← Eesti

3-06-699/3

3-06-699 KOHTUOTSUS Kohus Eesti Vabariigi nimel Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2006. a Tallinn Haldusasja number 3-06-699 Haldusasi M.G.i, I.T., M.V

§ 26lg 1 p 3 alusel tunnistada õigusvastaseks: 2.1.

Siseministeeriumi toiming, mis seisnes M.G.i teenistuslehele kande „Avaliku teenistuse staaž 15.06.2004 seisuga on 1 aasta 3 kuud 6 päeva” tegemises; 2.

  1. Maksu- ja Tolliameti 13.10.
  2. a. käskkirja nr 4119-k punkt 4; 2.
  3. Maksu- ja Tolliameti poolt M.G.i taotluse rahuldamata jätmine, mis väljendus Maksu- ja Tolliameti 28.03.
  4. a. kirjas nr 3.1-13/
  6. Kohustada Maksu- ja Tolliametit arvutama välja M.G.i teenistusstaaž teenistuslehe avamise aja seisuga ning kandma selle teenistuslehele.
  7. Rahuldada I.T. kaebus. 5.

§ 26lg 1 p 3 alusel tunnistada õigusvastaseks: 5.1.

Maksu- ja Tolliameti peadirektori 17.04.

  1. a. käskkirja nr 5.3-1/801 punkt 4; 5.
  2. Maksu- ja Tolliameti poolt I.T. taotluse rahuldamata jätmine, mis väljendus Maksu- ja Tolliameti 28.03.
  3. a. kirjas nr 3.1-13/
  5. Kohustada Maksu- ja Tolliametit arvutama välja I.T. teenistusstaaž teenistuslehe avamise aja seisuga ning kandma selle teenistuslehele.
  6. Rahuldada M.V.i kaebus. 8.

§ 26lg 1 p 3 alusel tunnistada õigusvastaseks 8.1.

Maksu- ja Tolliameti toiming, mis seisnes M.V.i teenistuslehele kande „Avaliku teenistuse staaž 01.09.2005 seisuga on 2 aasta 3 kuud 5 päeva” tegemises; 8.

  1. Maksu- ja Tolliameti poolt M.V.i taotluse rahuldamata jätmine, mis väljendus Maksu- ja Tolliameti 28.03.
  2. a. kirjas nr 3.1-13/
  4. Kohustada Maksu- ja Tolliametit arvutama välja M.V.i teenistusstaaž teenistuslehe avamise aja seisuga ning kandma selle teenistuslehele.
  5. Rahuldada T.S.u kaebus. 11.

§ 26lg 1 p 3 alusel tunnistada õigusvastaseks 11.1.

Maksu- ja Tolliameti toiming, mis seisnes T.S.u teenistuslehele kande „Avaliku teenistuse staaž 03.01.2005 seisuga on 1 aasta 9 kuud 23 päeva” tegemises; 11.

  1. Maksu- ja Tolliameti poolt T.S.u taotluse rahuldamata jätmine, mis väljendus Maksu- ja Tolliameti 28.03.
  2. a. kirjas nr 3.1-13/
  4. Kohustada Maksu- ja Tolliametit arvutama välja T.S.u teenistusstaaž teenistuslehe avamise aja seisuga ning kandma selle teenistuslehele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu, teatades kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse teatavakstegemisele järgnevast päevast arvates apellatsioonkaebuse esitamisest ja esitades 30 päeva jooksul samast päevast arvates põhjendatud apellatsioonkaebuse. Kohus juhib tähelepanu sellele, et tulenevalt alates 01.01.2006 kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lõikest 2 peavad apellatsiooniteade ja apellatsioonkaebus olema esitatud kohtu kantseleisse hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kohtu tööpäeva lõppu. Posti teel menetlusdokumendi edastamise korral lähtutakse tähtaja arvutamisel posti saabumisel kohtusse, mitte aga postitempli kuupäevast. I ASJAOLUD
  5. M.G. õppis 27.08.2001 kuni 15.06.2004 Sisekaitseakadeemias.
  6. maist
  7. a. nimetati M.G. Siseministeeriumi välismaalaste osakonna peaspetsialisti ametikohale ning avatud teenistuslehele kanti varasema avaliku teenistuse staaži puudumine. Pärast Sisekaitseakadeemia lõpetamist kanti teenistuslehele M.G.i teenistusstaažina 15.06.
