) § 37 kohaselt on igaühel õigus haridusele. Kaevatava haldusaktiga rikutakse kaebaja põhiseaduslikku õigust haridusele. Kaebuse esitaja leiab, et peale õpingute lõpetamist tekib tal võimalus ja aeg sõjakohustuse ja KVTS § 3 lg 1 nõuete täitmiseks. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja valis 2001.aastal kehtinud KVTS § 51 lg 3 alusel ajateenistuskohustuse täitmise ajaks 01.09.
lg 1 sätestab Eesti kodaniku kohustuse osa võtta riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras. KVTS § 3 lg 1 näeb ette meessoost Eesti kodanikule kohustuse teenida kaitseväes. Seega ei ole rikutud kaebaja põhiseaduslikku õigust haridusele ega seadusest tulenevat õigust valida ajateenistusse asumise aeg. KOHTU PÕHJENDUSED 27.10.2005 otsusega nr 9-4.3/2825 jäeti kaebaja avaldus ajapikenduse saamiseks, seoses õppimisega, rahuldamata. Kaebaja leiab, et viidatud haldusakt rikub temale põhiseadusest tulenevat õigust haridusele. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 54 sätestab haldusakti õiguspärasuse eeldused. Nimetatud normi kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Pooltel puudub vaidlus haldusakti andja pädevuse ja haldusakti andmisel menetlus- ja vorminõuete järgimise üle. Kaebaja on sisuliselt vaidlustanud seda, kas KVTS ei piira õigusvastaselt põhiõigust haridusele. 2001.aastal kehtinud KVTS § 51 lg 3 kohaselt kutsealune, kes oli asunud omandama kõrgharidust kutseõppeasutuses, riiklikult akrediteeritud õppekava alusel rakenduskõrgkooli või ülikooli statsionaarses õppevormis, kutsuti ajateenistusse temale sobival ajal hiljemalt kolme aasta jooksul, arvates õppeasutusse vastuvõtmisest. Pärast õppeasutusse vastuvõtmist 2 teatas kutsealune kirjalikult hiljemalt
lg-st 1 tulenevalt on Eesti kodanikud kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras. Seega kehtestab viidatud norm Eesti kodaniku üldise põhiseadusliku kohustuse.
lg 1 alusel reguleerib riigikaitse aluseid ja korda kaitseväeteenistuse seadus, mille § 3 lg 1 kohaselt on meessoost Eesti kodanik kohustatud teenima kaitseväes – täitma kaitseväekohustust.
lg 1 esimene lause hõlmab muuhulgas ka õigust kõrgharidusele, mis on sätestatud igaüheõigusena. Asjaolu, et
lg 1 esimene lause annab õiguse haridusele, ei võta aga kaebajalt põhiseadusest tuleneva kohustuse täitmist. Kaitseväeteenistuse seaduse eelkäsitletud normid võimaldavad isikul realiseerida õigust haridusele ning kaebaja ei ole kohtule väitnud ega tõendanud, et kaitseväeteenistuse kohustuse täitmine toob tema puhul kaasa põhiseadusest tuleneva õiguse realiseerimise võimatuse. Kaebaja pidi Suurbritannias teistkordse kõrghariduse omandamiseks õpingute alustamisel arvestama täitmata kaitseväe kohustusega ning asjaoluga, et seadus talle ajapikenduse taotlemiseks enam võimalusi ette ei näe. Seetõttu vastustab kaebaja ise õpingute katkestamise vajadusest tingitud tagajärgede eest. Kaebaja ei ole samas väitnud, et õpingute jätkamine peale kaitseväekohustuse täitmist oleks võimatu. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul alust pidada KVTS käsitletud norme õigust haridusele ebaproportsionaalselt piiravateks. Seega ei ole alust tuvastada kaevatavast haldusaktist tulenevat kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist ning kaebus jääb HKMS § 26 lg 1 p-st 6 tulenevalt rahuldamata. Kristina Maimann kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.