KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-18723 Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mai 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi L F hagi A Z vastu kahju 8000 krooni hü

) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt

§ 1045

lg 1 p 5 kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

§ 1053

lg 1 sätestab, et alla 14-aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest vastutavad, sõltumata oma süüst, tema vanemad või eestkostja. Seega kui asja kaotsimineku põhjustab isik, kes on teo toimepanemise ajal alla 14-aastane, siis peavad tema vanemad solidaarselt hüvitama tekitatud kahju. Tulenevalt

§ 65

lg 1 võib kahjukannataja esitada nõude omal valikul ühe või mõlema lapsevanema vastu. Hüvitamisele kuuluva kahju suuruse sätestab

§ 127

lg 1 ja § 128 lg 3.

§ 127

lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 128

lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise /---/. Vaidlust ei ole selles, et hagejale kuuluva fotoaparaadi kaotsimineku põhjustas kostja tütar J, kes oli aparaadi kaotsimineku hetkel 13-aastane, seega peab

§§ 1043, 1045 lg 1 p 5 ja 1053 lg 1 alusel kahju hüvitama kostja.

Hageja esitatud tõendist nähtub, et fotoaparaadi maksumus uuena oli 8600 krooni ja kuna aparaati oli kaotsimineku hetkeks kasutatud ligikaudselt 5 kuud, siis on amortisatsiooni arvestades põhjendatud hinnata selle väärtus kaotsimineku hetkel 8000 kroonile. Täiendavalt märgib kohus, et alaealise J teise vanema kaasamine käesoleva asja arutamisele kostjana või kolmanda isikuna on võimalik vaid hageja taotlusel, kuid hageja vastavat taotlust esitada ei soovinud. Sõltumata teise vanema osavõtust vastutavad alaealise J tekitatud kahju eest vanemad solidaarvõlgnikena ja nende omavahelisi kohustusi reguleerib

§ 69

lg-d 1 ja 2: omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades /---/. Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Menetluskulud Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMTRakS) § 3 kohaldatakse enne

1. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Enne
2. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 64 lg 1 sätestas, et riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Hagi esitamisel oli hageja seaduse alusel vabastatud riigilõivust 560 krooni, mis tuleb välja mõista kostjalt riigituludesse. Enne
3. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 sätestab, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Enne
4. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p1 sätestas, et poolele, kelle kasuks 2