lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused on lapse suhtes võrdsed (
). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud laps (
Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. (
lg 2).
lg 1 kohaselt elatise käesoleva seaduse paragrahvis 60 nimetatud täisealisele isikule mõistab kohus vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes käesoleva seaduse paragrahvis 61 sätestatust. Seoses sellega, on Anna Surgutšoval õigus nõuda elatist ülalpidamiseks, ta jätkab õppimist koolis. Kulutuste põhjendatuse ja suuruse osas on sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004. aasta oktoobris lepingulise uurimistöö teemal „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kirjutanud emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, kes on võrrelnud ja analüüsinud kulutusi lapsele. Ülalpidamiskulude arvestuses on autor jõudnud järeldusele, et vanusegruppi puhul 14-19 aastat on linnalapse ühe kuu ülalpidamiskulu 3210 krooni. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei esitanud kohtule andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta. 2 Samas pole kostja kohtule esitanud ka ühtegi tõendit Perekonnaseaduse § 61 lõigetes 5 ja 6 nimetatud asjaolude esinemisest. Kohus pole tuvastanud nimetatud sätete kohaldamise aluseks olevate asjaolude esinemist.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2005. aastal – 1 340 krooni). TsMS § 439 kohaselt kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kohus leiab, et hageja elab koos emaga ja on tema ülalpidamisel. Poolte seletuste alusel jõuab kohus arvamusele, et kostja ei täitnud lapse ülalpidamise kohustusi. Sergei Surgutšov`ilt kuulub Anna Surgutšova kasuks välja mõistmisele elatis 1 300 krooni kuus alates elatishagi esitamisest (09.05.2005.a,
X Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu tasumisest vabastatakse hageja elatise nõudmise hagis. Seejuures TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 48 lg 1 p 6 kohaselt hagihind määratakse elatise väljamõistmise hagis maksete kogumiga aasta eest. Hageja ei tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu, kuna Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 alusel vabastatakse hageja riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Kostjalt kuulub väljamõistmisele riigilõiv riigituludesse 1400 krooni kooskõlas TsMS §-ga 64 lg 1 ja § 48 lg 1 p 6. Kohus juhindub Perekonnaseaduse (
) § 49,§ 50 lg 1, § 60 lg 2, 63 lg 1, § 61 lg 2, 3, 4, § 70; TsMS §§ 434-436, 440-442, 452, 468 lg 1 p 1; TsMS (keht. kuni 31.12.2005) § 64 lg 1, § 48 lg 1 p 6. Natalja Losevtsova Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.