  8. a. seisuga 1 aasta 3 kuud ja 6 päeva. Maksu- ja Tolliameti peadirektori 13.10.
  9. a. käskkirjaga nr 4119-k nimetati M.G. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse tollikontrolliosakonna liikuvkontrollitalituse vaneminspektori ametikohale ning käskkirja punktis 4 märgiti eelnevaks teenistusstaažiks 2 aastat 8 kuud ja 3 päeva. 06.03.
  10. a. esitas M.G. Põhja maksu- ja tollikeskuse juhatajale avalduse teenistusstaaži ümberarvutamiseks. Vastuseks nimetatud avaldusele teatas Maksu- ja Tolliamet 28.03.
  11. a. kirjas nr 3.113/2660, et staaži ümberarvutamiseks puudub seaduslik alus.
  12. I.T. õppis Sisekaitseakadeemias 11.08.2000 kuni 20.06.
  13. Alates 24.04.2003 nimetati I.T. Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri tollijärelevalve osakonna kontrollitalituse inspektori ametikohale. Teenistuslehele on avaliku teenistuse staažiks 24.04.
  14. a. seisuga märgitud 1 kuu ja 14 päeva. 06.03.
  15. a. esitas I.T. Põhja maksu- ja tollikeskuse juhatajale avalduse teenistusstaaži ümberarvutamiseks. Vastuseks nimetatud avaldusele teatas Maksu- ja Tolliamet 28.03.
  16. a. kirjas nr 3.1-13/2659, et staaži ümberarvutamiseks puudub seaduslik alus.
  17. T.S. õppis Sisekaitseakadeemias 26.08.2002 kuni 15.06.
  18. T.S. nimetati alates 03.01.2005 Maksu- ja Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri tollijärelevalve osakonna kontrollitalituse inspektori ametikohale ning avatud teenistuslehele kanti avaliku teenistuse staažina teenistusse nimetamise ajal 1 aasta 9 kuud ja 23 päeva.
  19. M.V. õppis Sisekaitseakadeemias 30.08.2002 kuni 15.06.
  20. Alates 01.09.2005 nimetati M.V. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse liikuvkontrollitalituse inspektori ametikohale ning teenistuslehele kanti avaliku teenistuse staažina teenistusse nimetamise ajal 2 aastat 3 kuud ja 5 päeva. II KAEBUSE ESITAJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED
  21. M.G., I.T., M.V. ja T.S. esitasid halduskohtule kaebused teenistusstaaži ebaõige arvestamise ja teenistusstaaži ümberarvutamisest keeldumise peale. Kuivõrd kaebuste aluseks olevad faktilised asjaolud, samuti ka kaebuse esitajate nõuded olid sarnased ning põhjendused samad, liitis halduskohus kõik eelnimetatud isikute kaebused ühte menetlusse.
  22. M.G. esitas halduskohtule 07.07.2006 kaks kaebust. Esimeses taotleb ta Siseministeeriumi poolt tema teenistuslehele (punkt 7) tehtud teenistusstaaži pikkust puudutava kande õigusvastasuse tuvastamist. Teises kaebuses taotleb M.G., et halduskohus tuvastaks Maksu- ja Tolliameti peadirektori 13.10.2005.a. käskkirja nr 4119-k punkti 4 õigusvastasuse, tühistaks Maksu- ja Tolliameti 28.03.
  23. a. kirjaga nr 3.1-13/2660 tehtud otsuse kaebuse esitaja taotluse rahuldamata jätmise kohta ning kohustaks Maksu- ja Tolliametit taotluse uueks läbivaatamiseks ning teenistusstaaži ümberarvutamiseks.
