) § 413 lg 8 alusel 24 kuuks (tl.6). Tallinna Halduskohtu 18.02.2005 kohtuotsusega haldusasjas nr.3-2092/2004 rahuldati S.B.i kaebus ja tühistati ARK-i 13.08.2004 juhtimisõiguse peatamise otsus nr 7676 ja tehti ARK-ile ettekirjutus vaadata uuesti läbi S.B.i juhtimisõiguse peatamise küsimus ja teha uus otsus (tl.8-11). ARK-i 02.03.2005 otsusega tunnistas ARK oma 13.08.2004 juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 7676 kehtetuks. Otsuse aluseks on märgitud haldusasi nr.3-2092/2004 (tl.7). ARK-i 02.03.2005.a. juhtimisõiguse peatamise otsusega nr 1437 peatati S.B.i mootorsõiduki juhtimisõigus
Otsuse tegemise aluseks on märgitud Tallinna Halduskohtu jõustunud väärteo otsus 3-2029/04 18.02.2005 S.B.i karistamiseks liiklusalaste 1 nõuete rikkumise eest liiklusseaduse (edaspidi
) § 7422 lg.3 järgi ning lähtudes kehtivatest karistustest: § 7422 lg.2 eest, jõustunud 22.11.2002 – KarRS § 26 lg.5 alusel § 7422 lg.2 eest, jõustunud 17.01.2003 – KarRS § 26 lg.5 alusel § 7422 lg.3 eest, jõustunud 21.12.2002 – KarRS § 26 lg.5 alusel § 7422 lg.3 eest, jõustunud 22.02.2003 – KarRS § 26 lg.5 alusel Otsuses on märgitud, et juhtimisõiguse peatamise otsuse nr.7676 kantud osa 6 kuud ja 16 päeva arvatakse maha kandmata osast. KAEBAJA SEISUKOHT Kaebuse esitaja taotleb ARK-i 02.03.2005.a. juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 1437 tühistamist. Esialgses kaebuses taotles kaebaja ka
lg 8 kohaldamata jätmist ja selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist. Kohtuistungil kaebaja loobus sellest taotlusest. Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatud otsuses on vääralt tõlgendatud materiaalõiguse norme ja otsus on motiveerimata. Otsuse tegemise ajal kehtinud
lg 8 kehtestas, et juhtimisõiguse võib peatada neljandat või enamat korda liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise korral. Nimetatud sättest võib üheselt aru saada, et tähtsust omab selliste konkreetsete rikkumiste arv, millede puhul on võimalik juhtimisõigust peatada. Tol ajal kehtinud
sätestatu ei võimaldanud juhtimisõigust peatada
lg.-te 2 ja 3 esmakordse rikkumise korral, seega sai nende sätete rikkumise korral
Seega sai juhtimisõiguse 24-kuuks peatada alles viienda rikkumise korral. Kaebuse esitajal oli juhtimisõiguse peatamise otsuse nr.1437 järgi kokku neli
lg.-te 2 ja 3 rikkumist, mille kohta olid jõustunud otsused ja karistusandmed karistuste kohta ei olnud karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Otsuses nimetatud rikkumiste arv võimaldanuks otsuse tegemise momendil
Kaebaja leiab samuti, et otsus piirab tema seaduslikku õigust juhtida mootorsõidukit, mida tal on vaja igapäevase töö tegemiseks. Sellega on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. VASTUSTAJA SEISUKOHT Vastustaja ei pea S.B.i kaebust õigeks ning palub jätta kaebuse rahuldamata. ARK-i 02.03.2005 otsus nr 1439 on vormistatud Põhja Politseiprefektuuri saadetud dokumentide ja Tallinna Halduskohtu jõustunud otsuse haldusasjas nr.3-2092 alusel. Juhtimisõiguse peatamise otsustamise alusdokumentideks on Põhja Politseiprefektuuri jõustunud 08.03.04 otsus väärteoasjas nr 2314,04,005502 ja õiend S.B.i poolt toime pandud väärtegude kohta. Õiendi kohaselt on S.B.it karistatud viiel korral: 21.11.2002 jõustus otsus
7422 lg 3 rikkumise eest 22.12.2002 jõustus otsus
7422 lg 2 rikkumise eest 17.01.2003 jõustus otsus
7422 lg 2 rikkumise eest 22.02.2003 jõustus otsus
7422 lg 3 rikkumise eest 30.07.2004 jõustus otsus
7422 lg 3 rikkumise eest 2 Juhtimisõiguse peatamise otsus tehti
