) § 12 lg 1 p 5 alusel. Taotlus registreeriti ja võeti menetlusse 09.07.2004.a. V.P. saabus Eestisse väidetavalt 1979.a. koos vanematega.1995.a. lahkus ta Venemaale ja 1996.a. tuli tagasi Eestisse. V.P. on omanud Eestis tähtajalisi elamislube kehtivustega 01.01.1992 –01.10.1995 vanema juurde ja 14.07.1995-14.07.2000 välislepingu alusel. Taotluses esitatud andmete kohaselt elab Eestis V.P.i ema V.S. ja vend S.P. Tallinna Linnakohtu 30.11.2000.a. otsusega on V.P. süüdi tunnistatud KrK § 139 lg 2 p 2 järgi ja talle on mõistetud karistuseks 6 kuud vabadusekaotust. V.P. kandis karistust kinnipidamiskohas alates 14.08.2000 ja 14.02.2001 vabanes pärast karistuse ärakandmist. Tartu Maakohtu 19.02.2002 otsusega on V.P. süüdi tunnistatud KrK §210.1 lg 2 punktide 1, 2 ja 3 järgi , KrK § 210.2 lg 2 punktide 1, 4 järgi ja temale on mõistetud karistuseks 4 aastat ja 3 kuud vabadusekaotust tingimisi 3-aastase katseajaga. Tartu Maakohtu 14.06.2002 otsusega on V.P. süüdi tunnistatud KrK § 139 lg 2 p 2 – § 15 lg 2 järgi ja KrK § 41 alusel on temale lõplikuks karistuseks mõistetud 4 aastat ja 4 kuud vabadusekaotust. Tartu Maakohtu 26.06.2002 otsusega on V.P. süüdi tunnistatud KrK § 139 lg 2 punkti 2- § 15 lg 2 järgi ja KrK § 40 lg 3 alusel on talle mõistetud lõplikuks karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust. Tartu Maakohtu 05.12.2002 otsusega on V.P. süüdi tunnistatud karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 1, 2 järgi ning KarS § 65 lg 2 alusel on talle mõistetud lõplikuks karistuseks 4 aastat 9 kuud ja 17 päeva vabadusekaotust. Tartu Maakohtu 19.05.2003 otsusega on V.P. süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 65 lg 1 alusel on talle mõistetud lõplikuks karistuseks 4 aastat 9 kuud ja 17 päeva vabadusekaotust. V.P. kannab karistust kinnipidamiskohas alates 25.10.2002, karistusaeg lõpeb 12.09.2007.a. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti 04.03.2005.a. otsusega nr 20051059 keelduti V.P.ile elamis- ja tööloa andmisest. KAEBUSE MOTIIVID V.P.i kogu elu on kulgenud Eestis, Venemaaga ei seo kaebajat miski peale kodakondsuse. Kaebaja ema on invaliid ja vajab abi. V.P. soovib taotleda tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastamist ja seoses sellega vajab ta elamisluba Eestis. Kaebuse esitajal on soov alustada uut elu, töötada ja elada Eestis. Kaebuse esitajal on enne tähtaega karistuse kandmisest vabanemisel olemas elu- ja töökoht.
