← Eesti

2-06-2483/5

Obsah (12)§ 77§ 217§ 207§ 30§ 28§ 25§ 52§ 84§ 153§ 40§ 38§ 218

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Viru Maakohus Geete Lahi 21.juuni 2006.a, Narva kohtumaja 2-06-2483 Ljudmila K

§ 77

lg 1 sätestas, et kohtutäituri tegevuse peale lahendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib võlgnik või sissenõudja esitada kohtutäiturile kaebuse 10 päeva jooksul, arvates kaevatava toimingu tegemisest või selle tegemisest keeldumisest või päevast, mil kaebaja sellest teada sai. Alates 01.01.2006 kehtima hakanud

§ 217

lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. eeltoodud sätetele viidates vastas kohtutäitur kaebajale oma 17.01.2006 otsusega sissenõudja 11.01.2006 esitatud kaebusele, et kuivõrd kaebuse esitaja – sissenõudja, ei ole eeltoodud tähtaegadest kinni pidanud, siis esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

§ 217

lg 1 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja saab kohtutäitur ennistada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Tähtaja ennistamata jätmise otsuse peale võib esitada kohtutäituri büroo asukohajärgsele maakohtule kaebuse. TsMS § 67 ja 68 kohaselt möödalastud menetlustähtaegu ennistatakse menetlusosalise avalduse alusel. Kaebaja ei ole taotlenud

§ 217lg 2 korras tähtaja ennistamist.

Siinkohal kohtutäitur leiab, et antud juhul puudub ka alus tähtaja ennistamiseks, kuivõrd täitetoimikust nähtuvalt osales kaebuse esitaja aktiivselt enda kui sissenõudja õiguste realiseerimisel täiteasjas, tutvus toimikuga ja sai kõikidest täitetoimingutest teada kohtutäituri poolt temale 05..11.2004, 20.04.2005, 27.06.2005 ja 08.11.2005 adresseeritud kirjadest. Kohtutäiturile 11.01.2006 esitatud kaebuses sissenõudja L Karina ei vaidlusta vallasvara arestimist, enampakkumist ja selle nurjunuks kuulutamist. Kohtule esitatud kaebuses kaebab sissenõudja nimetatud toimingutele, ilma kohtutäiturile kaebust esitamata, mis ei ole kooskõlas TSM § 218 lg 1 ning on TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel kaebust menetlusse võtmata jätmiseks või § 428 lg 1 p 1 menetluse lõpetamiseks. Kohtutäitur leiab, et kuivõrd kaebuse esitaja esitas oma kaebuse

§ 217

lg 1 sätestatud tähtaega rikkudes, pidanuks ta kõigepealt

§ 217lg 2 sätestatud korras taotlema tähtaja ennistamist, mida tema teinud ei ole.

2 Lähtudes eeltoodust palub kohtutäitur Viru Maakohtul lõpetada asjas menetlus TsMS § 428 lg 1 p 1 alusel otsust tegemata. Ljudmilla Karina oma vastuses kohtutäituri arvamusele märkis, et kaebus esitati kohtutäiturile pärast toimikuga tutvumist

§ 207lg 1 ettenähtud tähtajal, seepärast ei ole tähtaja ennistamisest juttu.

Kohtutäituril ei olnud õigust kaebust läbi vaatamata jätta, kuna tema vastustes avaldustele ei leidnud sissenõudja põhjusi edasikaebamiseks ning pidas toimingud nõuetekohaseks. Asja materjalidest nähtub, et Ljudmila Karina esitas 11.01.2006 kohtutäiturile kaebuse, milles palus selgitada talle kohtutäituri poolt täitemenetluse seadustikus ettenähtud vajalike toimingute tegemata jätmist, nimelt: 1.

§ 30järgi puudub võlgniku vanne ja hoiatus kriminaalvastutusest 2.

§ 60 järgi puudub võlgniku vara nimekiri; 3.

§ 28lg 5 järgi võlgnik ja sissenõudja ei ole kutsutud kokkuleppe allkirjastamisele.

4.

§ 25

järgi ei ole tehtud sissenõudja poolt avalduse esitamisel märgitud /transport ning osa/ arest 30 päeva möödumisel pärast võlgniku vara nimekirja esitamise tähtaja möödumist. 5.

§ 52vastavalt osa arestimise aktile peavad allkirjastama võlgnik ja sissenõudja.

Sissenõudja kutsutud ei olnud. 6.

§ 84

lg 2 kohaselt kuulutus enampakkumise läbiviimise kohta sissenõudja soovil teistes väljaannetes. 7.

