2-04-2217/1

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-04-2217 (kuni 01.01.2006.a. nr 2/277-3349/04) Otsuse kuupäev ja koht 01.juuni 2006.a., Tallinn Kentmanni kohtumaja Kohtunik Krista Kirspuu Kohtuasi K.H () hagi AS IF Eesti Kindlustus (reg.kood 10100168) vastu 1 099 800 krooni ja 56 089,80 krooni nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 18 ja 19.mai 2006.a. Istungil osalenud isikud Hageja K.H Hageja ja 3.isiku Olga Hurmemaa esindaja vandeadvokaat Andres Past Kostja esindaja Andrus Kattel Resolutsioon Jätta hagi rahuldamata. Mõista välja K.H`lt AS If Eesti Kindlustus kasuks kohtukulude katteks 28 910 (kakskümmend kaheksa tuhat üheksasada kümme) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga kodukindlustuse lepingu koduse vara kaitseks asukohaga Põhja pst. 21b-4. Koduse vara kindlustusväärtus oli 1 665 300 krooni, kindlustusperioodiks 01.02.2003.a.-31.01.2004.a. Lisaks oli hagejal eramu kodukindlustus kindlustuskaitsega 4 000 000 krooni ja koduse vara kindlustuskaitse 300 000 krooni ulatuses aadressil Hurmemaa talu, Kerguta küla, Lääne Virumaa. Kuna eelnimetatud maja sai valmis soovis hageja muuta Põhja pst.-l kindlustatud vara asukohta. Hageja koos abikaasaga külastas 04.09.2003.a. kostja esindust Laki tänaval ning kirjutas kindlustusagent Mare Sari etteütlemisel vabas vormis avalduse AS-ile If Eesti Kindlustus. Avalduse sisuks oli vähendada Põhja pst.-l koduse vara kindlustusväärtust ja suurendada seda Hurmemaa talu osas. Samal päeval helistas kindlustusagent Mare Sari kostja peamajja ja teatas, et kõik on korras. Varakaitse pidi olema muudetud vanalt aadressilt uuele ning vara kindlustuskaitse pidi algama 04.09.2003.a. südaööl. Uus kindlustuspoliis koduse vara kindlustusväärtuse kohta Põhja pst-l saabus hagejale 05.09.2003.a. Mingil põhjusel ei saabunud kindlustuspoliisi koduse vara kindlustusväärtuse suurendamise kohta Hurmemaa talu osas. Avaldusele ei järgnenud ka eitavat vastust ning ei tagastatud ka Põhja pst-l asunud vara kindlustatuse eest tasutud kindlustusmakset 4896 krooni, seetõttu luges hageja avalduse aktsepteerituks. Hurmemaa talu põleng toimus 09.09.2003.a. ning kahjustada sai ka kodune vara. Hageja abikaasa, Olga Hurmemaa poolt koostati 10.09.2003.a. kindlustusseltsile avaldus kahjujuhtumi kohta. Kostja poolt saadeti 27.02.2004.a. hagejale teatis kahju hüvitamise kohta summas 1 095 000 krooni, millest 805 000 krooni oli hoone turuväärtus enne põlengut ning 300 000 krooni koduse vara hüvitis vastavalt poliisile. Kindlustusandja omavastutus 10 000 krooni. Üllatuslikult ei aksepteerinud kindlustusselts aga peale kahju toimumist Põhja pst-lt Kerguta külasse kolitud vara kindlustust ning keeldus seda hüvitamast. Kindlustatud koduse vara väärtuseks Hurmemaa talus pidi olema 1 665 3000 krooni. Põhja pst-lt Hurmemaa talusse kolimata vara väärtus oli 265 500 krooni ning kindlustusselts on hüvitanud Hurmemaa talus asunud vara 300 000 krooni ulatuses. Seega on kostja kohustatud hüvitama vastavalt kindlustuslepingule 1 099 800 krooni, kuna kodust vara asus Hurmemaa talus tulekahju hetkel kokku 1 399 800 krooni ulatuses. Hageja nõuab ka kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist 0,1 % päevas viivitatud summast s.o. 56 089,80 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista. Olga Hurmemaa Kerguta külas asuva koduse vara kindlustas AS If Eesti Kindlustus kindlustuspoliisiga nr 9152043 summas 300 000 krooni. Kostja ei aksepteerinud hageja 04.09.2003.a. avaldust kindlustuslepingu muutmiseks Lääne-Virumaal Tamsalu vallas Kerguta külas asuva kindlustuskoha suhtes. Hagejat ja tema abikaasat teavitati sellest suuliselt. Seega ei saanud tehtud kahju hüvitamise otsus olla hagejale üllatav. Kostja sõlmis 2003.a. kindlustuslepinguid selliselt, et juhul kui kindlustusvõtja esitatud kirjalikus avalduses toodud risk oli kindlustusandjale vastuvõetav, väljastas kindlustusandja allkirjastatud poliisi kindlustuslepingu tingimustega. Tallinnas Põhja pst 21B-4 korteri kindlustuslepingu muutmine vormistati 05.09.2003.a. väljastatud poliisiga. Muudatustega tekkinud kindlustusmakse jäägi summas 4896 krooni tagastamist hageja ei soovinud, selleks tulnuks esitada vastav avaldus oma pangakonto rekvisiitidega. Hageja teatas