  24. Kaebuse esitaja leiab, et Siseministeerium on õigusvastaselt jätnud tema teenistusstaaži hulka arvestamata õpingute aja Sisekaitseakadeemias enne 10.03.2003.a. ning Maksu- ja Tolliamet on õigusvastaselt keeldunud teenistusstaaži ümber arvutamisest. Kaebuse esitaja hinnangul tuleks ATS § 153 p 6 kohaselt ning võrdse kohtlemise põhimõttest juhindudes arvata teenistusstaaži hulka kogu õppeaeg sisekaitselises rakenduskõrgkoolis, ent haldusorganid on teenistusstaaži hulka arvanud üksnes õpingute aja selle osa, mis järgnes ATS § 153 punkti 6 jõustumisele. Kaebuse esitaja märgib, et kuigi ta õppis Sisekaitseakadeemias 2 aastat 9 kuud ja 19 päeva, on teenistusstaaži hulka arvatud sellest üksnes 1 aasta 3 kuud ja 6 päeva.
  25. Kaebuse esitaja selgitab, et Vabariigi Valitsuse 12.12.
  26. aasta määruse nr 394 „Vabariigi Valitsuse
  27. oktoobri
  28. a määruse nr 299 «Eesti Sisekaitse Akadeemias õppimise võrdsustamise kohta tegevteenistusega Eesti kaitseväes» kehtetuks tunnistamine” § 2 sätestab, et enne
  29. jaanuari
  30. a Sisekaitseakadeemiasse immatrikuleeritud üliõpilaste õppeaeg loetakse võrdseks tegevteenistusega Eesti kaitseväes. 10.03.2003 jõustunud avaliku teenistuse seaduse § 153 p 6 kohaselt arvatakse teenistusstaaži hulka muuhulgas õpingute aeg sisekaitselises rakenduskõrgkoolis. Kaebuse esitaja ei nõustu halduspraktikaga, mille kohaselt arvatakse ATS § 153 p 6 alusel teenistusstaaži hulka üksnes sisekaitselises rakenduskõrgkoolis õppimise aeg pärast vastava sätte jõustumist, kuivõrd sellega tekitatakse olukord, kus teenistusstaaži hulka arvatakse Sisekaitseakadeemias õppimise aeg kuni
  31. jaanuarini 2000.a. (kaitseväeteenistusena) ning pärast 10.03.2003, ent vahepealset õpingute aega teenistusstaaži hulka ei arvata. Selline olukord ei ole kaebuse esitaja hinnangul võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlas. Kaebuse esitaja märgib, et olukorra põhiseadusvastasusele on viidanud ka õiguskantsler. Kaebuse esitaja leiab seejuures, et iseenesest ei välista ATS § 153 p 6 normi tagasiulatuvat kohaldamist, kuivõrd selles ei sätestata, et teenistusstaaži hulka arvatakse sisekaitselises rakenduskõrgkoolis õpingute aeg mingist konkreetsest ajahetkest arvates.
  32. I.T. esitas halduskohtule 11.04.
  33. a. kaebuse, milles taotleb, et halduskohus tuvastaks Maksu- ja Tolliameti peadirektori 17.04.2003.a. käskkirja nr 5.3-1/801 punkti 4 õigusvastasuse, tühistaks Maksu- ja Tolliameti 28.03.
  34. a. kirjaga nr 3.1-13/2659 tehtud otsuse kaebuse esitaja taotluse rahuldamata jätmise kohta ning kohustaks Maksu- ja Tolliametit taotluse uueks läbivaatamiseks ning teenistusstaaži ümberarvutamiseks.
  35. Kaebuse esitaja leiab, et Maksu- ja Tolliamet on õigusvastaselt jätnud tema teenistusstaaži hulka arvestamata õpingute aja Sisekaitseakadeemias enne 10.03.2003.a ning keeldunud õigusvastaselt teenistusstaaži ümberarvutamisest. Kaebuse esitaja hinnangul tuleks ATS § 153 p 6 kohaselt ning võrdse kohtlemise põhimõttest juhindudes arvata teenistusstaaži hulka kogu õppeaeg sisekaitselises rakenduskõrgkoolis, ent haldusorgan on teenistusstaaži hulka arvanud üksnes õpingute aja selle osa, mis järgnes ATS § 153 punkti 6 jõustumisele. Kaebuse esitaja märgib, et kuigi ta õppis Sisekaitseakadeemias 2 aastat 8 kuud ja 14 päeva, on teenistusstaaži hulka arvatud sellest üksnes 1 kuu ja 14 päeva.