§ 84

lg 3 kohaselt peab kohtutäitur teatada sissenõudjale ja võlgnikule enampakkumise kuulutuse sisust vähemalt kümme päeva enne enampakkumist. 8. Enampakkumise avalduses ei ole avaldatud

§ 153lg 1 p 1-6 nimetatud andmeid.

9.

§ 40

kohaselt täitekulude ettemaksu ei või nõuda füüsiliselt isikult, kes esitab täitmiseks kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsuse, millega on rahuldatud talle kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõue ning vastavalt

§ 38täitekulud kannab ja tasub ette võlgnik.

Kaebuse nõudeks oli selgitada tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud vajalike toimingute täitmata jätmist. Kohtutäitur Andrei Krek oma 17.01.2006 otsuses leidis, et L.Karina poolt esitatud kaebus on sisuliselt selgitustaotlus. Sissenõudjale Ljudmila Karinale oli kõikidest tema pool esitatud kaebuses toodud täitetoimingutest teada kohtutäituri kirjadest. Põhjendades oma otsust

§ 217

lg 1 ja 217 lg 6 kohtutäitur otsustas jätta Ljudmilla Karina kaebuse läbi vaatamata ning lugeda seda selgitustaotlusena. Vastata sissenõudja selgitustaotlusele kirjaga. Kohtumääruse põhjendused Kohus tutvunud kaebuse ja vastusega kaebusele ning uurinud tsiviilasja toimikus olevad dokumentaalseid tõendeid, leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Alates 01.01.2006.a kehtiva täitemenetluse seadustiku (

) § 217 lg 1 kohaselt lahendab kohtutäitur kaebuse enda tegevusele või otsusele otsusega, millele võib

§ 218lg 1 kohaselt esitada kaebuse kohtule.

Alates 01.01.2006.a kehtiva Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 475 lg 1 p 15 ja Täitemenetluse seadustiku § 218 lg 2 kohaselt lahendatakse kaebus kohtutäituri otsuse peale hagita menetluses. Käesolev kaebus on esitatud kohtutäituri otsuse peale, kuid sisuliselt on kaebus esitatud kohtutäituri tegevusele. Lahendades kaebust kohtutäituri 17.01.2006.a otsusele hindab kohus kohtutäituri tegevust täitemenetluse läbiviimisel. 3 Kohus leiab, et kohtutäitur õigesti käsitles kaebust selgitustaotlusena. Kaebuse esitaja palus kohtutäiturilt täitemenetluse toimingute selgitamist. Samuti kohus leiab, et kohtutäitur otsuses on õigesti viidanud kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmisele, millega seoses kaebaja kaotas õiguse tugineda asjaolule, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Asja materjalidest nähtub, et L.Karina teadis täitemenetluse käigust, kuid kaebusi esitanud ei ole. Kõik L.Karina poolt vaidlustatud täitetoimingud olid tehtud enne 01.01.2006.a, s.o enne 01.01.2006 kehtinud täitemenetluse seadustiku järgi. Enne 01.01.2006 kehtinud

§ 77

lg 1 kohaselt kohtutäituri tegevuse peale lahendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib võlgnik või sissenõudja esitada kohtutäiturile kaebuse 10 päeva jooksul, arvates kaevatava toimingu tegemisest või selle tegemisest keeldumisest või päevast, mil kaebaja sellest teada sai. Samuti on kaebuse esitaja vaidlustab täitemenetluse seadustiku normid, mis ei olnud täitetoimingute tegemise momendil jõus, s.o

§ 25

, 38 lg 1, 40, 60, 84 lg 2, 3, § 153 lg 1 p 1-6, mis on ette nähtud 01.01.2006 kehtima hakanud

. Enne 01.01.2006 kehtinud

selliseid nõudeid ei sisaldanud. Samuti enne 01.01.2006 kehtinud

§ 28

lg 5 kohaselt kohtutäituril on õigus kutsuda sissenõudja ja võlgnik büroosse täitemenetluse korra kooskõlastamiseks käesoleva seadustikuga ettenähtud piires ning täitedokumendiga tutvumiseks, seega ei ole sätestatud kohtutäituri kohustus kutsuma menetlusosalisi büroosse kokkuleppe sõlmimiseks. Asja materjalidest nähtub, et L. Karina sai võlgniku poolt pakutud ning allkirjastatud graafiku võlgnevuse kustutamiseks, kuid L. Karina loobus kokkuleppe sõlmimisest. Samuti

§ 30

ei sätestanud kohtutäituri kohustust hoiatada võlgniku mittetäitmise vastutusest või kriminaalvastutusest. Seega kohus leiab, et L.Karina kaebus kohtutäituri otsuse peale on põhjendamata ning see tuleb jätta rahuldamata. Määrus on tehtud eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 463-466 . /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.