← Eesti

2-04-1771/5

2-04-1771 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-04-1771 ( endine tsiviilasja nr 2/34-10300/04) Tsiviilasi A.Bi hagi A.B vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes ning A.B vastuhagi A.Bi vastu elatise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad hageja /vastuhagis kostja/: A.B kostja /vastuhagis hageja: A.B kostja esindaja määratud korras vandeadvokaat P.S Asja läbivaatamise kuupäev 04.05.2006 RESOLUTSIOON
  2. Lahutada A.Bi ja A.B abielu, mis on registreeritud 31.05.1986 Tallinna Perekonnaseisuametis, abieluakt nr
  3. Jagada A.Bi ja A.B ühisvara alljärgnevalt: 2.1 Tunnistada A.B omandiõigust korteriomandile Tallinnas, , mis on kantud Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 7996201 - väärtusega 1 200 000 krooni ja sõiduautole AUDI 80 riiklik nr 517 TDC väärtusega 15 000 krooni. 2.2 Välja mõista A.Blt ühisvara enamsaadu arvel kompensatsioon 607 500 (kuussada seitse tuhat viissada) krooni A.Bi kasuks.
  4. Välja mõista A.Bilt alates 24.11.2004.a elatusraha 1500 (üks tuhat viissada) krooni kuus poja J.Bi, sündinud 23.01.1988 ülalpidamiseks kuni poja täisealiseks saamiseni s.o 23.01.2006.a A.B kasuks. Välja mõista A.Bilt alates 24.11.2004.a elatusraha 1700 (üks tuhat seitsesada) krooni kuus tütre T.B sündinud 18.02.1989 ülalpidamiseks kuni tütre täisealiseks saamiseni s.o 18.02.2007.a A.B kasuks. 1 2-04-1771 Elatisraha tuleb kanda A.B arvelduskontole 22 100 245 7197 Hansapangas. Menetluskulude jaotus 1.Välja mõista A.Blt menetluskulu 2900 (kaks tuhat üheksasada) krooni A.Bi kasuks. 2.Välja mõista A.Bilt riigilõiv 2250 (kaks tuhat kakssada viiskümmend) krooni riigituludesse, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides viitenumber
  5. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohtu ja kohtumaja nimetus, tsiviilasja number ja riigilõiv. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 01.01.2006 jõustunud määrades. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Asjaolud, hageja nõue ja vastuhagis kostja vastuväited Poolte abielu on registreeritud 31.05.1986.a Tallinna Perekonnaseisuosakonnas,
  6. Poolte abielust on 23.01.1988 sündinud poeg J.B ja 18.02.1989 tütar T.B. kanne nr Hageja palub lahutada tema ja kostja vahel sõlmitud abielu, kuna ei pea võimalikuks selle jätkamist. Jagamisele kuuluvaks ühisvaraks hageja palub lugeda 3-toalise korteri aadressil , Tallinn väärtusega 1 200 000 krooni ja sõiduauto AUDI 80 (1989.a. väljalase) riiklik nr 517 TDC väärtusega 15 000 krooni. Hageja palub jagada vara pooleks ja nii, et kostjale jääks korter ning auto ning kostjalt mõistetakse välja tema kasuks kompensatsioon 607 500 krooni enamsaadu arvelt. Hageja ei ole nõus kalduma kõrvale vara jagamisel võrdsuse printsiibist. Korteris olevate asjade jagamist ta ei soovi ning on nõus, et need jäävad kostjale. Hageja tugineb oma nõudes PkS §-idele 18, 28 lg 4, 29 lg 1, 2 ja
  7. Hageja palub kostjalt välja mõista kohtukulud s.o hagi esitamisel tasutud riigilõivu kokku 2900 krooni. Vastuhagi tunnistab ja on nõus maksma elatist ühele lapsele kuus 1500 krooni. Hageja on osalenud kogu aeg laste kasvatamisel ja ülalpidamisel. Hageja on andnud lastele taskuraha tütrele ehete ostmiseks, kõrvaaukude tegemiseks ja pojale saabaste ostmiseks. Hageja leiab, et kulutused lastele on põhjendamata ja tõendamata. Hageja ei oma sissetulekuid, mis võimaldaks enama elatise maksmist kui 1500 krooni kuus. 2 2-04-1771 Kostja vastuväited ja vastuhagis hageja nõue Kostja kohtuistungil tunnistab hagi ning on nõus abielulahutuse ja kostja pakutud ühisvara jagamisega esemeliselt. 24.11.2005 A.B esitas kohtule vastuhagi, kus ta palub välja mõista elatise A.Bilt 1500 krooni kuus poja J.Bi, sündinud ülalpidamiseks ja 1700 krooni tütre T.B, sündinud ülalpidamiseks kuni nende täisealiseks saamiseni. Tütar on allergiline ja vajab täiendavaid kulutusi. Alates 2004 aastast ei ole A.B elatist maksnud. On kingitusi ostnud. A.B soovib elatist tagasiulatuvalt alates 24.11.
