← Eesti

2-05-14349/1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-14349 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi AS Minu Vara Ida hagi A D vastu 17 638,50 krooni nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg
  2. veebruar 2006 Menetlusosalised Hageja: AS Minu Vara Ida (RKxxx) Hageja esindaja: RG Kostja: A D (IKxxx) Kostja esindaja: Vandeadvokaat K N RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada osaliselt.
  4. Välja mõista A D võlgnevus 17 283 (seitseteist tuhat kakssada kaheksakümmend kolm) krooni ja 80 senti AS Minu Vara Ida kasuks.
  5. Jätta viiviste osas hagi rahuldamata.
  6. Välja mõista A D kohtukulu riigilõiv 1400 krooni ja õigusabikulu 864,15 krooni, kokku 2264 (kaks tuhat kakssada kuuskümmend neli) krooni ja 15 senti AS Minu Vara Ida kasuks. Edasikaebe kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. ASJAOLUD Hagiavalduse kohaselt oli hageja õiguseelneja elumaja asukohaga Viru 3 Jõhvi hooldaja kuni
  7. jaanuarini 2003 eluruumide erastamise seaduse alusel. Kostjale kuuluvad elumajas korterid nr 11, 12, 13 ja
  8. Kostja on jätnud hooldusteenuse eest tasumata 17 283,80 krooni. Hageja palub välja mõista võlgnevus ning viivis 354,70 krooni. 1

(4)Kirjalikus seletuses
  1. oktoobrist 2005 selgitab hageja, et arved on kostjale saadetud. Hageja selgitab, et eluruumide erastamise seaduse (EES) § 15-1 lg 1 sätestab, et elamu haldamise üleandmiseni korteriühistule või eluruumide omanikele korraldab elamu haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjekt, kellele eluruumi omanik on kohustatud maksma halduskulude eest vastavalt sõlmitud pooltevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Nimetatud kirjaliku kokkuleppe sõlmimiseni maksab eluruumi omanik halduskulude eest samadel alustel teiste sama elamu eluruumide omanikega või vastavalt sama eluruumi eelmise omanikuga sõlmitud kokkuleppele. Samas majas on teiste eluruumide omanikega hooldamiskokkulepped sõlmitud. Vee ja kütte teenuseid hageja ei paku, kuid muid teenuseid osutas hageja korralikult. Kohtuistungil
  2. novembril 2005 selgitas hageja, et kostja sai korteri omanikuks juulis 1999, EES kehtib siiamaani. Kirjalikus selgituses
  3. veebruarist 2006 täiendab hageja hagi materiaalõiguslikku alust alusetu rikastumise sätetega. Kohtuistungil
  4. veebruaril 2006 selgitas hageja, et võlgnevust korterile 14 arvestatakse alates 01.07.1999 aastast. Esimene võlg korteritele 11 ja 13 tekkis septembrist
  5. Kirjalikus seisukohas
  6. märtsist 2006 selgitab hageja, et vastavalt linnavalitsuse korralduse lisale 1 andis linn eluruumide haldamise üle hageja õiguseellasele. Hooldusteenus sisaldas endas remondifondi, teenindust, koristamist ja organisatsiooni kulusid, samuti maamaksu. Võlgnevus korterite 11, 12, 13 eest tekkis vahemikus septembrist 2001 kuni jaanuarini
  7. Võlgnevus korteri 14 eest tekkis vahemikus juulist 1999 kuni jaanuarini
  8. Kuni 2002 aastani kirjutati korteri nr 14 arved endise omaniku nimele ning hageja tegi juunis 2002 ümberarvestuse kostja nimele. Kostja seisukohad Kostja oma kirjalikus vastuses
  9. septembrist 2009 hagiga ei nõustunud ning selgitas, et ei ole saanud teenuste eest arveid. Samuti on korterites välja lülitatud küte ja vesi ning kostja ei nõustu tasuma teenuste eest, mida ta ei ole saanud. Kohtuistungil
  10. novembril 2005 selgitab kostja, et sai eluruumide omanikuks alles
  11. märtsil 2003, mil EES enam ei kehtinud. Tõendatud ei ole, et hageja oleks eluruumide erastamise kohustatud subjekt või isik, kellele on vastavad ülesanded üle antud. Kirjalikus seisukohas
  12. aprillist 2006 selgitab kostja, et kulutuste tegemine elumajale ei ole piisavalt tõendatud, kuna kulutuste tegemist saab tõendada ainult konkreetsete kuludokumentidega. Maksukohustus saab tekkida ainult esitatud arvete alusel, kuid kostjale ei ole arveid õigeaegselt esitatud. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavalduse ja asjas kogutud tõenditega ning kuulanud ära pooled, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et kostja omandas
  13. märtsil 1998 (vt tl 52-54) korteri asukohaga Viru xxx,
  14. septembril 2001 (vt tl 7) korteri asukohaga Viru xxx Jõhvi, 27.augustil 2001 (vt tl 8) korteri asukohaga Viru xxx Jõhvi ja Viru xxx Jõhvi. Elumaja Viru x Jõhvis hooldas hageja õiguseellane AS Jõhvi Linnamajandus (endine munitsipaalettevõte Jõhvi Linnamajandus). EES § 6 lg 1 p 2 sätestab, et käesoleva seaduse kohaselt on eluruumide erastamisel kohustatud subjektideks munitsipaalomandusse kuuluvate eluruumide puhul juriidiline isik, kelle valduses (bilansis) on erastatav eluruum. Jõhvi Linnavalitsuse korraldusest
