2-04-1809/3

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-04-1809 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi AS Kohtla-Järve Soojus hagi L K vastu 35 325,97 krooni nõudes Menetlusosalised Hageja: AS Kohtla-Järve Soojus (RK xxx, asukoht: xxx) Hageja esindajad: V V (volikirja alusel) P P (volikirja alusel) Kostja: L K (IK xxx, elukoht: xxx) Resolutsioon AS Kohtla-Järve Soojus hagi rahuldada. Välja mõista L K`lt AS Kohtla-Järve Soojus kasuks 35 325 (kolmkümmend viis tuhat kolmsada kakskümmend viis) krooni 97 senti ning menetluskulud summas 3 024 (kolm tuhat kakskümmend neli) krooni 20 senti. Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 05.juunil
2. a kell 16.
3. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses HAGIAVALDUS JA SELLE PÕHJENDUSED Hageja esitas kohtusse hagi kostja vastu teenustasu 35 325,97 krooni hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest temale 1 kuuluvas korteris. Igakuiselt on hageja kostjale saatnud arve, millel on kirjas tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Hageja esindaja poolt on kostjale välja saadetud pretensioonid, milles tuletati meelde võlgnevuse olemasolu ja tagajärgi, mis saabuvad võlgnevuse tasumata jätmisel. Kostja võlg hagejale seisuga 01.12.2004.a moodustab 35 325,97 krooni. Hageja palub vastavalt EES § 37, TsK § 477 ja VÕS § 1028 kostjalt välja mõista alusetult säästetud 35 325,97 krooni, riigilõivu 3 150 krooni, kinnistusosakonna tõendi eest 40 krooni ning õigusabi eest 224,20 krooni. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks. ASJA KÄIK Ida-Viru Maakohtu
4. detsembri 2005 määrusega rahuldati hageja hagi tagamise taotlus ning seati kostja korteriomandile kohtulik hüpoteek hageja kasuks summas 35 325,97 krooni. KOSTJA VASTUS Kostja oma 25.01.2005 vastuses tunnistab hagi osaliselt summas 10 940,24 krooni. Kostja on 1999 maikuus üle läinud alternatiivküttele. Soojuskoormuse muutmise ja küttele kuuluva korteri jääkpinna arvestus keskküte süsteemist täieliku väljalülistamise korral näitab, et korteri nr 17 kütmiseks kuuluv jääkpind on 5,9m2 või 8,3% endisest kütmiseks kuuluvas pinnast. Alates 1999.a juunikuust oleks tasumisele kuuluvaks summaks 2203,96 krooni. KOHTUISTUNGID Eelistungil 11.01.2006.a jäi hageja esindaja V. V hagiavalduses toodud põhjenduste juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja võttis hagi õigeks osaliselt, seletades, et peale 1999.a kütteperioodi lõppemist ei ole ta hageja teenuseid kasutanud. Hagejale radiaatorite väljalõikamisest ta teatanud ei ole. Eelistungil 14.02.2006.a hageja esindaja V. V toetas hagi. väljalõikamise kohta esitatud ei ole. Neile dokumente soojuse Kostja tunnistas võlgnevus kuni 2004 aastani 15 % ja edasi 8,3%. Kohtuistungil, mis toimus vahetult eelistungi jätkuna, andis tunnistaja A. K ütlusi, mille kohaselt on kostja korteris elektriküte juba 4-5aastat. Tunnistaja A. B`i ütluste kohaselt oli ta varem majavalitsuse lukksepp ning Narva mnt 45 majas vahetati kuuma vee püstakuid. Kostja palus tunnistajal radiaatorid välja lõigata, mida ta ka tegi. Radiaatorid olid välja lõigatud mitteametilikult, see oli umbes 7 aasta eest. Kohtuistungil 29.03.2006.a hageja esindaja P. P toetas hagi, seletades, et kostja pole tõendanud alternatiivkütte kasutamist. Kogu dokumentatsioon pärineb 2005.aastast Ainult radiaatori eemaldamine ei tähenda seda, et korterit sel perioodil ei köetud. Kostja nõustaja A. V seletas, et radiaatorid olid välja lõigatud 1999.a Kohtuistungil 17.05.2006.a hageja esindaja P.P jäi haginõude juurde, seletades, et 1999 ja 2000 aasta elektritarbimise kohta ei ole andmeid esitatud. 2001 a esimene makse on tehtud 11 juulil 200 krooni, see teeb 30 krooni iga kuu, sellega ei saa korterit köetud. 2001-2002 kütteperioodi eest on 3 arvet, mille summaks kokku on 1000 krooni, s.o. 250 krooni igakuiselt. 2002-2003 kütteperioodi eest on tasutud 1 876 krooni, mis teeb 180 krooni kuus, selle eest ei saa köetud. 