  36. Kaebuse esitaja põhjendus ühtib käesoleva otsuse punktis 8 kajastatud põhjendusega.
  37. M.V. esitas 11.04.
  38. a. halduskohtule kaebuse, milles taotleb, et halduskohus tuvastaks tema teenistuslehe punktis 7 sisalduva teenistusstaaži pikkust puudutava kande õigusvastasuse, tühistaks Maksu- ja Tolliameti 28.03.
  39. a. kirjaga nr 3.1-13/2661 tehtud otsuse kaebuse esitaja taotluse rahuldamata jätmise kohta ning kohustaks Maksu- ja Tolliametit taotluse uueks läbivaatamiseks ning teenistusstaaži ümberarvutamiseks.
  40. Kaebuse esitaja leiab, et Maksu- ja Tolliamet on õigusvastaselt jätnud tema teenistusstaaži hulka arvestamata õpingute aja Sisekaitseakadeemias enne 10.03.2003.a ning keeldunud õigusvastaselt teenistusstaaži ümberarvutamisest. Kaebuse esitaja hinnangul tuleks ATS § 153 p 6 kohaselt ning võrdse kohtlemise põhimõttest juhindudes arvata teenistusstaaži hulka kogu õppeaeg sisekaitselises rakenduskõrgkoolis, ent haldusorgan on teenistusstaaži hulka arvanud üksnes õpingute aja selle osa, mis järgnes ATS § 153 punkti 6 jõustumisele. Kaebuse esitaja märgib, et kuigi ta õppis Sisekaitseakadeemias 2 aastat 9 kuud ja 15 päeva, on teenistusstaaži hulka arvatud sellest üksnes 2 aastat 3 kuud ja 5 päeva.
  41. Kaebuse esitaja põhjendus ühtib käesoleva otsuse punktis 8 kajastatud põhjendusega.
  42. T.S. esitas 11.04.
  43. a. halduskohtule kaebuse, milles taotleb, et halduskohus tuvastaks tema teenistuslehe punktis 7 sisalduva teenistusstaaži pikkust puudutava kande õigusvastasuse, tühistaks Maksu- ja Tolliameti 28.03.
  44. a. kirjaga nr 3.1-13/2658 tehtud otsuse kaebuse esitaja taotluse rahuldamata jätmise kohta ning kohustaks Maksu- ja Tolliametit taotluse uueks läbivaatamiseks ning teenistusstaaži ümberarvutamiseks.
  45. Kaebuse esitaja leiab, et Maksu- ja Tolliamet on õigusvastaselt jätnud tema teenistusstaaži hulka arvestamata õpingute aja Sisekaitseakadeemias enne 10.03.2003.a ning keeldunud õigusvastaselt teenistusstaaži ümberarvutamisest. Kaebuse esitaja hinnangul tuleks ATS § 153 p 6 kohaselt ning võrdse kohtlemise põhimõttest juhindudes arvata teenistusstaaži hulka kogu õppeaeg sisekaitselises rakenduskõrgkoolis, ent haldusorgan on teenistusstaaži hulka arvanud üksnes õpingute aja selle osa, mis järgnes ATS § 153 punkti 6 jõustumisele. Kaebuse esitaja märgib, et kuigi ta oli teenistusse võtmise ajaks õppinud Sisekaitseakadeemias 2 aastat 4 kuud ja 8 päeva, on teenistusstaaži hulka arvatud sellest üksnes 1 aastat 9 kuud ja 23 päeva.