  15. detsembrist 1997 (tl 63) ja selle lisast 1 nähtub, et 2
(4)Jõhvi linn kujundas ME Elamumajandus ümber AS-ks Jõhvi Linnamajandus ning andis selle haldusse üle linnavara, muuhulgas elumaja Viru 3 Jõhvis. Nimetatud haldusaktist koosmõjus asjaoluga, et hageja õiguseellane on elumaja faktiliselt hooldanud saab järeldada, et hageja on elumaja Viru 3 suhtes eluruumide erastamise kohustatud subjektiks. Vastuseks hagejale märgib kohus, et asjakohane ei ole aktsiate ostu-müügileping (tl 46-49) ja sellele vastav volikogu otsus (tl 50-51). Kuivõrd hageja on elumaja Viru 3 suhtes eluruumide erastamise kohustatud subjektiks, kuulub haldamissuhtele kohaldamisele eluruumide erastamise seadus. EES redaktsioon 27.03.199901.07.2001 § 151 lg 1 sätestab, et elamu haldamise üleandmiseni korteriühistule või eluruumide omanikele korraldab elamu haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjekt, kellele eluruumi omanik on kohustatud maksma halduskulude eest vastavalt sõlmitud pooltevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Nimetatud kirjaliku kokkuleppe sõlmimiseni maksab eluruumi omanik halduskulude eest samadel alustel teiste sama elamu eluruumide omanikega või vastavalt sama eluruumi eelmise omanikuga sõlmitud kokkuleppele. Arvestades EES § 15-1 ja eelmiste korteriomanikega sõlmitud leppeid, peab kostja selle vahemiku eest tasuma hooldustasu kinnitatud tariifide alusel. EES alates
  1. juulist 2001 kehtiv redaktsioon § 15 lg 1 sätestab, et erastatud eluruumidega elamus võivad omanikud asutada elamu ühiseks haldamiseks korteriühistu. Korteriühistu liikmeks on ka käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud kohustatud subjekt erastamata korterite ja neile vastava muu osaga elamust. Elamutes, kus ei ole korteriühistut moodustatud ega haldamist korteriomanikele üle antud, korraldab elamu haldamist kuni
  2. aasta
  3. detsembrini eluruumide erastamise kohustatud subjekt või isik, kellele on haldamine õigusaktides sätestatud korras üle antud ja kellele on erastatud eluruumide omanikud kohustatud maksma majandamiskulusid korteriomandiseaduse järgi. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Alates
  4. detsembrist 2002 EES ei kohaldu ning rakendamisele kuulub alusetu rikastumise regulatsioon võlaõigusseaduses. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vahemiku eest
  5. jaanuar 2003 kuni
  6. jaanuar 2003 on kostja kohustatud tasuma saadud hooldusteenuse maksumuse. Kooskõlas piirkondliku teise astme kohtu praktikaga tõendatakse elamu hooldusteenuse osutamist esmajoones teenuste eest esitatud arvetega. Hageja esitatud arvetest nähtub, et hageja on kogu vaidlusalusel perioodil erinevaid hooldusteenuseid osutanud. Asjaolu, et arved korteri nr 14 kohta võidi algselt väljastada valele isikule, ei vähenda nende tõendusväärtust käesolevas aspektis. Tõendaja suhtes ebaproportsionaalne on kostja väide, et teenuste osutamist saab tõendada vaid konkreetsete kuludokumentidega. Erinevad lepingud allteenusepakkujatega ei tõenda küll otseselt teenuste tegemist, kuid kinnitavad seda kaudselt. Eelnevaga on tõendatud hooldusteenuse osutamine vähemalt hageja väidetud mahus. EES § 15-1 lg 1, § 15 lg 1 ja VÕS § 1028 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele võlgnevus 17 283,80 krooni. Põhjendamatu on viivise nõue, kuna hageja nõuab viivist alates juulist 2002, kuid ei ole selgitanud viivisenõude alust. Vastuseks kostjale märgib kohus, et põhjendamatu on väide, et maksekohustuse tekkimise aluseks võib olla vaid esitatud arve, kuna maksekohustus tekib alates hooldamissuhte aluseks oleva normi koosseisu faktilisest täitmisest ja seda sõltumata arvete esitamisest. Arve esitamine võib tähtsust omada vaid võlgniku viivituse määratlemisel. Menetluskulud 3
(4)Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMTRakS) § 3 kohaldatakse enne
  1. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Enne
  2. jaanuari 2006 kehtinud TsMS (TsMSvana) § 60 lg 1 sätestab, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt kuulub väljamõistmisele hageja õigusabikulu vastavalt TsMSvana § 61 lg 1 p 2 alusel 5 % hagi rahuldatud osast ehk 864,15 krooni ning riigilõiv 1400 krooni. Peeter Pällin Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.