suuliselt, et soovib nimetatud summa jätta sama kindlustuslepingu järgmise kindlustusperioodi ettemakseks. Kindlustusleping on kahepoolne kokkulepe. Kindlustuslepingu sõlmimiseks ja muutmiseks on lisaks kindlustusvõtja kirjalikule tahteavaldusele vaja kindlustusandja kirjalikku aksepti. Kindlustusandja aktsept on väljendatud kindlustusandja poolt allkirjastatud kindlustuspoliisil. Kostja ei ole hagejaga hageja soovitud tingimustel kindlustuslepingut sõlmitud. Kostja ei ole oma senises kindlustuspraktikas kohest kindlustuskaitset pakkunud ja sellesisulist taotlust ei ole hageja oma 04.09.2003.a. avalduses ka esitanud. Hageja ei ole oma nõuet tõendanud, juhul kui lugeda kindlustusleping poolte vahel sõlmituks, siis on hageja väide 1 665 300 krooni väärtuses hagejale kuulunud koduse vara hävimisest Hurmemaa talus toimunud tulekahjus tõendamata. Hageja palub jätta hagi rahuldamata, kohtukulud jätta hageja kanda. 2 KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT Kolmas isik Olga Hurmemaa toetab oma kirjalikus vastuses hageja seisukohti. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, kuulanud ära hageja ning poolte ja 3.isiku esindajate seletused, tunnistajate ütlused, uurinud ja hinnanud kõiki esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidele lisatud kindlustuspoliisiga nr 9073602 (tlk 18-23), kindlustusaastaga 01.02.2003.a. kuni 31.01.2004.a., on tõendatud, et poolte vahel oli sõlmitud kindlustusleping kindlustuskohaga Põhja pst. 21b-4 Tallinn koduse vara kindlustamiseks kindlustussummaga 1 665 300 krooni. Asja materjalidele lisatud kindlustuspoliisilt nr 9152043 (tlk 8-13) kindlustusaastaga 28.06.2003-27.06.2004.a. nähtub, et poolte vahel oli sõlmitud kindlustusleping kindlustuskohaga Hurmemaa, Kerguta küla, Lääne-Virumaa koduse vara kindlustamiseks kindlustussummaga 300 00 krooni. Asja materjalidele lisatud 04.09.2003.a. avalduse (tlk 26) kohaselt palus hageja katkestada kindlustusleping aadressil Põhja-pst 21b-4 vara kindlustuse osas seoses kolimisega LääneVirumaale. Hageja palus avalduses kanda ka kodukindlustus uuele aadressile Lääne-Virumaa, Tamsalu vald, Kerguta küla, Hurmemaa talu. Seega esitas hageja kostjale tahteavalduse kahe kindlustuslepingu muutmiseks. Asja materjalidele lisatud kodukindlustuse avaldustest (tlk 2728 ja 29-32) nähtub hageja tahe kindlustuslepingute tingimuste muutmiseks. Asja materjalidele lisatud kindlustuspoliisi nr 9073602 kindlustusaastaga 01.02.2003.a. kuni 31.01.2004.a. (tlk 14-17) kindlustati kindlustuskohas Põhja pst.21b-4, Tallinn asuv vara kindlustussummaga 57 800 krooni. Eeltoodust nähtub, et kostja aksepteeris hageja taotlust ja muutis kindlustuslepingu tingimusi Põhja pst.-l asuva vara kindlustamisel. Asjas puudub vaidlus, et muudetud tingimustega poliisi sai hageja kätte posti teel hiljemalt 06.09.2003.a. Asjas puudub vaidlus, et Lääne-Virumaal, Tamsalu vallas, Kerguta külas asuva vara suhtes kostja hagejale uut poliisi uute tingimustega ei väljastanud. 09.09.2003.a. toimus kindlustusjuhtum, kus tulekahjus hävis hagejale kuulunud elamu ja selles asuv vara aadressiga Lääne-Virumaa, Tamsalu vald, Kerguta küla, Hurmemaa talu. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja poolt kodukindlustuse avalduses esitatud tingimustel kindlustusleping LääneVirumaa, Tamsalu vallas asuva vara osas muudeti. Võlaõigusseaduse § 13 lg 1 kohaselt võib lepingut muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel, lg 2 kohaselt kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Asja materjalidele lisatud kindlustuslepingust (tlk 8-13) nähtub, et poolte vahel sõlmitud lepingus on viide vaid kindlustuslepingu lõpetamise tingimustele (tlk 9), lepingu muutmise tingimustes peale lepingu sõlmimist eraldi kokku ei lepitud. Kohus osutab, et nii nagu lepingu sõlmimiselgi, toimub kokkuleppe saavutamine lepingu muutmiseks poolte poolt tahteavalduste, oferdi ja aksepti, esitamisega. Asjas nähtub küll hageja poolt kirjalikult esitatud ofert kindlustuslepingu muutmiseks, puudub aga kostja kirjalik aksept muuta sõlmitud kindlustuslepingut hageja soovitud tingimustel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 1 kohaselt võib tahteavalduse teha mistahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti, lg 4 kohaselt vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. 