S.B.i karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud, sest aastast vahet rikkumiste vahele tekkinud ei ole. Väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku, liiklusseaduse muutmise seaduses on
§-de 411 ja 413 kehtetuks tunnistamisega §-s 773 lg 3 sätted, mis kuuluvad kohaldamisele S.B.i osas. Nimelt isiku suhtes, kelle juhtimisõigus on peatatud rohkem kui kaheteistkümneks kuuks enne 2005. aasta 1. oktoobrit kehtinud
alusel, loetakse juhtimisõigus peatatuks 12 kuuks otsuses märgitud tähtajast alates. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud kaebuse esitaja esindaja ja uurinud kohtule esitatud kirjalikke materjale leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. 1. Riigikohtu üldkogu on 27.06.2005 otsuses nr.3-4-1-2-05 kontrollinud
lg 8 kooskõla põhiseaduses sätestatud teistkordse karistamise keeluga, õigusselguse põhimõttega, õigusega olla ära kuulatud, võrdse kohtlemise põhimõttega, samuti liikumisvabaduse, tegevusala, elukutse ja töökoha valiku vabaduse, ettevõtlusvabaduse ning eneseteostuse vabaduse piirangute proportsionaalsust ja perekonna hoolitsuskohustuse täitmise piirangute õigustatust, ning on asunud seisukohale, et
2. Vaidlustatud otsuse tegemise aluseks olnud väärtegude õiendist nähtuvalt oli S.B.it karistatud
nõuete rikkumise eest järgmiselt: 1) 05.11.2002
lg.3 rikkumise eest- 02.12.2002 otsus jõustus 21.12.2002 (täideviimise lõpp 04.03.2004); 2) 06.11.2002
lg 2 rikkumise eest-06.11.2002 otsus jõustus 22.11.2002 (täideviimise lõpp 01.11.2003); 3) 02.12.2002
lg 2 rikkumise eest-30.12.2002 otsus jõustus 17.01.2003 (täideviimise lõpp 30.10.2003); 4) 17.12.2002
lg 1 rikkumise eest-17.12.2002 otsus jõustus 02.01.2003 (täideviimise lõpp 18.12.2003); 5) 03.01.2003.a.
lg 1 rikkumise eest – 03.01.2003 otsus jõustus 19.01.2003(täideviimise lõpp 23.01.2003 ; 6) 07.01.2003.a.
lg.3 rikkumise eest – 29.01.2003 otsus jõustus 22.02.2003 (täideviimise lõpp 04.03.2004); 7) 07.01.2003.a.
lg.1 rikkumise eest – 07.01.2003 otsus jõustus 23.01.2003 (täideviimise lõpp 04.03.2004); 8) 25.06.2003
lg.1 rikkumise eest – 25.06.2003 otsus jõustus 11.07.2003(täideviimise lõpp 22.09.2003); 9) 20.02.2004.a.
lg 3 rikkumise eest – 08.03.2004 otsus jõustus 30.07.2004 (täideviimist ei nähtu); Vaidlustatud ARK-i 02.03.2005 juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 1437 tegemise aluseks on märgitud Tallinna Halduskohtu otsus 3-2029/04 18.02.2005 ja kehtivad karistused: § 7422 lg.2 eest - jõustunud 22.11.2002; § 7422 lg.2 eest - jõustunud 17.01.2003; § 7422 lg.3 eest - jõustunud 21.12.2002 ja § 7422 lg.3 eest - jõustunud 22.02.2003. Tallinna Halduskohtu otsus haldusasjas nr. 3-2029/04 on tehtud S.B.i kaebuses ARK-i 13.08.2004 otsuse nr 7676 tühistamise nõudes. ARK-i 13.08.2004 juhtimisõiguse peatamise otsusega nr 7676 oli peatatud S.B.i mootorsõiduki 3 juhtimisõigus
Juhtimisõiguse peatamise aluseks oli Põhja Politseiprefektuuri 08.03.2004 otsus nr 2314,04,005502 S.B.i karistamise kohta liiklusalaste nõuete rikkumise eest
lg 3 järgi ning varasemad karistused
Tallinna Halduskohtu 18.02.2005 kohtuotsusega haldusasjas nr.3-2092/2004 kohustati ARK-i S.B.i juhtimisõiguse peatamise küsimust uuesti läbi vaatama ja uut otsust tegema. Seega on ARK-i 02.03.2005 juhtimisõiguse peatamise otsusest nr 1437 piisavalt selgelt aru saada, et otsuse tegemisel on arvesse võetud lisaks selles otsuses märgitud jõustunud karistusotsustele ka Põhja Politseiprefektuuri 08.03.2004 otsus nr 2314,04,005502 S.B.i karistamise kohta liiklusalaste nõuete rikkumise eest
lg 3 järgi HMS § 58 kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. ARK-i 02.03.2005 juhtimisõiguse peatamise otsusega nr 1437 peatati S.B.i mootorsõiduki 3 3 juhtimisõigus
lg 8 alusel 24 kuuks.