lg 5 alusel võidakse
lg 4 p 5 ja 8 nimetatud välismaalasele erandina pikendada tähtajalist elamisluba. Põhiseaduse § 11 kohaselt peavad piirangud õigustele ja vabadustele olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Põhiseaduse § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Põhiseaduse § 27 kohaselt on perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse all. Välismaalase õigus elada Eestis ei tulene üksnes välismaalste seadusest, vaid ka Põhiseadusest ja Euroopa inimõiguste konventsioonist. Vaidlustatud otsusega rikub KMA inimõiguste konventsiooni § 8 ja § 12. 2 Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 13.09.2000 soovituse mõistes on kaebaja pikajaline sisserändaja.Soovitus annab õiguse riigist saata välja isik, kes on elanud riigis üle 10 aasta, kuid kellele on karistusena mõistetud tahtliku kuriteo toimepanemise eest vähemalt 5-aastane vabadusekaotus. Kaebaja karistusaeg on vähem kui 5 aastat. Kuna KMA keeldub elamisloa andmisest, ei ole kaebuse esitajal võimalik registreerida abielu . Kaebuse esitaja suhtes ei ole tähtajalise elamisloa andmisest keeldumine proportsionaalne. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
.1 tulenevalt ei pea välismaalasest kinnipeetaval Eestis viibimiseks olema
V.P. viibib karistuse täielikul ärakandmisel kinnipidamisasutuses kuni 12.09.2007.a., millest tulenevalt ei pea tal kuni selle ajani tingimata elamisluba olema. Kaebuse esitaja on rikkunud seadusega sätestatud piiranguid, mille eesmärk on tagada teiste inimeste õiguste ja vabduste austamine ja seetõttu tuleb tal taluda erinevates seadustes toodud kitsendusi, mida toob kaasa kriminaalkorras karistamine. Lähtudes riigi julgeolekust ning ühiskondlikust turvalisusest, samuti riigis viibivate isikute õiguste ja vabaduste kaitsest on põhjendatud kaebuse esitajale elamisloa andmisest keeldumine. Elamisloa andmisest keeldumine ei ole antud juhul vastuolus EIÕK art 8. Riik ei ole kohustatud andma elamisluba välismaalasele, keda on korduvalt karistatud tahtlike kuritegude toimepanemise eest.Kaebuse esitajast lähtuv oht riigi julgeolekule on sedavõrd suur, et kaalub üles tema poolt toodud argumendid elamisloa andmiseks. V.P.ile on keeldutud elamisloa andmisest
lg 4 p 5 ja 8 alusel.
lg 6 kohaselt isikut, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest, käsitletakse ohuna Eesti riigi julgeolekule. Ohuna riigi julgeolekule käsitletakse isikut, kes vastab
Seejuures ei oma tähtsust, millise õigushüve vastu suunatud süüteo on isik toime pannud. Välismaalase õigus elada Eestis täisväärtuslikku perekonnaelu ei ole piiramatu.
tähenduses moodustavad perekonna abikaasad ja abikaasade alaealised lapsed, teatud juhtudel käsitletakse perekonnana ka mehe ja naise kooselu, kus mees ja naine ei ole omavahel abielus. Väide, et kaebaja ei saa elamisloa andmisest keeldumise tõttu abielluda, on kontrollimatu ja paljasõnaline. Elamisloa taotlusankeedis ei sisaldu andmeid võimaliku elukaaslase kohta. V.P.i staatust elamisluba ei mõjuta, kuna tema kinnipidamisasutuses viibides on riigis viibimine seadustatud ning elamisloa andmisest keeldumine tema perekonnaelu ei riku. Elamisloa andmisest keeldumine ei saa täiendavalt piirata tema perekonnaelu elamist, sest vangistuses olles on ta oma lähedastest eraldatud. Kui kaebaja invaliidist ema vajab hoolt, siis kinnipidamisasutuses viibides on kaebaja emale abiandmine piiratud isiku enda tegevuse tõttu. Eestis viibib ka kaebuse esitaja täisealine vend, kes perekonnaseaduse kohaselt on kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut vanemat. Vabaduskaotuslikku karistust kandval ( ja karistust kandnud) isikul tuleb taluda seadusest tulenevaid piiranguid kuni karistusandmete kustumiseni. Elamisloa andmise põhjuseks ei saa olla asjaolu, et isik soovib ennetähtaegselt vabaneda. Arvestada tuleb asjaoluga, et V.P. on korduvalt kahjustanud riigile ja ühiskonnale olulisi õigushüvesid, mistõttu elamisloa andmisest keeldumine on 3 proportsionaalne taotletava eemärgiga – kaitsta teiste Eestis elavate isikute õigusi, mida kaebaja on korduvalt oma tahliku tegevusega rikkunud.