2003-2004 kütteperioodi eest on tasutud 556 krooni, mis teeb 110 krooni kuus. Isegi, kui kostja on 2 läinud üle alternatiivküttele, ei ole ta hoidnud oma korteris 18 kraadi sooja. Dokumentatsioon alternatiivküttele ülemineku kohta on vormistatud alates 2005 aastast, seega peab eeldama, et sellest ajast on teisele küttele üle mindud. Kostja nõustaja jäi vastuväidete juurde, seletades, et kostja on küttekulutusi nõus hüvitama 15% ulatuses. Kostja läks alates 1999 üle alternatiivküttele, mis on tõendatud tunnistajate ütluste ning aktiga. Kostja seletas, et elektriradiaatoreid lülitas sisse iga päev 3 tunniks, kuna ei soovinud suuri arveid tasuda. Korteris oli alla 18 kraadi sooja. Kui kostja oli tööl, siis radiaatorid olid välja lülitatud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt VÕS § 1032 lg 2 kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Seega peab ka isik, kes on tarbinud soojusenergiat, hüvitama soojusettevõtjale tema teenuse maksumuse. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus tuvastas, et kostjale kuulub korter asukohaga xxx, üldpinnaga 70,6 m
5. Elumaja xxx küttis hageja. Hageja esitatud tõenditest (t lk 9, 10, 11- 13, 72-74) nähtub, et kostja võlg 01.10.
6. a seisuga oli 35 325,97 krooni (42 786,90 – varasema kohtuotsusega väljamõistetud 7037,93 + 423). Kostjale esitatud arved (tl 75 – 97) sisaldasid soojusenergia maksumuse 40,6 m2 eest. Kostja esitatud arveid tasunud ei ole. Kostja on tunnistanud hagi kuni maini 1999.a esitatud arvete osas. Ajavahemikus september 1997.a kuni mai 1999.a on kostjale esitatud igakuiseid arveid kokku summas 9101,38 krooni. Alates 1999.a oktoobrist kuni septembrini 2004.a esitatud arvete osas on kostja nõus tasuma 15% tasumisele kuuluvast summast, põhjendusel, et ta on 1999.a maikuus üle läinud alternatiivküttele. Asjas on tõendamist leidnud, et kostja kuni hagi esitamiseni hagejat nimetatud asjaolust teavitanud ei ole. Samuti ei ole kostja kohtule esitanud ühtegi kirjalikku tõendit (aktid, kooskõlastused naabrite ning hagejaga), millest nähtub, et hageja on 1999.a maiskuus nõuetekohasel viisil radiaatorid eemaldanud ning üle läinud alternatiivküttele. Elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus (tl 29) ning soojuskoormuse muutmise ja küttele kuuluva korteri jääkpinna arvestus keskkütte süsteemist täieliku väljalülituse korral on koostatud 2005.aastal. Elektrotehniliste kontrollmõõtmiste aruanded (tl 38) ja protokollid isolatsioonitakistuste mõõtmise kohta (tl 31, 34) ei kinnita iseenesest alternatiivküttele üleminekut 1999.a, kuna nimetatud dokumendi on koostatud 1999.a jaanuaris. Ka KÜ xxx 11.01.2005.a tõend (tl 30), mille kohaselt puuduvad xxx korteris nr xxx keskkütte radiaatorid ning vannitoas rätikukuivataja, ei kinnita küttekehade puudumist alates 1999.a maikuuust. 3 VÕS § 7 lg 1 kohaselt võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Kuna kostjale esitati arved lähtuvalt kütmisele kuuluva korteri üldpinnast (70,6 m 2 ), oleks olnud mõistlik, et kostja oleks alternatiivküttele üleminekul hagejale teatanud, et temale alates 1999.a oktoobrist esitatud arved ei vasta tegelikkusele. Tunnistaja A B´i ütluste kohaselt lõikas ta umbes seitse aastat tagasi mitteametlikult kostja korteris radiaatorid välja. Tunnistaja A K´i ütluste kohaselt on kostja korteri 4 -5 aastat elektriküte. Kuna tunnistajad annavad väidetava alternatiivküttele ülemineku aja kohta erinevaid ütlusi, leiab kohus, et asja ei ole vaieldamatult tõendamist leidnud, et kostja ei ole alates 1999.a maikuust hageja teenust kasutanud. Kostja esitas korteris soojavarustuse olemasolu tõendamiseks tõendid elektrienergia eest tasumise kohta ajavahemikus juuli 2001.a kuni detsember 2004.a (tl. 101), mille kohaselt kostja on ajavahemikus oktoober 2001.a kuni aprill 2002.a kulutanud 2475 (800 + 1540+ 135) kWh elektrienergiat, mis teeb kuus keskmiselt 412 kWh (2475 : 6) ning päevas