← Eesti

3-06-594/9

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 30.juuni 2006.a Jõhvi Haldusasja number 3-06-594 Haldusasi: O. B. kaebus Ida Politseiprefektuuri politseiprefekt Kalev Prillop`i 15.03.2006 käskkirja nr. 132t „Distsiplinaarkaristuse määramine“ tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 26.juuni 2006.a Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja Politseiprefektuuri O. B. vastustaja esindaja Anu Pärtel RESOLUTSIOON jätta O. B. kaebus rahuldamata Ida vandeadvokaat Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu, teatades apellatsioonkaebuse esitamisest kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest arvates ja esitada 30 päeva jooksul samast päevast arvates põhjendatud apellatsioonkaebus MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD O. B palub tühistada Ida Politseiprefektuuri politseiprefekt Kalev Prillop`i 15.03.2006 käskkiri nr. 132t „Distsiplinaarkaristuse määramine“ alljärgnevatel põhjendustel: kaebaja väidab, et teda karistati distsiplinaarkorras noomitusega selle tõttu, et tema poolt 08.11.2005 koostatud kiirmenetluse protokollil nr.113415045 ja 15.11.2005 koostatud kiirmenetluse protokollil nr. 113415058 puuduvad menetlusaluste isikute allkirjad, kelle kohta protokollid koostati. Samuti puudub teave menetlusalustele isikutele õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta ning menetlusaluste isikute nõusolekud kiirmenetluse läbiviimiseks. Samas on jäetud tähelepanuta, et jutt on rikutud protokollidest, mis on erinevatel põhjustel lõpetamata, st protokollidest, mis tagastatakse kui rikutud blanketid. Isikuid, kelle kohta eelnimetatud protokollid on koostatud, ei ole karistatud. Kaebajale on arusaamatu, miks ta peab juriidiliselt õigesti vormistama rikutud protokolle ja esitama neid allkirjastamiseks. Narva politseiosakonnas ei peeta arvestust rikutud protokollide üle ja need kogutakse lihtsalt ühisesse kausta kõigi politseiametnike tarvis. Samas ei ole olemas tähtaega, mille jooksul tuleb rikutud protokollide blanketid kausta panna ja selle üle politseis kontrolli ei teostata. Kohtuistungil jäi O. B kaebuses toodud taotluse juurde ning selgitas täiendavalt, et tema kinnipidamise käigus võeti talt ära kaks valesti vormistatud kiirmenetluse otsust. Need otsused olid rikutud, mistõttu kuulusid hävitamisele. Kui otsuse blanketid lõpevad otsa, siis politseiosakond väljastab talle uued blanketid ning vanad (rikutud) tagastab ta politseiosakonda. Kohtuistungil kaebaja nõustus sellega, et ta pidi kandma protokollid POLIS-sse 5 tööpäeva jooksul, kuid kuna nende protokollide alusel ta mingeid otsuseid vastu ei võtnud, siis ei ole vaja neid ka POLIS-sse kanda. O. B seletuse kohaselt piirdus ta teenistuskohustuste täitmisel seadusekuuleka inimese puhul ainult tema hoiatamisega ega vormistanud väärteoprotokolli. O. B jaoks on oluline, et inimene saaks oma veast aru. Ida Politseiprefektuuris on asutud seisukohale, et kui vormistad palju protokolle, siis oled hea politseinik ja kui vormistad vähe protokolle, siis oled vilets politseinik. Kaebaja märgib, et sageli takistab protokolli vormistamist uus väljakutse, millele tuleb kiiresti reageerida. Ilmselt ongi need protokollid sel põhjusel jäänud lõpuni vormistamata. Pole ka välistatud, et protokollid jäid lõpuni vormistamata selle tõttu, et inimene kahetses oma tegu. Vastustaja Ida Politseiprefektuur ei pea O. B kaebust põhjendatuks ja palub jätta see rahuldamata. O. B karistati Ida Politseiprefektuuri politseiprefekt Kalev Prillop`i 15.03.2006 käskkirja nr. 132t „Distsiplinaarkaristuse määramine“ alusel noomitusega teenistuskohustuste süülise mittenõuetekohase täitmise eest avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 84 p-i 1 alusel. Karistamise aluseks oli Ida Politseiprefektuuri politseiprefekt Kalev Prillop`i 23.02.2006 käskkirjaga nr. 97t algatatud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte. O. B pandi süüks, et ta 08.11.2005, alustades väärteomenetlust kiirmenetluse otsuse nr. 113415045 koostamisega, (s.o menetlusaluse isiku V. K. ülekuulamisega), jättis võtmata V.K allkirja selle kohta, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata. Samuti jättis O. B kiirmenetluse otsusele võtmata V. K allkirja selle kohta, et ta on nõus kiirmenetlusega. Olles alustanud V. K suhtes väärteomenetlust kiirmenetluse otsuse nr. 113415045 koostamisega, loobus O. B väärteomenetlusest, kuid jättis koostamata määruse väärteomenetluse lõpetamise kohta. 