) § 12 lg 4 p 5 ja 8 kohaselt ei anta ega pikendata elamisluba välismaalasele, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või kustutatud või karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud ning keda on korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. A.S. on karistatud Leningradi oblasti Kingissepa Rajooni Rahvakohtu 27.05. 1983.a. otsusega ning Narva Linna Rahvakohtu 23.03.1984.a. otsusega, kandis karistust kinnipidamiskohas alates 18.12.1983.a., vabanes 18.04.1990.a. pärast karistuse ärakandmist. Veel on A.S. karistatud Narva Linnakohtu 28.09.1994.a. otsusega ning Peterburi Oktoobri Rajooni Föderaalkohtu 19.08.1997.a. otsusega. Siseministri 17.07.2001.a. käskkirjaga nr 304 keelduti A.S.ile tähtajalise elamisloa andmisest
22.11.2002.a. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsusega käskkiri tühistati. Kohus leidis, et
lg 4 p 8 kohaldamisel omavad tähtsust üksnes karistused, mis on kustumata või kustutamata. Elamisloa andmisest keeldumisega on piiratud põhiseaduse(PS) §-s 26 sätestatud õigust perekonnaelule. A.S.i ema vajab hoolitsust ning seega on lapse ja vanema kooselu käsitatav perekonnaeluna ka siis, kui laps on saanud täiskasvanuks. Sekkumine perekonnaellu peab olema proportsionaalne ning haldusorganil tuleb kaaluda kasutatud vahendite proportsionaalsust soovitud eesmärgiga. Siseministri 4.12.2003.a. käskkirjaga nr 536 keelduti A.S.ile tähtajalise elamisloa andmisest
25.05. 2004.a. tunnistas siseminister selle käskkirja kehtetuks Riigikohus 10.10.2003.a. otsuse nr 3-3-1-56-03 alusel, mis puudutab karistatuse kustumise arvestamist elamisloa taotluse menetlemisel. A.S.ile Vene Föderatsioonis mõistetud karistust ei ole kantud karistusregistrisse. Samas ei tähenda see, et
lg 4 p 5 sätestatud ebasoodsad tagajärjed ei ole kohaldatavad isikute suhtes, kelle poolt välismaal toimepandud kuritegude kohta karistusregistrisse andmeid ei kanta, kuid kelle karistuse kandmisest ei ole möödunud karistusregistri seaduse §-s 25 lg 1 või 2 sätestatud tähtaeg. Seega arvestatakse A.S.ile tähtajalise elamisloa andmisest keeldumisel Leningradi oblasti Kingissepa Rajooni Rahvakohtu, Narva Linna Rahvakohtu, Narva Linnakohtu ja Peterburi Oktoobri Rajooni Föderaalkohtu otsuste järgi mõistetud karistusi, kuna A.S.i iga uus kuritegu oli toime pandud ajal, mil karistatus varem toimepandud kuriteo eest polnud veel kustunud.
lg 5 alusel võidakse §-s 12 lg 4 p 5 ja 8 nimetatud välismaalasele erandina anda tähtajaline elamisluba, kuid üksnes kaalukate erandlike asjaolude korral, mida menetluses ei ole tuvastatud. A.S.ile tähtajalise elamisloa andmisest keeldumisel arvestatakse tema poolt toimepandud kuriteo liiki, raskusastet, ühiskonnaohtlikkust ning asjaolu, et A.S.i poolt toime pandud kuritegude eest mõistetud karistused on kustumata, samuti seda, et A.S. on Venemaal sündinud ja 1996.a. läinud sinna vabatahtlikult. Tõendamata on A.S.i väited, et tal puudub Venemaal elukoht ning võimalus saada isikut tõendavat dokumenti. Kuna A.S.il puuduvad tihedad sidemed Eesti Vabariigiga, siis ei annaks ka ülaltoodud väidete tõendamine talle automaatselt õigust saada elamisluba Eestis. A.S.i on korduvalt karistatud isiku-, vara- ning avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastu suunatud kuritegude eest, mistõttu võib teda pidada Eesti riigi julgeolekut ohustavaks. A.S.i poeg on täisealine ja elab iseseisvat elu, ema tervislik seisund võimaldab tal oma igapäevase eluga iseseisvalt toime tulla ning abi vajamise korral on tal lapselaps, kes on kohustatud tema eest hoolitsema. Riigil on kohustus tagada oma elanike turvalisus, mille üheks võimalikuks abinõuks on keelduda elamisloa andmisest isikutele, kes on varasema käitumisega näidanud, et nad ohustavad teiste isikute turvalisust. Tähtajalise elamisloa andmisest keeldumine on proportsionaalne taotletava eesmärgiga – kaitsta teiste Eestis elavate isikute õigusi, mida A.S. on oma tahtliku tegevusega rikkunud. A.S.i näol on tegemist pikaajalise sisserändajaga Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 13.09.00.a. soovituse Rec
lg 5 ei kohusta haldusorganit elamisloa väljastamiseks, vaid elamisluba antakse juhul, kui isiku suhtes on tuvastatud olulist kaitset väärivad õigushüved, mis võivad teistsuguse otsuse puhul ebamõistlikult kahjustatud saada. Elamisloa andmisel või sellest keeldumisel ei ole oluline isiku rahvus, sotsiaalne või sünnijärgne seisund.
