagajärge ning valvuri riietus poleks seeläbi kannatada saanud. Kui aga lähtuda faktist, et valvuri riided said supiga määritud, siis see ei saanud juhtuda supi mahakallamisest, vaid üsna jõulisest viskest selles suunas, kus valvur parasjagu seisis. Seega kaebaja väide nn supi mahakallamisest ei ole käesolevas asjas tõendamist leidnud ning on vastuolus haldusasjas kogutud tõenditega. Eeldatavasti vise supiga toimus kinnipeetava V.K.i (toidujagaja) suunas, kellega kaebajal toimus sõnavahetus, kuid kes jõudis viske eest kõrvale põigata, mille tagajärjel sai tema asemel valvur supiga pihta (seda väidab ka tunnistaja I.B. oma ütlustes). Kohtu arvates see oleks ka loogiline põhjendus sellisele ebaadekvaatsele käitumisele E.G.i poolt. Nimetatud väärkäitumine arvatavasti ei olnud suunatud valvurile, sellega kohus nõustub, kuid samas oli see lubamatu käitumisviis kinnipidamiskohas karistust kandvale isikule ning vastuolus Vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjaga, igal juhul pidi kinnipeetav E.G. sellega arvestama. Kinnipeetav peab kinnipidamisasutuses käituma korrektselt ning vältima taoliste intsidentide teket. Vaidlusalune juhtum sai alguse konfliktist kahe kinnipeetava vahel, mis on sisekorraeeskirjadega keelatud. Mõlemad kinnipeetavad astusid suhtlemiskeelust üle ning nende vahel toimus lubamatu sõnavahetus, mis lõpetati valvuri korduval nõudmisel. Konflikt päädis kaebaja õigusvastase käitumisega, mille tulemusel oli häiritud valvuri tööülesannete täitmine. Antud juhul on oluline, et kannatada sai vanglaametnik oma tööülesandeid täites. Vangistusseaduse §-is 67 on sätestatud kinnipeetava kohustused. Julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud: 1) täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele; 2) mitte takistama vanglaametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid; 3) teatama viivitamatult vangla direktorile kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja sisekorda ning teise isiku elu ja tervist; 4) suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid. Kaebuse esitaja eitab toimunut (supiga viskamist, mille tagajärjel sai kannatada valvur) ning väidab, et tema ei ole milleski süüdi ning et tunnistajana üle kuulatud valvur S.P. annab tema suhtes ebaõigeid ütlusi. Sellekohane kaebaja väide aga on paljasõnaline ning tõendamata. Kohus võimaldas kaebuse esitajal vabandada S.P. ees toimunu pärast, millest kaebaja loobus, teatades, et talle on arusaamatu, mille eest ta peaks vabandama, kui ei ole midagi teinud ega ole milleski süüdi. Kohus leiab, et vaidlustatud käskkiri kaebaja õigusi ei riku ega piira tema vabadusi. Vastustaja ei ole kaebuse esitaja suhtes õigusvastaselt käitunud ning vaidlustatud käskkiri ei ole seadusega vastuolus. Kohus ülalöeldut kokku võttes asub seisukohale, et kaebus on alusetu ning tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Elle Kask Kohtunik