15.11.2005 O. B , alustanud väärteomenetlust kiirmenetluse otsuse nr. 113415058 koostamisega, st täitis kiirmenetluse otsusel lahtrid „Kohtuväline menetleja“, „Menetlusalune isik“, „Sõiduk“, „Väärteo kirjeldus ja tõendid“, „Karistus“ ja „Teave otsuse täitmise kohta“, kuid jättis võtmata menetlusaluselt isikult A. M allkirja selle kohta, et talle tutvustati tema õigusi ja kohustusi. Samuti jättis O. B võtmata kiirmenetluse otsusele menetlusaluse isiku allkirja selle kohta, et ta on nõus kiirmenetlusega. Olles alustanud väärteomenetlust kiirmenetluse otsuse nr. 113415058 koostamisega, loobus O. B väärteomenetlusest A. M suhtes, kuid jättis selle nõuetekohaselt vormistamata, st jättis koostamata määruse väärteomenetluse lõpetamise kohta. Kaebuses juhib O. B tähelepanu asjaolule, et tegemist oli rikutud protokollidega (praakprotokollidega), mis on erinevatel põhjustel jäetud lõpetamata. Kaebaja arvamuse kohaselt ei ole vaja rikutud protokolle lõpuni vormistada. Vastustaja Ida Politseiprefektuur on seisukohal, et selline arusaam on väär ega tulene väärteomenetluse seadustikust (edaspidi VTMS). Vastavalt VTMS § 58 lg-le 1 alustatakse väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga. Lähtudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 193 lg-st 1, peavad väärteomenetluse alustamiseks esinema ajend ja alus ning puuduma menetlust välistavad asjaolud. Ajend on väärteole viitav teave, st menetleja poolt teenistuskohustuste täitmise käigus saadud väärteole viitav teave. Alus on aga väärteotunnuste sedastamine väärteomenetluse ajendis. Seega alustatakse menetlust siis, kui esineb küllaldaselt andmeid, mis viitavad väärteo toimepanemisele. VTMS § 55 lg 1 kohaselt kohtuväline menetleja võib kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged. Et selles veenduda, küsitletakse eelnevalt õigusrikkumise toime pannud isikut, mille käigus selgitatakse välja, kas isik tunnistab ennast rikkumises süüdi. Pärast eelnimetatud asjaolude kindlakstegemist peab kohtuväline menetleja teavitama menetlusalust isikut tema õigustest ja kohustustest, mis on ette nähtud VTMS §-s

  1. Samuti tuleb menetlusalusele isikule selgitada, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata. Asudes koostama kiirmenetluse otsuseid A. M ja V. K kohta, pidi O. B eelnevalt veenduma, et nende poolt toimepandud õigusrikkumiste asjaolud on selged ning puuduvad kiirmenetlust takistavad asjaolud. Kuna O. B alustas väärteomenetlust A. M ja V. K suhtes, siis pidid talle olema selged toimepandud õigusrikkumiste asjaolud ja ta pidi olema veendunud, et kiirmenetluse läbiviimiseks takistusi ei ole. Asjaolu, et A. M ja V. K kohta koostatud kiirmenetluse otsused ei ole lõpuni vormistatud, ei muuda olematuks väärteomenetluse alustamise fakti antud isikute suhtes. Vastavalt VTMS § 73 lg 1 p-ga 2 on kohtuvälise menetleja lahenditeks väärteomenetluses kas otsus rahatrahvi määramise kohta või väärteomenetluse lõpetamine VMTS §-s 29 või 30 sätestatud alustel. V. K kohta tehtud kiirmenetluse otsusest nähtub, et ta tunnistab oma süüd ja menetluse lõpetamine VTMS §-s 29 sätestatud asjaoludel on ilmselt välistatud. Seega, kui politseiametnik tõepoolest leidis, et isikut ei ole tarvis karistada, tuleks kõne alla menetluse lõpetamine VTMS § 30 lg 1 p-s 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. VTMS ei sätesta kriteeriume, milliste puhul lõpetatakse menetlus otstarbekuse alusel, kuid need võib tuletada KrMS §-st
