2-05-23253/1

2-05-23253 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juunil
2. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-23253 (endine 2/583-27477/05) Tsiviilasi R.U hagiavaldus A.S vastu 36 000 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: R.U Hageja esindaja: volik alusel A.H Agentuur asuk Laki 14 a Tallinn); Kostja: A.S Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses (OÜ Incure Inkasso RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada.
4. Välja mõista A.S’ilt () võlgnevus 36 000 (kolmkümmend kuus tuhat) krooni R.U’i kasuks. Kohtukulude jaotus
5. Välja mõista A.S’ilt riigilõiv 2 800 (kaks tuhat kaheksasada) krooni R.U’i kasuks.
6. Välja mõista A.S’ilt menetluskulu 125 (ükssada kakskümmend viis) krooni ja 90 senti riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Eesti Ühispangas konto number 10220034800017 või Hansapangas konto nr 221023778606 (viitenumber 2800049777). Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja, mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 20.12.
7. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11.04.
8. a laenulepingu, millega hageja andis kostjale laenu kaheks kuuks summas 30 000 krooni. Raha kasutamise eest kohustus kostja tasuma intressidena 10% kuus. Kostja kohustus võla koos intrssidega tagastama kahe kuu pärast. Kostja ei ole käesoleva ajani laenu tagastanud. Lepingu p 2 kohaselt kohustus kostja tasuma intressi, seda ei ole kostja käesoleva ajani tasunud. Seega on intressivõlg 6 000 krooni. Vastavalt lepingu p 10 kohustus kostja tasuma laenu tagastamisega viivitamisel 2% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Sellest lähtuvalt oleks hagejal õigus kostjalt küsida viivist 192 viivitatud päeva eest 85 200 krooni. Kostja vastus Kohtule 02.03.
9. a esitatud vastuses tunnistab kostja hagi osaliselt. Alates 10.05.
10. a on kostja andnud hagejale võla katteks nii sularahas kui ülekandega vähemalt 38 750 krooni, mille kohta hageja ei ole kohtule esitanud mingeid andmeid. Samuti sõlmisid hageja ja kostja 23.11.
11. a kokkuleppe maksta ülejäänud võlasumma, mis koosnes intressidest osade kaupa, igakuise maksena 2 000 krooni. Kohtu põhjendused 18.04.
12. a määrusega määras kohus asja arutada kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 11.04.
13. a. laenulepingu, millega hageja andis kostjale laenu summas 30 000 krooni, mille tagasimaksmise tähtaeg oli 11.06.
14. a. Lepingu p 2 kohaselt kohustus kostja tasuma laenusumma kasutamise eest intressidena 10% kuus. Lepingu p 10 kohaselt kohustus kostja tasuma laenu tagastamisega viivitamisel 2% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga ning § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama seaduse § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja vastuväite kohaselt on ta hagejale tasunud 18.10.
15. a 11 000 krooni, 07.12.
16. a 2 000 krooni ja 10.05.
17. a 750 krooni. Kohtule esitatud laenu maksegraafikust nähtub, et kostja võlgneb hagejale seisuga 23.11.
18. a 38 250 krooni. Kuna maksegraafik on poolte poolt omakäeliselt allkirjastatud loeb kohus tõendatuks, et kostja võlgnes hagejale seisuga 23.11.
19. a 38 250 krooni. Pärast nimetatud kuupäeva on kostja sooritanud hagejale ühe makse 07.12.
20. a summas 2 000 krooni (tl 27), mille hageja on haginõuet esitades ka arvesse võtnud (tl 32). Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 36 000 krooni. Kohtukulud 2 Juhindudes alates 01.01.
21. a kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 52 lg 5 ja § 54 lg 1 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse ka hagejale ja kostjale taotluste ja vastuväidete kättetoimetamise kulud summas 125.90 krooni ning TsMS § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 2 800 krooni. Karin Sonntak Kohtunik 3