  46. Kaebuse esitaja põhjendus ühtib käesoleva otsuse punktis 8 kajastatud põhjendusega.
  47. Õigusvastasuse tuvastamise nõuete esitamiseks vajaliku põhjendatud huvina toovad kaebuse esitajad välja selle, et edaspidi arvaksid haldusorganid teenistusstaaži hulka kogu Sisekaitseakadeemias õppimise aja. Kõigis kaebustes paluvad kaebuste esitajad täiendavalt algatada kohtul põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ATS § 153 lõike 6 üle, juhul kui ATS tagasiulatuvalt kohaldamine võimalik ei ole. III VASTUSTAJATE SEISUKOHT
  48. Vastustaja Maksu- ja Tolliamet vaidleb kaebustele vastu, leides, et kaebuse esitajate teenistusstaaži arvestamisel on juhindutud kehtivatest õigusaktidest ning teenistusstaaži ümberarvutamiseks puudus seaduslik alus. Vastustaja leiab, et Maksu- ja Tolliameti kirju, milles teatati staaži ümberarvutamisest keeldumisest, tuleb haldusmenetluse seaduse mõistes vaadelda toimingute, mitte haldusaktidena, rõhutades seejuures, et tegemist ei ole kaalutlusõiguse alusel tehtavate otsustustega, mille juures oleks kaalutluste äranäitamine vajalik. Vastustaja leiab, et ATS § 153 p 6 jõustus 10.03.
  49. a. ning tagasiulatuvat jõudu sellele sättele antud ei ole, mistõttu puudub haldusorganil ka õigus otsustada, kas sätet tagasiulatuvalt kohaldada või mitte.
  50. Vastustaja Siseministeerium vaidleb M.G.i kaebusele vastu, leides, et kuna ATS § 153 p 6 jõustus 10.03.
  51. a. ning kuna sellel ei ole tagasiulatuvat jõudu, siis on kaebuse esitaja teenistusstaaž arvestatud õigesti. Samuti märgib Siseministeerium, et kuivõrd kaebuse esitaja asus Sisekaitseakadeemiasse õppima 27.08.2001.a. ei saanud tal tekkida ka õiguspärast ootust õppimise aja teenistusstaaži hulka arvamise kohta, kuivõrd tol ajal ükski õigusakt sellist võimalust ette ei näinud. IV KOHTUISTUNG
  52. Kohtuistungil jäid kaebuste esitajad oma kaebuste ja põhjenduste juurde ning vastustajad vaidlesid jätkuvalt kaebustele vastu. Kohtuistungil leidis Justiitsministeeriumi esindaja, et kehtiva seaduse kohaselt ei saa enne 10.03.
  53. a. kulgenud õppeaega teenistusstaaži hulka arvata ning see toob kaasa isikute ebavõrdse kohtlemise, mida oleks võimalik vältida seadust muutes ning ATS § 156 punktile 6 tagasiulatuvat jõudu andes. Justiitsministeeriumi esindaja sõnul arvestatakse selle asjaoluga ATS muudatuste väljatöötamisel. V HALDUSKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  54. Halduskohus leiab, et kaebused on põhjendatud ning vastustajad, samuti Justiitsministeerium on põhimõtteliselt vääralt mõistnud ATS § 153 punkti 6 mõtet ning teenistusstaaži arvutamise olemust ja eesmärki üldiselt.
  55. ATS § 153 punkt 6 sätestab, et teenistusstaaži hulka arvatakse sisekaitselise rakenduskõrgkooli juhi või õppejõuna töötamise aeg ning õpingute aeg sisekaitselises rakenduskõrgkoolis. Nimetatud säte viidi avaliku teenistuse seadusesse sisse ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse ning nendega seonduvate seaduste muutmise seadusega ning see jõustus 10.03.
  56. a. Ühtegi üleminekusätet, mis täpsustaks, millisel ajal kulgenud sisekaitselise rakenduskõrgkooli õppeaeg teenistusstaaži hulka arvatakse, ATS ei sisalda ehk teisisõnu ei piirata seaduses ajaliselt (kalendaarselt) kuidagi teenistusstaaži hulka arvatavat õppeaega. Halduskohus on seetõttu seisukohal, et teenistusstaaži arvutamisel pärast ATS § 153 punkti 6 jõustumist tuleb teenistusstaaži hulka arvata sisekaitselises rakenduskõrgkoolis õppimise aeg olenemata sellest, millal isik vastavas koolis õppis.