ei reguleeri karistusest vabastamise aluseid, sealhulgas vangistusest tingimisi ennetäheaegselt vabanemise aluseid. Kaebuse esitajale on võimalik
Selleks peab tuvastama isikust tulenevad erandlikud asjaolud, mille esinemisel tehakse üldreeglist erand. Elamisloa andmisest keeldumisel on haldusorgan hinnanud ühest küljest kaebuse esitaja Eestis elamise kestust, tema perekonnaelu(selle puudmist) ning teisest küljest kaebaja elukäiku ja korduvalt toimepandud kuritegusid. Elamisloa andmisest keeldumise tingis vajadus kaitsta riigi ja ühiskonna turvalisust ning asjaolu, et V.P.i subjektiivseid õigusi ei ole elamisloa andmisest keeldumisega rikutud. KMA otsus on motiveeritud nii faktiliselt kui õiguslikult, olles kohtu poolt kontrollitav. KOHTU PÕHJENDUSED 1.
lg 4 p 5 kohaselt elamisluba ei anta ega pikendata välismaalasele, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või kustutatud või karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Karistusregistri seaduse § 3.1 kohaselt lähtutakse karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel. Karistusregistri karistusandmed omavad õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni käesoleva seaduse §-des 25–28 sätestatud tähtaegadel. Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 8 sätestab, et karistusandmed kustutatakse karistusregistrist, kui kolme- kuni kahekümneaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud kümme aastat. V.P.i karistusandmed kustutataks karistusregistrist hiljemalt 12.09.2017.a. Põhjendatud on vastustaja seisukoht, mille kohaselt vabaduskaotuslikku karistust kandval ( ja kandnud) isikul tuleb taluda seadusest tulenevaid piirangusid kuni karistusandmete kustumiseni.
lg 4 p 8 kohaselt elamisluba ei anta ega pikendata välismaalasele, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.
lg 6 kohaselt isikut, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest, käsitletakse ohuna Eesti riigi julgeolekule. KMA on põhjendatult leidnud, et korduv kriminaalkorras karistamine näitab isiku suhtumist ühiskondlikesse väärtustesse, kaebuse esitaja on ennast näidanud isikuna, kes ei täida Eestis kehtivaid seadusi ja on ohuks teiste isikute õigustele ja seadusega kaitstud huvidele. Raskete kuritegude toimepanemine on riigi sisejulgeolekut ohustav ning riigi sisejulgeoleku tagamises on oluliseks komponendiks avaliku korra kaitsmine ja võitlus kuritegevusega . Vaidlust ei ole selles, et V.P. on käsitletav
lg 4 p 5 ja p 8 subjektina, kellele elamisloa andmist seadus ette ei näe, kaebuse esitaja on taotlenud tähtajalise elamisloa andmist erandina. 2.
lg 5 kohaselt võidakse sama paragrahvi 4.lõike punktides 5-8 ja 14 loetletud välismaalasele erandina anda tähtajaline elamisluba ja seda pikendada, kui tema suhtes ei ole tuvastatud sama paragrahvi 4.lõike punktides 1-4, 9-13 ja 15 nimetatud asjaolu. Seega oli V.P.ile tähtajalise elamisloa andmine võimalik erandina ja KMA on õigustatult märkinud vaidlustatud otsuses: „Erandina tähtajalise 4 elamisloa andmiseks peavad esinema kaalukad erandlikud asjaolud, mis tingiksid
lõike 4 punktides 5 ja 8 sätestatud keelule vaatamata tähtajalise elamisloa andmise.“ Erandi tegemine on diskretsiooniotsus, osundatud paragrahvi ja selle lõike 4 sõnastusest ei tulene , et erandina tuleb anda elamisluba kõigile punktides 5-8 ja 14 loetletud välismaalastele, kui nende puhul ei esine punktides 1-4, 9-13 ja 15 toodud asjaolusid. Kuivõrd KMA-le on antud erandi tegemise õigus, siis tähendab see, et KMA on õigustatud vastu võtma otsuse üldreeglist erandi tegemise või sellest keeldumise kohta . HKMS §-st 19 lg 6 tulenevalt kontrollib kohus diskretsiooni alusel antud haldusakti puhul, kas akti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest või tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Elamisloa erandina andmisest keeldumise kui diskretsiooniotsuse õiguspärasuse määrab see, kas haldusorgan on arvestanud kaalumisel asjakohaseid aspekte, kas on arvesse võetud kõiki asjas tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid ning kas kaalutlused on olnud eesmärgipärased.
