2. Vabastada S.G. kohustusest hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (
Riigi õigusabi osutaja määrab Eesti Advokatuur.
• S.G.´ile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamise päevast (HKMS § 31 lg 6;
1. S.G. (õigusabi taotleja) on esitanud 13.04.2006 Tallinna Halduskohtule taotluse tasuta õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt on õigusabi vajalik õigusdokumendi koostamiseks ja esindamiseks halduskohtumenetluses. Õigusabitaotluses on märgitud probleemi kirjeldusena, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse järgmist: „Probleem on selles, et mulle, kes ma olen 1970 pärinud testamendijärgselt maja, tahetakse tagastada ainult osa endise kinnistu nr 1960 (965m²) pindalast“. Taotluses on märgitud, et õigusabi taotleja on helistanud Advokaadi büroosse Aivar Pilv AS 14.04.04 ja saanud suusõnalise nõusoleku enda esindamiseks. Kohus tegi õigusabi taotlejale vastavalt
lõikele 5 05.05.2006 järelepärimise õigusabitaotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja
29.05.2006 esitas õigusabi taotleja halduskohtule tõendid majandusliku seisundi ja maksevõime kohta ja riigilõivu tasumist tõendava dokumendi summas 200 krooni. Kohus leiab, et riigi õigusabi taotlus tuleb rahuldada. Kohtu põhjendused on järgmised: 2.
lg 1 sätestab, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Sama seaduse §-s 7 loetletakse juhtumid, millistel riigi õigusabi ei anta. Halduskohus mõistab S.G. taotlusest, et taotleja soovib riigi õigusabi selleks, et esitada halduskohtule kaebus(ed) seoses haldusaktide ja/või toimingutega, mis puudutavad maa tagastamist omandireformi käigus. Kohus möönab, et omandireformi puudutavad vaidlused on loomult keerulised ning ei saa eeldada, et õigusteadmisteta isik suudaks oma õigusi tingimata ilma professionaalse õigusabita kaitsta. Samuti ei anna taotlus alust eeldada, et kaebuse esitajal ei saa olla sellist õigust, mille kaitsmiseks ta riigi õigusabi taotleb. Ka muid
§-s 7 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid ei esine. 3.
lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Seejuures ei arvestata sama paragrahvi 2. lõike kohaselt taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata, taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. Kohus leiab, et õigusabi taotleja majanduslik olukord ei ole piisavalt hea, et keelduda talle abi andmisest
Õigusabi taotleja on esitanud kohtule teatise oma majandusliku seisundi kohta, millest nähtub, et riigi õigusabi taotleja saab vanaduspensioni 1504 krooni kuus ning omab SEB Ühispangas arvet, millel on hoiustatud 18 000 krooni. Esitatud tõenditest nähtub, et aprillikuus aastal 2006 sai riigi õigusabi taotleja pensioni summas 1733 krooni. Samuti nähtub, et riigi õigusabi taotleja omab SEB Ühispangas kontot nr 10030315439012, millel on seisuga 17.05.2006 tähtajaliselt hoiustatud 21 000 krooni ja kontot nr 10030319349027, millel on seisuga 17.05.2006 hoiustatud 2001 USA dollarit. USA dollarid on väidetavalt säästetud õigusabi taotleja äkksurma puhul pojale matuste korraldamiseks ja nimeplaadi tellimiseks. Taotluse esitaja igakuiste vältimatute püsikulutuste suuruseks on märgitud umbes 1232 krooni. Õigusabi taotlejale kuulub endisel kinnistul nr 1960 asuv krunt ja päritud maja, mille korrashoiuks ja remontimiseks tuleb teha pidevalt kulutusi. Kohus leiab, et kaebajale kuuluva maja müümine kohtukulude katmiseks ei ole põhjendatud ega nõutav. Samamoodi ei ole nõutav matusteks hoitava raha kasutamine õigusabi saamiseks. Arvestades õigusabi taotleja jooksvaks sissetulekuks üksnes pensioni, jääb tema kahe kuu sissetulek väiksemaks kui tavalise haldusasja menetlemisel keskmiselt tekkivad advokaadikulud. Taotlusest ei nähtu, et õigusabi taotlejal oleks sellist suuremate raskusteta müüdavat vara, mille arvel saaks ta õigusteenustega kaasnevad kulud kanda. Seega puuduvad
4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et õigusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest ja kuna õigusabi taotleja ei ole võimeline iseseisvalt kohtumenetluses kaitsma oma õigusi, siis on taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele 5.
lg 5 kohaselt määratakse riigi õigusabi andmise määruses kindlaks
kohane riigi õigusabi andmise viis, riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt §-le 16 ja riigi õigusabi osutav advokaat vastavalt §-le 18. Arvestades taotluse esitaja majanduslikku 2 seisundit, vanust ja samuti väidetava probleemi (elamu juurde kuuluva maatüki tagastamine) olemust, leiab kohus, et taotlejale tuleb anda riigi õigusabi
punktis 1 sätestatud viisil ehk kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Sealjuures peab riigi õigusabi taotleja arvestama siiski asjaoluga, et kui riigi õigusabi saaja majanduslik seisund või maksevõime viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõpetamist oluliselt paraneb, kohustab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse taotluse alusel isikut hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (
Lisaks sellele on Rahandusministeeriumil või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusel õigus nõuda riigi õigusabi saanud isikult ja krediidiasutuselt lisatõendeid või andmeid tema majandusliku seisundi või maksevõime paranemise kohta viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõppemist (
Taotlusest nähtub, et õigusabi taotleja on helistanud advokaadi nõusoleku saamiseks Aivar Pilve Advokaadibüroosse. Samas ei ole taotlusele lisatud advokaadi kirjalikku nõusolekut käesolevas asjas õigusabi taotleja esindamiseks. Seega määrab kohus õigusabi osutajaks advokaadi, kelle nimetab advokatuur. Advokatuur nimetab riigi õigusabi osutava advokaadi viivitamata pärast kohtult taotluse saamist (
Lisaks märgib kohus, et vastavalt
lõikele 1 isikult, kes on riigi õigusabi taotlemisel teadvalt esitanud valeandmeid ja keda ei oleks õigete andmete esitamise korral täielikult või osaliselt vabastatud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustusest, mõistab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse taotluse alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud välja täies ulatuses (
lõige 1).
lõike 2 kohaselt mõistab kohus lisaks riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi kuludele valeandmeid esitanud isikult välja intressi kuus protsenti aastas riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude tasumata osa pealt arvatuna alates riigi õigusabi osutajale tasu väljamaksmisest ja kulude hüvitamisest Aili Maasik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.