mõtte kohaselt on välismaalased kõik isikud, kes ei ole Eesti kodanikud. Kaebaja elamisloa andmisest keeldumise aluseks ei olnud tema rahvus, vaid kuulumine
§-s 12 lg 4 p 5 ja 8 toodud isikute hulka, kellele elamisluba ei anta ega pikendata. Keeldumise aluseks ei ole ka tema sotsiaalne või sünnijärgne seisund, keeldumine on tingitud kaebaja enda teadlikest valikutest, sest keegi ei ole kaebajat sundinud kriminaalkorras karistatavaid tegusid toime panema. Era- ja perekonnaelu puutumatus ei ole absoluutne õigus, on rida seaduslikke aluseid, mille esinemisel võib era- ja perekonnaellu sekkuda. Üheks selliseks on avaliku korra ning teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitse. Kaebajal ei ole Eestis alaealisi lapsi ega seaduslikku abikaasat. Väide, et kaebaja ema vajab hoolitsust ning kõrvalist abi, ei vasta asjas kogutud tõenditele, tal on lapselaps, kes saab tema eest hoolitseda. Asjas ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid kaebajale erandkorras tähtajalise elamisloa andmise vajaduse. Vaidlustatud käskkiri on seaduslik ja põhjendatud, kooskõlas PS-i,
-i, konventsiooniga ning Inimõiguste Üldeklaratsiooniga. KMA palub jätta kaebus rahuldamata. Selles vaidluses ei ole KMA vastustajaks, kuna vaidlustatud käskkirja on andnud siseminister. KOHTU PÕHJENDUSED
lg 4 p 5 kohaselt ei anta ega pikendata elamisluba välismaalasele, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või kustutatud või karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Käskkirja tegemise ajaks ei olnud kaebaja karistatus kuritegude eest kustunud.
lõike 5. punktis loetletud välismaalastele võidakse erandina anda tähtajaline elamisluba. Seega on vaidlusalusel juhul tegemist siseministri kaalutlusotsustusega. Kohtul puudub võimalus hinnata sellise otsustuse otstarbekust. Halduskohtumenetluse seadustiku(HKS) §-st 19 lg 6 tulenevalt on kohtul võimalik kontrollida, kas on järgitud diskretsiooni(kaalutlusõiguse) piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Kohtu hinnangul neid põhimõtteid rikutud ei ole. Haldusmenetluse seaduse § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Seega saab kohus hinnata siseministri käskkirja õiguspärasust, võttes arvesse käskkirja andmise ajal esinenud asjaolusid. Kaebaja viibis elamisloa taotluse esitamise ajal Vene Föderatsiooni kinnipidamiskohas ning ka käskkirja tegemise ajal asus veel Venemaal. Siseministri seisukoht, et kaebaja poolt toimepandud kuritegude raskus ja laad annavad alust pidada teda Eesti riigi julgeolekut ohustavaks, on põhjendatud. Kohus nõustub siseministeeriumi ülaltoodud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata. Vaidlustatud otsus ei riku PS-i, konventsiooni ega Inimõiguste Üldeklaratsiooni sätteid. Rahvusvahelise õiguse põhimõtete kohaselt on riigil õigus otsustada välismaalase riiki sisenemine, tema riigis viibimine ja riigist väljasaatmine. PS § 26 sätestab igaühe õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele, PS § 27 kinnitab, et perekond on rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse all. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 5.03.2001.a. otsuses nr 3-4-1-2-01 sedastanud, et PS ei anna välismaalasele põhiõigust elada ja jääda elama Eestisse. Vaidlustatud käskkiri küll riivab kaebaja õigust perekonnaelule, kuid see pole Eestis elava välismaalase piiramatu põhiõigus.
-st tulenevalt on väärtuseks, mis õigustab piirangute tegemist välismaalase õigusele elada Eestis perekonnaelu, riigi julgeolek(PS § 12 lg 6). Riigi julgeolek on PS-i sätte ja vaimu kohaselt väärtus, mida saab tunnustada kui põhiõiguse piiramise legitiimset eesmärki. Siseministri seisukoht, et kaebaja poolt toimepandud kuritegude raskus, laad ja karistatuse olemasolu annavad alust pidada teda Eesti riigi julgeolekut ohustavaks, on põhjendatud. Sotsiaalhoolekande seadusega on tagatud sotsiaalteenused, sealhulgas ka hooldamine, ja muu abi kõikidele Eesti alalistele elanikele olenemata kodakondsusest. Kaebaja ei ole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et asjaomased asutused oleksid keeldunud tema emale vajaliku sotsiaalabi osutamisest. Käskkiri on motiveeritud nii õiguslikult kui ka faktiliselt ning selle andmisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ja õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Kohtunik: D.Maastik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.