ei reguleeri karistusest vabastamise, sealhulgas ennetähtaegselt vabastamise aluseid.Karistuse kandmiselt ennetähtaegne vabanemine ei ole isiku subjektiivne õigus, vaid erand, mida kohus võib kohaldada, kui kinnipeetav vastab KarS § 76 sätestatud tingimustele. Asjaolud, mida arvestatakse, on : kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik, varasem elukäik, käitumine karistuse kandmise ajal, elutingimused, vabastamise tagajärjed. Ennetähtaegne vabastamine on sõltuv isiku 6 resotsialiseerumise edukusest. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et ennetähtaegse vabastamise eesmärgiks ei ole kinnipeetavale perekonna- ja eraelu võimaldamine, vaid isikule, kelle osas vangistus on enne karistuse lõpptähtpäeva saabumist oma eesmärgid täitnud, ühiskonda kiirema sulandumise võimaldamine.Elamisloa andmise eesmärgiks ei ole ennetähtaegselt kinnipidamisasutusest vabastamise taotlemise võimaldamine, vaid välismaalasele seadusliku aluse andmine Eestis viibimiseks kas töötamise, õppimise, ettevõtlusega tegelemise või perekonnaga kooselamise eesmärgil. KMA on põhjendatult leidnud, et riigi julgeolekule ohtliku isiku enne tähtaega vabastamine ei täidaks oma eesmärki, sest taotleja võib Eestis elada üksnes erandlike asjaolude korral. Elamisloa erandina andmisest keeldumisega ei otsustata isiku tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastamist. 5. KMA on asja otsustamisel arvestanud muu hulgas asjaoluga, et
.1 kohaselt ei pea Eestis vanglas viibival välismaalasest kinnipeetaval olema Eestis viibimiseks sama seaduse § 5.1 lõikes 1 sätestatud seaduslikku alust. Kaebuse esitaja viibib kinnipidamisasutuses karistuse täielikul ärakandmisel kinnipeetavana kuni 12.09.2007.a., millest tulenevalt ei pea tal kuni selle ajani Eesti territooriumil viibimiseks olema elamisluba. Vaidlustatud otsusega ei ole lahendatud isiku riigist väljasaatmise küsimust, mistõttu kaebuse esitaja sellekohased väited on oletuslikud . Kohtu arvates ei riku tähtajalise elamisloa erandina andmisest keeldumine kaebaja õigusi, mis tulenevad põhiseadusest ja Konventsioonist ning nende õiguste kitsendamine on proportsionaalses seoses taotletava eesmärgiga. KMA on järginud diskretsiooni piire, eesmärki ja õiguse üldtunnustatud põhimõtteid ja leidnud õiglase tasakaalu ühiskonna huvide ja üksikisiku õiguste kaitsevajaduste vahel. Otsuse tegemisel on arvestatud põhiseaduslikke piire, seadusandja poolt määratletud eesmärke, otstarbekust ja proportsionaalsust. Vaidlustatud otsus ei ole vastuolus Põhiseadusega ja inimõiguste konventsiooniga ning teiste kaebaja poolt osundatud rahvusvaheliste aktidega ega riku kaebaja õigust perekonnaelule. Kuivõrd asjas ei ole tuvastatud niisuguseid erandlikke asjaolusid, mis oleksid üles kaalunud ohu ühiskonna huvidele ja sundinud eelistama isiku subjektiivseid õigusi, siis tegi KMA õiguspärase otsustuse keelduda erandi tegemisest . Vaidlustatud otsus on motiveeritud nii faktiliselt kui õiguslikult. Kuna käesoleval juhul on leitud, et kaebuse esitajale tähtajalise elamisloa andmine ei ole põhjendatud, puudus KMA-l
Lea Kuuse kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.