  8. Elatise palub A.B kanda tema pangaarvele Hansapangas arve nr
  9. Kohtuistungil kostja nõustus ühisvara hindadega: sõiduauto Audi 80 riikl nr 517 TDC – väärtus 15 000.00 krooni ja korteriomand aadressil , Tallinn – 1 200 000.00 krooni. Kostja palub kohtul kalduda kõrvale poolte võrdsuse põhimõttest eluruumi jagamisel nii, et hageja osa oleks ¾ ja kostja osa ¼, kuna poolte tütar oma tervisliku seisundi tõttu vajab omaette tuba. Kostja palub jätta sõuduauto temale ja temalt välja mõista kompensatsiooni kokku summas 307 500.00 krooni. Kostja palub kohtukulud jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused I Abielulahutus Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohtuistungil leidis tõendamist poolte seletustega, et nende abielulised suhted on lõppenud detsembris 2004 ja nad soovivad abielu lahutamist. Kohus leidis, et abielu jätkamine on võimatu, mistõttu hagi abielulahutuse osas kuulub rahuldamisele. II Ühisvara Abielu kestel soetatud ühisvara jagamisel juhindub kohus PkS § 14 lg 1 sättest, mille kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. PkS §-i 18 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Ühisvara koosseisus ja hindades vaidlust ei ole. Pooled paluvad jagada ühisvara kokku väärtusega 1 215 000.00 krooni nii, et kostjale jäävad korteriomand aadressil , Tallinn väärtusega 1 200 000.00 krooni ja sõiduauto AUDI 80 (1989.a. väljalase) riiklik nr 517 TDC väärtusega 15 000 krooni. Kostja soov ühisvara jagamisel kalduda kõrvale võrdsuse printsiibist võttes arvesse lapse tähelepanu väärivat huvi, kuna tütar põeb bronhiaalastmat, ei pea kohus põhjendatuks. Kohus leiab, et ei ole mõistlik suurendada kostja ühisvara osa ajal, mil tütar on vähem kui aasta pärast täisealine. Seega pooltel on ühisvara kogusummas 1 215 000.00 krooni, mis kuulub jagamisele vastavalt PkS § 19 lg 1 sätestatule, et abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks. 3 2-04-1771 Vastavalt poolte kokkuleppele jääb korteriomand ja sõiduauto kostjale ning kostjalt kuulub väljamõistmisele kompensatsioon enamsaadu arvelt summas 607 500 krooni. III Elatis Vastavalt PkS § 60 lg-le 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele. Elatis mõistetakse välja nõude esitanud isiku (hageja) kasuks. Alates 14.05.2004 PkS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Alates 01.01.2005 on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 2690 krooni ja alates 01.01.2006 on alammäär 3000 krooni. Seega ühele lapsele ei tohi olla igakuine elatis väiksem kui 2005.a 1345 krooni ja alates 01.01.2006 1500 krooni. Eelnimetatud elatise miinimumi nõude osas ei pea kohtule tõendeid esitama. Kohtuistungil on leidnud tõendamist, et vastuhagis kostja ei ole toetanud piisavalt laste ülalpidamisel. Kohus on seisukohal, et lastele taskuraha andmine ja toreduslike esemete ostmine (kõrvarõngad, kett jne) ei ole käsitletavad ülalpidamisest osavõtmisena. Ülalpidamine on sisustatud järgmiselt: igapäevased kulutused söögile, riietele, koolitarvetele, õppimisele, transpordile, vajadusel tervisele jne. Vastuhagis hageja arvestuste kohaselt kulub kuus keskmiselt 3800 krooni ühele lapsele. Tütrele kulub rohkem, kuna ta on allergiline, põeb bronhiaalastmat, mis põhjustab igapäevaselt täiendavaid kulutusi. A.B igakuine sissetulek netos on 2005.a keskmiselt olnud 3254 krooni (tl 70). Kostja 2005.a keskmine sissetulek netos on olnud 9586,26 krooni (tl 81). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et on põhjendatud, arvestades laste vanuseid, tütre tervislikku seisundit, laste vajadusi ning elukallidust, samuti asjaolu, et hagejal lasub kohustus saadavalt elatiselt maksta tulumaksu, välja mõista elatise poolte ühisele pojale 1500 krooni kuus ja tütrele 1700 krooni kuus. Elatis mõistetakse välja kuni laste täisealiseks saamiseni. Juhul kui laps saab täisealiseks ajal, mil tal on kool pooleli, peavad vanemad ülal pidama ka täisealist last kuni õpingute lõppemiseni. Kui lapsevanem keeldub, siis on täisealine laps õigustatud pöörduma hagiga elatise saamiseks kohtusse. Tuginedes PkS §-le 70 mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest; lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
  10. lõikes nimetatud asjaolusid. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. 4 2-04-1771 Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 sättega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kohtukulu, milleks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 2900 krooni. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 64 riigilõiv, mille tasumisest hageja oli vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS §-de 47 lg 2, 48 lg 1 p 6 ja riigilõivuseaduse § 37 lg 1 lisa 2 järgi kuulub vastuhagis kostjalt välja mõistmiseks riigituludesse riigilõiv summas 2250 krooni. Kohtunik Maire Lukk 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.