3 VÕS § 20 lg 1 kohaselt nõustumus (aksept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping, lg 2 kohaselt vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus-või kutsealal kehtivatest tavadest. VÕS § 20 lg 3 kohaselt kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku ajaj jooksul vastata. Vaikimist loetakse sel juhul nõustumuseks. Eeltoodust nähtub, et tahteavaldust ei pea tegema ainult kirjalikult. VÕS § 434 lg 1 kohaselt peab kindlustusandja kindlustusvõtjele väljastama enda poolt allkirjastatud dokumendi kindlustuslepingu sõlmimise kohta (poliis). Kostja on asunud seisukohale, et kindlustuslepingu olemasolu (või selle muutmist) saab tõendada üksnes poliis. Kohus kostja sellise seisukohaga ei nõustu. Kindlustuspoliis on küll VÕS § 434 lg 1 järgi lepingu sõlmimist tõendav dokument, kuid kindlasti ei saa ainult kindlustuspoliisi olemasolu olla kindlustuslepingu olemasolu eelduseks. Seega on vaidluse korral kindlustuslepingu muutmise üle võimalik, peale muudetud kindlustuspoliisi olemasoluga, lepingu muutmist tõendada ka muude tõenditega. Kuna nii lepingulise võlasuhte tekkimiseks kui ka selle muutmiseks peavad pooled saavutama kokkuleppe lepingu olulistes tingimustes, siis arvestades kindlustuslepingu eripära s.h. lepingu oluliste tingimuste rohkust, milles pooled peavad kokkuleppele jõudma, leiab kohus siiski, et kindlustusandja tegevusetuse või vaikimisega ei saa tõendada kindlustusandja aksepti lepingu sõlmimiseks või muutmiseks. Kohus osutab, et ühepoolselt ei saa vaikimisele ega tegevusetusele tahteavalduse tähendust anda. Hinnates asjas esitatud tõendeid igakülgselt ja täielikult leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et kostja andis aksepti vaidlusaluse kindlustuslepingu muutmiseks hageja poolt soovitud tingimustel. Hageja väide, et kindlustusandja esindaja, Mare Sari, teatas, et kindlustussumma suurendamisega Lääne-Virumaal, Tamsalu vallas, Kerguta külas asuva vara suhtes nõustuti ning vara kindlustuskaitse algab 04.09.2003.a. on paljasõnaline. Tunnistaja Mare Sari ütlustest nähtub, et tunnistaja ütles hagejale, et hageja poolt taotletud kindlustuslepingu tingimuste tõttu – vara on tavalisest rohkem ning maja, kus vara paikneb, on valveta, on vaja kooskõlastust tootejuhilt. Tunnistaja S.K`i ütlustest nähtub, et lepingut nendel tingimustel, nagu hageja oma avalduses soovis, ei saanud muuta. Tunnistaja S.K`i ütlustest nähtub, et kindlustuslepingu muutmise avaldus oli kostja juures 09.09.2003.a., mil kahjujuhtum toimus, alles menetluses kuna tootejuht, kes kindlustatuga ja kindlustuskohaga seotud riske hindab, vajas kindlustuslepingu muutmise võimalikuks akseptimiseks täiendavat informatsiooni. Tunnistajate ütlusi, et kostja ei aksepteerinud peale hageja poolt kindlustuslepingu avalduse esitamist koheselt hageja taotletud tingimusi toetab ka asja materjalidele lisatud hageja avaldus (tlk 29-32) millest nähtuvad hilisemad tingimuste parandused nii kindlustussumma suuruse kui ka kindlustuskaitse (röövimine/murdvargus) osas. Kuivõrd asjas ei ole tõendamist leidnud kostja nõusolek kindlustuslepingu muutmiseks hageja poolt soovitud tingimustel ning seetõttu kehtis poolte vahel kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusleping , milles koduse vara kindlustussummaks oli 300 000 krooni ning asjas puudub vaidlus, et 300 000 krooni ulatuses on kostja hagejale vara hävimise eest hüvitanud, siis leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuna asjas on tuvastamist leidnud, et kindlustuslepingut hageja poolt väidetud tingimustel ei muudetud, ning hagejale on hüvitatud sõlmitud kindlustuslepingu järgi kogu kindlustusumma, siis puudub vajadus hinnata asjas esitatud tegelikku kahju puudutavaid ja sellega seotud väiteid ning tõendeid. 4 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kostja kohtukulud moodustavad vastavalt esitatud kohtukulude nimekirjale ja arvele nr 713/06EE 28 910 krooni. Arvestades hagi hinda ning asjaolu, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata leiab kohus, et kostja õigusabikulude taotlus on põhjendatud ja tõendatud ning hagejalt tuleb kostja kasuks õigusabikulude katteks välja mõista 28 910 krooni. Krista Kirspuu Kohtunik 5