  57. Käesoleva vaidluse puhul on halduskohtu hinnangul keskseks küsimuseks hoopiski teenistusstaaži olemus ning staaži arvutamise tähendus üldisemalt. Tuleb tähele panna, et teenistusstaaži arvutamine ei ole eesmärk omaette ning teenistusstaaži arvutamine ei kujuta endast ametnikule mingisuguse eraldiseisva õiguse andmist, vaid teenistusstaaži näol on tegemist faktilise asjaoluga, mis võib olla aluseks teenistujale teatud õiguste tekkimisel. Nii näiteks annab teatud pikkusega teenistusstaaž õiguse lisatasule (ATS § 37 lg 2), teenistusstaaži pikkusest võib sõltuda teenistussuhte lõpetamine (nt. ATS § 116 lg 2) või teenistussuhte lõpetamisel makstav hüvitis (nt. ATS § 131 lg 1) jne.
  58. Teenistusstaaži pikkus on seega faktiline asjaolu, mis tuleb tuvastada igakordselt enne teenistusstaažist sõltuva haldusakti andmist või toimingu sooritamist. Sellest tulenevalt ei ole kord arvestatud teenistusstaaži pikkusel iseenesest edaspidiseks siduvat jõudu ning muuhulgas ei seo haldusorganit ka teenistuslehele kantud märge teenistusstaaži pikkuse kohta. Teenistusstaaži hulka arvatavate ajavahemike määratlemisel tuleb lähtuda teenistusstaaži arvutamise vajaduse ajal kehtivatest alustest. Teenistusstaaži arvutamise vajaduse ajana tuleb omakorda vaadelda aega, mil haldusorgan teenistusstaaži pikkusest sõltuva haldusakti välja annab või toimingu sooritab või aega, mil haldusorgan seda tegema pidanud oleks. See tähendab, et näiteks vastamaks küsimusele, kas konkreetsel ametnikul oleks olnud õigus saada
  59. aasta juunikuu eest näiteks ATS § 37 lõike 1 punktis 2 sätestatud suuruses lisatasu, tuleb arvutada ametniku teenistusstaaži pikkus
  60. aasta juunikuus kehtiva ATS § 153 alusel.
  61. Eelnevast tulenevalt on vastustajad asunud ekslikule seisukohale ATS § 153 punkti 6 tagasiulatuva mõju küsimuses. Halduskohus on seisukohal, et nimetatud sättel tagasiulatuvat mõju ei ole, ent kaebuse esitajate õpiaja täiel määral teenistusstaaži hulka arvamiseks ei olegi normi tagasiulatuvat jõudu vaja. Õigusnormi tagasiulatuvast jõust saab rääkida juhul, kui normiga antakse isikule mingi õigus või pannakse mingi kohustus tagasiulatuvalt ehk teisisõnu määratakse vastava õiguse või kohustuse tekkimise ajaks normi kehtestamisega võrreldes varasem aeg. Kuivõrd teenistusstaaži arvutamine iseenesest ei ole vaadeldav isikule õiguse andmisena, siis tagasiulatuvast jõust rääkida ei saa.
  62. Nagu juba eelpool öeldud, on teenistusstaaži pikkus vaadeldav faktilise asjaoluna ning teenistusstaaži pikkus muudest asjaoludest sõltumatult ja esmasena isikule õigusi ega kohustusi ei tekita. Nii näiteks ei ole isikul ATS § 37 lg 1 punktis 1 sätestatud lisatasu saamise esmaseks eelduseks mitte vähemalt 5-aastane teenistusstaaži olemasolu, vaid ennekõike peab isik olema konkreetsel ajahetkel ametnik ning tal peab olema õigus saada konkreetse perioodi eest palka. Juhul kui ametnikul on õigus näiteks
  63. aasta juunikuu eest palka saada ning tema teenistusstaaži pikkus on sel ajal vähemalt 5 aastat, siis on tal õigus saada selle juunikuu palga hulgas ka ATS § 37 lg 1 punktis 1 sätestatud lisatasu. Olukorras, kus nimetatud perioodi –
  64. aasta juunikuu – eest töötasu arvestamisel kontrollitakse konkreetse ametniku teenistusstaaži pikkust
  65. aasta juunis kehtiva ATS § 153 kohaselt ning arvatakse nimetatud paragrahvi punkti 6 alusel teenistusstaaži hulka ka sisekaitselises rakenduskõrgkooli õpiaeg enne 10.03.2003.a, ei anta iseenesest nimetatud ametnikule tagasiulatuvalt ühtegi õigust ega panda ühtegi kohustust. Konkreetse lisatasu saamise õigus tekkib tal siiski edasiulatuvalt.