lg 8 kohaselt neljandat või enamat korda liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise korral, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, kui liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmiste karistuste kohta ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud, peatab loa väljaandnud asutus juhtimisõiguse 24 kuuks.
3 lg 8 sõnastusest tulenes, et selle sätte kohaldamiseks omab tähendust mitte liiklusalaste rikkumiste eest määratud karistuste üldine arv, vaid selliste konkreetsete rikkumiste arv, mille puhul on võimalik karistusena juhtimisõigust peatada. See tähendab, et
3 lg 8 rakendatakse juhul, kui isikul on neli või enam kehtivat karistust selliste liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise eest, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Juhtimisõiguse peatamine oli kuni 01.10.2005 kehtinud
lg.-te 1-7 alusel ette nähtud
§de 745; 7417; 7419; 7420; 7421; 7430; 7431; 7422 lg 2 ja 3; 7433; 7435 lg 2 rikkumise eest. Vastavalt
lg 2 peatab juhiloa väljaandnud asutus juhtimisõiguse üheks kuuks, kui isikut on teist korda karistatud käesoleva seaduse § 745, § 7422 lõike 2 või 3, § 7433 või § 7435 lõike 2 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta käesolevas lõikes loetletud paragrahvide rikkumise eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Seega tuleb
lg 2 kohaselt juhtimisõigus peatada
Esmakordset
lg 3 rikkumist ei saa käsitleda liiklusseaduse või selle nõuete rikkumisena, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Eeltoodut arvestades ei saa kaebuse esitaja poolt 05.11.2002 toime pandud
lõike 3 rikkumise eest määratud karistust arvestada, sest selle rikkumise eest ei olnud võimalik juhtimisõigust peatada. Seega on kaebuse esitaja pannud toime selliseid väärtegusid, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, neljal korral: 06.11.2002
lg 2 rikkumise, 02.12.2002
lg 2 rikkumise, 07.01.2003
lg.3 rikkumise ja 20.02.2004
ARK on vaidlustatud otsuse tegemisel lähtunud liiklussätete rikkumise eest kaebajale määratud kehtivatest karistustest. Kehtivad karistused on need karistused, mille kohta on olemas jõustunud otsused ning ei ole möödunud karistusregistri seaduse § 25 lg.1 p.1 sätestatud karistusandmete registrist kustutamise ja arhiivi üleandmise tähtaeg. Karistusregistri seaduse § 25 lg.1 p.1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. Karistusregistri seaduse § 26 lg 5 kohaselt kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo 4 või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Kaebuse esitajal on neli sellist rikkumist, mille eest oli võimalik juhtimisõigust peatada, nende kohta on jõustunud otsused ja karistusandmed eelmiste karistuste kohta ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud, kuna kaebaja on enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist pannud toime uusi väärtegusid. Seega on vaidlustatud otsuses kaebaja mootorsõiduki juhtimisõigus õigesti peatatud 24 kuuks ning puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Isikute olukord, kelle juhtimisõigus on enne 2005. aasta 1. oktoobrit kehtinud
alusel peatatud, on reguleeritud väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse §-s 31, millega täiendati liiklusseadust §-ga 773 „Liiklusseaduse §-de 411 ja 413 kehtetuks tunnistamisega seotud rakendussätted“.
rakendussätete kohaselt isiku suhtes, kelle juhtimisõigus on peatatud pikemaks ajaks kui kaheteistkümneks kuuks enne
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.