keskmiselt 13 kWh. Alates 2002 septembrist kuni 11.09.2003.a kulutas kostja kuus keskmiselt 241 kWh (2801+90: 12) elektrienergiat, mis teeb päevas keskmiselt 8 kWh. Alates jaanuarist 2004 kuni detsembrini 2004.a kulus kostjal elektrienergiat 2099 kWh (280+1085+180+554), mis teeb päevas keskmiselt 5,8 (2099 : 12= 175 : 30) kWh. Arvestades, et ühe elektripirni võimsus on 60 W /0,06 kW/ ning kostja korterisse oli elektriradiaatorite projektvõimsuseks 5950 W /5,95 kW/ (tl 35), leiab kohus, et kostja ei ole eelpoolmärgitud ajavahemikes ilmselt märkimisväärselt elektrienergiat korteri kütmiseks kasutanud. Kostja on nõus tasuma 15 % hageja poolt arvestatud soojusenergiast, samas ei ole ta nimetatud protsendi suurust kinnitavaid tõendeid esitanud Kostja poolt esitatud OÜ Virgas arvestuse (tl 39- 42) kohaselt on korteri nr xx kütmiseks kuuluv jääkpind 5,9 m2 või 8,3 % endisest kütmiseks kuuluvast pinnas. Arvestus on tehtud lähtudes asjaolust, et ruumides on kogu kütteperioodi jooksul temperatuur mitte alla 18 o . Samas on kostja kohtuistungil ise tunnistanud, et tema korteri temperatuur ei olnud 18 0 . Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 sätestab korteriomandi mõiste: korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. KOS § 1 lg 2 täpsustab: kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis /---/ ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. See tähendab, et antud juhul kuulus kostjale lisaks eluruumidele (reaalosa) ka 706/39086 mõttelist osa kaasomandist: maja üldkonstruktsioonidest ja tehnosüsteemidest, trepikodadest, katusest ja maja ümbritsevast maatükist jms. Kuivõrd maja kütmisel kulub osa energiat kaasomandi kütmiseks, peab selle eest tasumises võrdeliselt omandi suurusega osalema ka kostja vaatamata sellele, et ta oma korterist väidetavalt küttekehad eemaldas. Kohus jätab arvesse võtmata Tallinna Tehnikaülikooli eksperthinnangu (tl 50 – 56), kuna see on tehtud varem kui OÜ Virgas arvetus. Samuti ei nähtu nimetatust, kas eksperthinnangu seda osa, mis leiab, et OÜ Virgas arvestustel on tavaliselt mitmeid puudusi, saab kohaldada konkreetsele käesolevale arvestusele või mitte. Arvestada ei saa hageja väidet, et OÜ-l Virgas puudus litsents soojusarvestuse tegemiseks, sest litsents on haldusõiguslik luba, litsentsi olemasolu või puudumine ei ole otseses seoses arvutuste tõeväärtusega. Vaidlust ei ole selles, et hageja on vaidlusalusel perioodil elumaja kütnud. Kuna asjas ei ole vaieldamatut tõendamist leidnud, et kostja on 1999.a maikuus keskkütte radiaatorid eemaldanud ning üle läinud alternatiivküttele, on kostja hageja arvel alusetult säästnud ja hagi kuulub rahuldamisele. 4 Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 35 325,97 krooni. V Menetluskulude jaotus TsMS ja TMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule
7. detsembril
8. Kooskõlas enne
9. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja esitas hagiavalduses taotluse kostjalt kohtukulude väljamõistmiseks. Hageja kohtukuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 3150 krooni, 40 krooni omandiõiguse tõendi saamise kulu ning õigusabikulu 224,20 krooni. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv lähtuvalt hagi hinnast 2800 krooni. Hageja ei ole kohtule esitanud omandiõiguse tõendi eest tasumist kinnitavat tõendit, seega jätab kohus omandiõiguse tõendi eest tasutud 40 krooni hageja kanda. Enne
10. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Hagiavalduses taotleb hageja 224,20 krooni õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. Hagi hinnaks on 35 325,97 krooni ning 5% sellest moodustab 1766,30 krooni, s.o. enam, kui hageja õigusabikulu ning seega kuulub hageja õigusabikulu 224,20 krooni välja mõistmisele täies ulatuses. Eeltoodu alusel ja juhindudes VÕS § 1028, § 1032 lg 2, § 434, § 444, § 632 rahuldab kohus hagi. /allkiri/ Helgi Vinni Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 5