  66. Eelnevast tuleneb, et kui õigus või kohustus, mille tekkimist või ulatust teenistusstaaži pikkus mõjutab, tekkib isikule kas vastava haldusakti andmisest või pärast seda (nö. edasiulatuvalt), ei saa teenistusstaaži arvutamise tagasiulatuvast jõust rääkida. Tagasiulatuv jõud ATS § 153 punkti 6 puhul tähendaks näiteks seda, et ümber tuleks vaadata ka enne selle sätte jõustumist antud haldusaktid, mida ametniku teenistusstaaži pikkus mõjutanud on. Selline tagasiulatuv jõud oleks tõepoolest vajalik seaduses eraldi sätestada ja kahtlemata kehtivas seaduses vastavat sätet ei ole, ent juhul kui teenistusstaaži kindlaksmääramine on vajalik edasiulatuva mõjuga haldusakti andmiseks, siis ei välista ATS § 153 punkt 6 seda, et teenistusstaaži hulka arvatakse seaduses sätestatud aeg ka juhul, kui varem (vastava sündmuse toimumise ajal) seda teenistusstaaži hulka ei arvatud.
  67. Muuhulgas tähendab ATS § 153 punkti 6 tagasiulatuva mõju puudumine seda, et isikutel ei ole õigust nõuda näiteks varem makstud lisatasude ümberarvutamist sellel ettekäändel, et hiljem on teenistusstaaži arvutamise alused muutnud neile soodsamaks, küll aga on neil õigus nõuda, et pärast teenistusstaaži arvutamise aluste soodsamaks muutumist lähtutaks näiteks ATS § 37 lõikes 1 sätestatud lisatasude maksmisel soodsamatest ehk teenistusstaaži arvutamise vajaduse ajal kehtivatest teenistusstaaži arvutamise alustest.
  68. Siinjuures märgib kohus lisaks, et olukord oleks mõnevõrra teine, kui varasemaga võrreldes oleks seadus hiljem isikule ebasoodsamaks muutunud. Ka sellisel juhul tulnuks pärast seadusemuudatust iseenesest lähtuda teenistusstaaži arvutamise vajaduse ajal kehtivatest alustest, ent sel juhul tekkiks küsimus seoses ametnike õiguspärase ootusega varem kehtinud ja neile soodsama režiimi kehtimajäämise suhtes. Käesoleval juhul on režiim muutunud ametnikule soodsamaks ning õiguspärast ootust kahjulikult ei riivata.
  69. Mis puutub kaebustes viidatud õiguskantsleri kirjast nähtuvat Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi seisukohta, et ATS § 153 p 6 on kehtival kujul põhiseadusega vastuolus, siis leiab halduskohus, et ülalesitatud tõlgenduse korral vastuolu põhiseadusega ei teki. Halduskohtu hinnangul ei riku antud juhul Põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet mitte vaatlusalune õigusnorm, vaid normi kohaldamise senine praktika. Tuleb märkida, et Riigikohus on rõhutanud, et kahtluse korral normi põhiseaduspärasuses tuleb esmalt normi tõlgendada selliselt, et see põhiseadusega kooskõlas oleks ning alles selle võimatuse korral on alust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks.
  70. Kõigi kaebuste esitajad on avalikku teenistusse võetud pärast 10.03.
  71. a. ning kuivõrd nende teenistuslehtedel (punkt 7) märgitud teenistusstaaži pikkuse arvutamisel on ATS § 153 p 6 sätestatud ajavahemikud võetud arvesse vaid osaliselt, on nimetatud kanded õigusvastased. M.G., M.V. ja T.S. on taotlenud teenistuslehele tehtud kande õigusvastasuse tuvastamist ning need nõuded tuleb rahuldada. I.T. teenistuslehe kande õigusvastasuse tuvastamist taotlenud ei ole, ent teiste kaebuse esitajatega sarnase eesmärgi saavutab ta teiste nõuete kaudu.