  2. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusmõistega, mille sisustamine jääb menetleja kaalutlusõiguse piiridesse (Riigikohtu otsus nr. 3-1-1-146/03). Kiirmenetluse otsusest A. M suhtes ei ole võimalik üheselt aru saada, kas väärteomenetluse lõpetamine tuleks üldse kõne alla ning kuna puuduvad menetlusaluse isiku ütlused, ei ole võimalik hinnata, kas alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada või alustada üldmenetlust vastavalt VTMS § 55 lg-le 3 ja § 56 lg-le
  3. Asjakohatud on kaebaja väited, et Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonnas ei peeta arvestust rikutud protokollide üle ning ajalist tähtaega, mille jooksul peab rikutud protokollid kausta panema, ei ole. VTMS ei näe ette võimalust alustatud menetlusest loobumist, ilma seda määrusega põhistamata. Kaebaja kinnitab ise oma seletusega, et tegemist ei olnud ekslikult rikutud protokollide blankettidega, vaid ta loobus nende lõpuni vormistamisest eesmärgiga säilitada inimestes austus politsei vastu. Arusaadavalt esineb praktikas olukordi, kus kohtuvälisel menetlejal tuleb ette protokollide blankettide rikkumisi, mille tõttu on vaja koostada uus protokoll. Kõige sagedamini esineb seda seoses protokollile valede andmete kopeerumisega põhjusel, et protokolli isekopeeruvate lehtede vahele unustatakse panemata kopeerumist takistav kartong. O. B poolt A. M ja V. K kohta koostatud väärteoprotokollides selliseid asjaolusid ei esine ja seega ei ole alust nende puhul rääkida rikutud protokollidest. Kohtuistungil jäi Ida Politseiprefektuuri esindaja Anu Pärtel 11.04.2006 vastustaja poolt kohtule esitatud vastuses toodu juurde. Anu Pärtel märkis, et nn rikutud protokollid on koostatud 08.11.2005 ja 15.11.2005 ja nad leiti autost koos raha ja muude asjadega O. B kinnipidamisel 2006 aasta veebruaris. Kaebaja väide, et tegemist on rikutud blankettidega ning ta kavatseb need tagastada politseiosakonda siis, kui blanketid otsa lõpevad, pole asjakohane. O. B alustas väärteomenetlust kahe isiku suhtes, kuid ei selgitanud nendele isikutele nende õigusi ja kohustusi. Samuti ei selgitanud ta välja seda, kas isik nõustub kiirmenetlusega. Seaduse järgi peab alustatud väärteoasjad kandma POLIS-sse 5 tööpäeva jooksul, mistõttu, kui kaebaja ka otsustas A. M ja V. K mitte karistada, oleks ikkagi tulnud teha kanne POLIS-sse. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et Ida Politseiprefektuuri politseiprefekt Kalev Prillop`i 15.03.2006 käskkiri nr. 132t „Distsiplinaarkaristuse määramine“ on seaduslik ning selle tühistamiseks ei ole alust. Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel O. B karistati nimetatud käskkirja alusel noomitusega teenistuskohustuste süülise mittenõuetekohase täitmise eest ATS § 84 p-i 1 alusel. Käskkirja kohaselt tugineti distsiplinaarkaristuse määramisel Ida Politseiprefektuuri politseiprefekt Kalev Prillop`i 23.02.2006 käskkirjaga nr.97t algatatud 09.03.2006 distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes tuvastatud asjaoludele, mille kohaselt O. B süüdistatakse selles, et ta 08.11.2005, alustades väärteomenetlust kiirmenetluse otsuse nr. 113415045 koostamisega, s.o menetlusaluse isiku V. K ülekuulamisega, jättis võtmata V. K allkirja selle kohta, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ja et menetlusalune isik nõustub kiirmenetlusega. Olles alustanud väärteomenetlust kiirmenetluse otsuse nr. 113415045 koostamisega, loobus O. B väärteomenetlusest V. K suhtes, kuid jättis selle nõuetekohaselt vormistamata, st jättis koostamata määruse väärteomenetluse lõpetamise kohta, millega rikkus VTMS § 73 lg 1 p-i 2, mille kohaselt on kohtuvälise menetleja lahenditeks väärteomenetluses kas otsus rahatrahvi määramise kohta või väärteomenetluse lõpetamine VTMS §-s 29 või 30 sätestatud alustel (t.lk.15, 16, 35). 