  72. Samuti on eeltoodud põhjustel õigusvastased Maksu- ja Tolliameti 13.10.2005.a. käskkirjas nr 4119-k punkt 4 (mille kohaselt on M.G.i avaliku teenistuse staaž 24.10.
  73. a. seisuga 2 aastat 8 kuud ja 3 päeva) ning Maksu- ja Tolliameti peadirektori 14.04.
  74. a. käskkirja nr 5.3-1/801 punkt 4 (mille kohaselt I.T.l avaliku teenistuse staaž 24.04.
  75. a. seisuga puudus).
  76. Halduskohus nõustub Maksu- ja Tolliameti seisukohaga, et kaebuse esitajatele 28.03.
  77. a. saadetud kirjad nr 3.1-13/2658, 3.1-13/2659, 3.1-13/2660 ja 3.1-13/2661 ei ole haldusaktid. Kohus nõustub, et nimetatud otsuseid tuleb käsitleda toiminguna ning esitatud tühistamisnõuet vaadelda seega toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudena. Nimelt sätestab haldusakti mõiste haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1, mille kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. See tähendab, et haldusakti üheks tunnuseks on tema suunatus õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Haldusakti tühistamine tähendab sisuliselt seda, et selle haldusaktiga antud õigus või pandud kohustus kaotab oma kehtivuse. Mitte iga avalik-õiguslikus suhtes haldusorgani poolt tehtud otsustus ei ole aga haldusakt. Kohtu hinnangul ei saa HMS § 51 lg 1 mõistes haldusaktina vaadelda Maksu- ja Tolliameti otsust kaebuse esitajate taotluste rahuldamata jätmise kohta, kuivõrd selline otsus iseenesest ei tekita, muuda ega lõpeta ühtegi kaebuse esitajate õigust ega kohustust. Tegemist on sisuliselt toimingu sooritamisest keeldumisega ning kuna sellise otsuse tühistamine ei tooks endaga iseenesest kaasa mitte mingisugust tagajärge (erinevalt näiteks mõnd õigust tekitava haldusakti tühistamisest, mille tagajärjeks oleks sellise õiguse kadumine), siis oleks sellise otsuse tühistamise nõue iseenesest ebaloogiline. Kuivõrd kaebuse esitajad on esitanud ühtlasi ka kohustamisnõude, leiab kohus, et esitatud tühistamisnõuet saab käsitleda kui õigusvastasuse tuvastamise nõuet, mis on vajalik kohustamisnõude rahuldamiseks (põhjendatud huvi).
  78. Iseenesest ei tulene seadusest ametnikule õigust nõuda ametiasutustelt igal ajal teenistusstaaži arvutamist, samuti ei tulene seadusest sõnaselgelt haldusorgani kohustust ametniku teenistuslehel esinevaid vigu parandada. Samas tuleb silmas pidada, et teenistuslehe eesmärk on anda adekvaatset ja õiget teavet ametniku teenistuskäigu kohta. Teenistuslehte peab ametiasutus, kus ametnik teenituses on. Kohus leiab seetõttu, et ka teenistuslehtedel esinevate vigade parandamine on selle ametiasutuse pädevuses, kus ametnik parasjagu töötab ning ametnikul on ebaõigete andmete esinemise korral õigus nende parandamist nõuda. Kuivõrd käesoleval juhul on kõigi kaebuse esitajate teenistuslehed avatud pärast 10.03.2003.a ning juba teenistuslehe avamisel on teenistusse asumise aja teenistusstaaži kohta tehtud kanne väär, on kaebuse esitajatel õigus nõuda vastava kande parandamist. Nimelt seda on kaebuse esitajad taotlenud ka Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse juhatajale adresseeritud taotlustes ning vastavas osas tuleb kohustamisnõue rahuldada. Kuivõrd teenistusstaaži ümberarvutamine ja teenistuslehel kande parandamine ei ole haldusorgani kaalutlusotsus, ei piirdu kohus üksnes kaebuse esitajate taotluste uuesti läbivaatamiseks kohustamisega, vaid pidades silmas kaebuse esitajate eesmärki, kohustab Maksu- ja Tolliametit konkreetseks toiminguks – teenistusstaaži väljaarvutamiseks ning selle kandmiseks teenistuslehele. Lea Kuuse Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.