15.11.2005 O. B , alustades väärteomenetlust kiirmenetluse otsuse nr. 113415058 koostamisega, mis seisnes kiirmenetluse otsusel lahtrite „Kohtuväline menetleja“, Menetlusalune isik“, „Sõiduk“, „Väärteo kirjeldus ja tõendid“, „Karistus“ ja „Teave otsuse täitmise kohta“ täitmises, jättis menetlusaluselt isikult A. M võtmata allkirja selle kohta, et talle on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi. Samuti ei võtnud ta A. M allkirja selle kohta, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ning et menetlusalusel isikul on võimalus anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi. O. B jättis kiirmenetluse otsusele võtmata eelnimetatud menetlusaluse isiku allkirja selle kohta, et ta on nõustub kiirmenetlusega. Olles alustanud väärteomenetlust kiirmenetluse otsuse nr. 113415058 koostamisega, loobus O. B väärteomenetlusest A. M suhtes, kuid jättis selle nõuetekohaselt vormistamata, st jättis koostamata määruse väärteomenetluse lõpetamise kohta, millega rikkus VTMS § 73 lg 1 p-i 2, mille kohaselt on kohtuvälise menetleja lahenditeks väärteomenetluses kas otsus rahatrahvi määramise kohta või väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel VTMS §-s 29 või 30 sätestatud alustel (t.lk.15, 32). Samas ei alustanud O. B ka üldmenetlust. Oma seletuses väidab O. B , et ta loobus karistamisest, kuna ei pidanud seda vajalikuks, kuid sellisel juhul oleks ta pidanud lõpetama väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel (t.lk.31,60). Eeltoodud puudused menetlustoimingute tegemisel nähtuvad 08.11.2005 koostatud kiirmenetluse otsusest nr. 113415045 ja 15.11.2005 koostatud kiirmenetluse otsusest nr. 113415058, mistõttu on vastustaja põhjendatult viidanud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes sellele, et O. B rikkus oma tegevusega VTMS § 55 lg 1 p-i 1, mille kohaselt kohtuväline menetleja võib kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku paragrahvis 19 ja VTMS § 55 lg 1 p-i 2, mille kohaselt kohtuväline menetleja võib kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata. Samuti rikkus O. B oma tegevusega VTMS § 55 lg 1 p-i 3, mille kohaselt võib kohaldada kiirmenetlust juhul, kui menetlusalusele isikule on võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. Kõnealloleva paragrahvi lg 3 p-i 1 kohaselt kiirmenetlust ei kohaldata ja alustatakse üldmenetlust, kui menetlusalune isik ei nõustu kiirmenetlusega. O. B rikkus ka VTMS § 30 lg 1 p-i 1, kuna ta ei koostanud väärteomenetluse lõpetamise määruseid otstarbekuse kaalutlusel. Jättes koostamata alustatud väärteomenetluste lõpetamise määrused, rikkus konstaabel O. B VTMS § 73 lg 1 p-s 2 sätestatud kohtuvälise menetleja lahendile kehtestatud nõuded, mille kohaselt menetleja võib väärteomenetluse lõpetada käesoleva seadustiku §-s 29 või §-s 30 sätestatud alustel. Ühtlasi nähtub distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttest, et lõpetamata kiirmenetluste otsused nr. 113415058 ja nr. 113415045 ja rikutud väärteoprotokoll AB 689419 on Ida Politseiprefektuurile tagastamata (t.lk.16). Arvestades, et 08.11.2005 koostatud kiirmenetluse otsus nr.113415045 ja 15.11.2005 koostatud kiirmenetluse otsus nr. 113415058 leiti politseiautost O. B kinnipidamisel 2006 aasta veebruaris, on väheusutav kaebaja väide, et tegemist on rikutud blankettidega, millised ta kavatses tagastada. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et O. B ei kandnud kiirmenetluses tehtud otsuste nr.113415045 ja nr.113415058 kohta andmeid POLIS-sse 5 tööpäeva jooksul pärast nende koostamist ega teinud seda ka hiljem, millega rikkus politseipeadirektori 14.01.2004 käskkirjaga nr.16 kinnitatud „Täiendavad nõuded väärteomenetluses“ lisa p-i 8, mille kohaselt kõikide väärteomenetluse raames koostatud materjalide (hoiatamismenetluse, suuliste hoiatuste ja hoiatustrahvide, kiirmenetluses tehtud otsuste, üldmenetluses väärteoprotokollide või koostatud määruste/otsuste) andmed tuleb POLIS-sse kanda 5 tööpäeva jooksul pärast vastava dokumendi koostamist. Eeltooduga on tõendatud, et O. B pani toime ATS § 84 p-1 järgi kvalifitseeritava distsiplinaarsüüteo, mis seisnes teenistuskohustuste süülises mittenõuetekohases täitmises. Kaebuse rahuldamata jätmisel tugineb kohus HKMS § 26 lg 1 p-le
  4. Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.